Eesti Panga põhitegevuse tulemuslikkuse seisukohalt on väga tähtis koostöö rahvusvaheliste rahandus- ja finantsinstitutsioonidega ning teiste riikide keskpankadega. Sellega on seotud kõik keskpanga põhilised tegevusvaldkonnad ja enamik töötajatest. Keskpanga rahvusvaheline suhtlus mängib olulist rolli Eesti majanduspoliitiliste huvide kaitsmisel ja riigi majandusarengu küsimuste selgitamisel rahvusvahelisele üldsusele ning välisinvestoritele.

Eesti Panga välissuhtlusest moodustab mahukaima osa suhtlemine Euroopa institutsioonidega. Alates 1. jaanuarist 2011, kui Eesti Pank sai eurosüsteemi liikmeks, tihenes suhtlus euroala teiste keskpankade ja Euroopa Keskpangaga kõigis töövaldkondades veelgi. Euroopa Liidu keskpangad osalevad ka mitmetes Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni komiteedes ja töögruppides.

Seoses Euroopa Liidu uue finantsjärelevalvesüsteemi juurutamisega alustasid 1. jaanuaril 2011 tööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA). ESRB tegeleb Euroopa Liidu makrotasandi finantsjärelevalvega ning keskpankadel on ESRB tegevuses oluline roll. EBA tegevuses osalevad peamiselt liikmesriikide pangandusjärelevalveasutused (Eestist Finantsinspektsioon). Eesti Pank on vaatleja EBA järelevalvenõukogus . 

Meie kohustused maailma asjades kaasa rääkida ja rahvusvahelisi kokkuleppeid täita ei piirdu ainult Euroopa Liiduga. Eesti Pank osaleb ka muude rahvusvaheliste institutsioonide töös. Üleilmse finants- ja majanduspoliitika alase koostöö vallas on keskpanga tähtsaimaks partneriks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja selle liikmesriigid. Eesti Pank esindab Eestit IMFis ning kannab Eesti liikmesusega seotud rahalised kohustused. Lisaks osaleb Eesti Pank Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) töös.

Eesti Panga suhtluspartnerite seas on eriline roll Põhja- ja Baltimaade keskpankadel. Eesti moodustab nende riikidega ühise valijaskonna nii IMFis kui ka Maailmapangas, samuti tehakse tihedat koostööd finantssektori küsimustes (vt lähemalt Finantsstabiilsuse tagamine).

Eesti Pank pakub ka tehnilist abi, keskendudes eelkõige Euroopa Liidu kandidaatriikide keskpankade nõustamisele.