Makrofinantsjärelevalve hõlmab süsteemsete riskide määratlemist ja hindamist ning finantsstabiilsust kindlustavate meetmete võtmist. Makrofinantsjärelevalve asutuseks Eestis on Eesti Pank. Eesti Panga seaduse järgi kuuluvad Eesti Panga ülesannete hulka finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine ja finantssüsteemi makrofinantsjärelevalve teostamine.

Makrofinantsjärelevalve eesmärk on suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet ja vähendada finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide kuhjumist. Kui süsteemne risk realiseerub ja kogu finantssüsteem või selle osad satuvad raskustesse, siis häirib see tõsiselt finantsteenuste pakkumist ning avaldab negatiivset mõju reaalmajandusele.

Süsteemne risk võib lähtuda eri ohuvaldkondadest, mistõttu sõltub asjakohaste makrofinantsjärelevalve instrumentide valik ja kujundamine vahe-eesmärkidest. Eesti Pank on sõnastanud kuus vahe-eesmärki, mille määratlemisel on arvesse võetud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) soovitust (vt ESRN/2013/1) ja Eesti finantssüsteemi eripära:

  • vähendada ja vältida ülemäärast laenukasvu ja finantsvõimendust
  • vähendada ja vältida finantssüsteemi likviidsus- ja rahastamisriski
  • piirata otsest ja kaudset riskikontsentratsiooni
  • piirata süsteemselt oluliste institutsioonide ülemäärast riskivõtmist
  • tagada finantstaristu vastupanuvõime
  • tagada pangandussektori vastupanuvõime

Iga vahe-eesmärgi puhul hinnatakse instrumentide rakendamise vajadust indikaatorite põhjal (vt joonist).

Makrofinantsjärelevalve strateegia

Eesti Pank teeb makrofinantsjärelevalvet koos teiste riigisiseste institutsioonidega, eelkõige finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga. Koostööd koordineerib nende asutuste esindajatest koosnev ühiskomisjon. Riigi sees on vaja teha koostööd eelkõige seetõttu, et osa makrofinantsjärelevalve vahendeid, näiteks maksupoliitika, aga ka kindlustussektori ja finantsturgude õigusaktid, on väljaspool Eesti Panga tegevusulatust. Riskihinnangu juures tuleb arvestada ka üksikute turuosaliste riskidega, mida jälgib mikrofinantsjärelevalve.

Rahvusvahelisel tasandil on Eesti Pangale eeskätt olulised koostöö Euroopa Keskpanga, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Põhja-Balti piirkonna keskpankade ja teiste finantsstabiilsuse eest seisvate institutsioonidega.

  • Ühtse pangandusjärelevalve (SSM – Single Supervisory Mechanism) raamistikus vastutab makrofinantsjärelevalve eest lisaks SSMiga ühinenud riigile ka Euroopa Keskpank. Euroopa Keskpank võib vajaduse korral kehtestada pankadele rangemad kapitali- ja likviidsusnõuded.
  • Euroopa Liidu tasandil analüüsib finantsstabiilsust, hindab riske, koordineerib makrofinantsjärelevalve meetmeid ning vajaduse korral annab soovitusi ja hoiatusi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) (vt koostöö – osalemine ESRBs). ESRB soovitused ja hoiatused võivad olla lisaks Eesti Panga oma initsiatiivile ja Euroopa Keskpanga ettepanekutele aluseks makrofinantsjärelevalve poliitika otsuste kujundamisele ja vastuvõtmisele.
  • Kuna Eesti pangandussüsteem on tugevalt seotud Põhjamaadega, peab Eesti Pank tähtsaks ka piirkondlikku koostööd. Põhja-Balti regiooni makrofinantsjärelevalve küsimusi arutatakse regulaarselt keskpankade presidentidest ja järelevalvejuhtidest koosnevas koostöökogus (NBMF – Nordic-Baltic Macroprudential Forum) (vt koostöö- Põhja-Balti koostöö).