Naised teenivad meestest tunnis ligikaudu veerandi vähem Mehe palkamine sarnasele ametialale maksab aastas keskmiselt 3000 eurot enam kui naise palkamine 2014. aastal teenisid naised tunnis keskmiselt 1,5 eurot vähem kui mehed. Ligikaudu 50 senti palgaerinevusest tulenes sellest, et mehed töötasid kõrgemalt tasustatud ametites ja ligikaudu ühe euro suurune erinevus tulenes sellest, et mehed teenisid samadel ametialadel naistest enam (vt joonis). 
Loe edasi
Usaldus majanduspoliitika vastu on olnud ning on jätkuvalt väga oluline rahapoliitika toimimisel Ragnar Nurkse uskus pigem fikseeritud kui ujuva vahetuskursi süsteemi Keskpangad üle maailma on õppinud 1930. aastate vigadest: 2007.–2009. aasta finants- ja majanduskriisi ajal pakkusid keskpangad likviidsust nii finantssektorile, reaalmajandusele kui ka üksteisele
Loe edasi
Eesti alusinflatsioon püsib aeglane, kuigi koguinflatsioon on järsult kiirenenud Seos majandusaktiivsuse ja alusinflatsiooni vahel on nõrgenenud Väliskeskkonna mõju Eesti hinnakasvule on varasemast suurem
Loe edasi
Euroala riikide leibkondade netovara on vahemikus 2010─2014 vähenenud keskmiselt kümnendiku võrra; varaline ebavõrdsus euroalal on pisut suurenenud Eesti leibkonnad paigutuvad netovara taseme poolest teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas umbes keskele  Ebavõrduse mõõdiku, Gini koefitsiendi järgi on leibkondade netovara Eestis jaotunud umbes samamoodi nagu euroalal tervikuna: netovara Gini koefitsient on euroalal 0,685 ning Eestis 0,69  
Loe edasi
Eesti majanduskasvu aeglustumist ei saa selgitada pelgalt nõrga välisnõudlusega, sest ka potentsiaalne majanduskasv on aeglustunud Investeeringute osakaal SKPs on viimaste aastate jooksul vähenenud ja oli kolmandas kvartalis aegade väikseim Majanduskasv kipub aeglustuma riikides, kus palgakasv on ületanud tootlikkuse kasvu
Loe edasi
Subscribe to Eesti Panga blogi
Subscribe to Eesti Panga blogi