Aastaaruanne 1996. Eesti makse- ja arveldussüsteem

Suurem osa pankadevahelistest maksetest arveldatakse Eesti Panga arvelduskeskuse kaudu, mis alates 1993. aasta augustist hõlmab ka tasaarveldussüsteemi. Lisaks krediidiasutustele kasutavad Eesti Panga arvelduskeskuse teenuseid veel Väärtpaberite Keskdepositoorium ja mõned mitteresidentidest finantsasutused.

Eesti Panga arvelduskeskus töötleb nii deebet- kui ka kreedit-tüüpi maksejuhiseid. Töötlemine põhineb mitmepoolsel tasaarveldusel. Kõik töödeldavad kreedit-tüüpi (maksja algatatud) maksejuhised on elektroonsed. Deebet-tüüpi (saaja algatatud) maksejuhiseid on ka paberil, kuid viimased moodustavad üldarvust alla ühe protsendi. Süsteemis ei eristata suurmakseid jaemaksetest.

Maksed arveldatakse samal päeval, millal maksejuhised vastu võeti. Mitmepoolne tasaarveldus jaguneb kaheks faasiks. Esimese faasi lõpul kell 15.00 edastatakse osalejaile esialgne informatsioon laekunud ja makstud ning raha puudumisel tagasi lükatud maksete kohta.

Pärast esimese faasi tulemuste edastamist on arveldussüsteemis osalejail kaks tundi aega, et hankida rahaturult vahendeid tagasilükatud maksete tasumiseks. Raha on võimalik hankida pankadevaheliselt rahaturult või kaubeldes Eesti Panga poolt emiteeritud laenusertifikaatidega (CD-dega). Samuti on võimalik trahviintressi eest kasutada osa kohustuslikust reservist. Muid allikaid täiendava raha leidmiseks ei ole.

Teise faasi lõpul kell 17.00 toimub lõplik arveldus. Need maksejuhised, mis mõne arveldussüsteemis osaleja likviidsusvajaku tõttu arveldamata jäävad, lükatakse tagasi.

Süsteemis arveldatud maksete hulgast ja struktuurist annab ülevaate tabel 37 (Eesti Panga arvelduskeskuse kaudu arveldatud maksed 1994-1996). 1996. aastal oli süsteemi kogukäive 212,2 miljardit krooni, mis on ligikaudu neljakordne Eesti SKP maht.

SÜSTEEMIS 1996. AASTAL TOIMUNUD MUUTUSED

Finantssektori areng ning arveldusriskide otstarbekam maandamine nõuab makse- ja arveldussüsteemi pidevat täiustamist. Peamiseks muutuseks finantsriskide vähendamisel olid likviidsuspuhvrite suurendamist taotlevad meetmed (vt. aruande rahapoliitika operatsioonilist raamistikku kirjeldavat osa).

Makse- ja arveldussüsteemi usaldatavuse ja töökindluse suurendamiseks kehtestati ühtne üleriiklik kontonumbri, viitenumbri ja maksekorralduse plangi standard ning alustati nende juurutamist. Tagamaks ülekantava raha maksjalt saajani jõudmist vähemalt kahe pangapäeva jooksul, määrati maksja krediidiasutusele ja saaja krediidiasutusele täpsed arveldustähtajad. Loodi eeldused selleks, et loobuda 1997. aasta I kvartalis paberil maksejuhiste koopiate edastamisest maksja pangast saaja panka.

Makse- ja arveldussüsteemi isetasuvuse põhimõtte juurutamiseks muudeti alustuseks keskpanga teenused tasuliseks. Iga ülekanne maksustati 10 sendiga. Krediidiasutuste jaoks on arvelduskonto keskpangas endiselt tasuta, kuid nende allüksuste eraldi arvelduskontod muudeti tasuliseks. Viimaste tasuliseks muutmisel oli veel kaks eesmärki: võrdsustada ainult ühte arvelduskontot ja paljusid kontosid omavate krediidiasutuste positsioone omavahelises konkurentsis ja sundida mitut arvelduskontot omavaid krediidiasutusi korrastama oma likviidsusjuhtimist.

MITTESULARAHALISED MAKSEVAHENDID

Mittesularahaliste maksevahendite abil teostatud maksete hulk võrreldes sularahamaksetega on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Sularahata maksevahendid on: maksekorraldus, otsekorraldus, maksetšekid ja pangakaardid.

Maksekorraldust kasutavad peamiselt juriidilised isikud omavaheliste võlgnevuste arveldamiseks, kuid ka üha rohkem üksikisikuid on suuremate summade tasumisel hakanud sularahale eelistama just seda makseinstrumenti. Püsiva suurusega regulaarsete maksete tasumiseks on krediidiasutuste poolt pakutavate teenuste nimistusse lisandunudpüsikorraldus. Enim on püsikorraldus kasutust leidnud laenu ja intresside tasumisel.

Otsekorraldus on saaja poolt algatatud makse määratud summa kandmiseks maksja kontolt saaja kontole. Selle kasutamises ja limiitides peavad maksja ja saaja olema eelnevalt kokku leppinud. Eesti sularahata maksevahendite turul on otsekorraldus alles uus instrument ning selle osatähtsus võrreldes näiteks maksekorraldusega väga väike. Otsekorralduse kasutamist piirab praegu ka asjaolu, et nii maksja kui ka saaja peavad omama kontosid samas krediidiasutuses. Otsekorraldust on eraisikul mugav kasutada üüri, telefoni, elektri jms. eest tasumiseks.

Maksetšekid ei ole Eesti makseinstrumentide turul kunagi erilist tähtust omanud. Siiski on neilgi kindel kasutajaskond. See ei ole aastaga märkimisväärselt kahanenud, kuid maksete üldarvu kasv on vähendanud maksetšekkide osatähtsust muude makseinstrumentidega võrreldes.

Pangakaardid on kõige kiiremini populaarsuse võitnud maksevahendid Eestis. Kohalikke pangakaarte oli 1996. aasta lõpuks väljastatud 3,5 korda ning rahvusvahelisi pangakaarte 4,6 korda enam kui aasta varem (vt. tabel 38 Pangakaartide ja sularahaautomaatide arv Eestis 1994-1996). Pangakaartide käibes on suurima osatähtsusega sularaha väljavõtmine pangaautomaatidest. 1995. aastal moodustas see rohkem kui 98% kaartide käibest, 1996. aastal ca 95%. Vähenemise üheks põhjuseks oli pangakaarte makseinstrumendina aktsepteerivate ettevõtete arvu kasv: nagu tabelist 38 nähtub, on kassaterminaalide[1] arv aastaga pea viiekordistunud.

[1] Arvutiterminaal kaupluses või teenindusettevõttes, mis võimaldab ostu või teenuse eest tasuda pangakaardiga. Levinum inglisekeelne termin POS-terminal (point-of-sale terminal).