Eesti Panga seaduse kohaselt on järelevaatamine üks Eesti Panga ülesandeid.

Järelevaatamise eesmärk on aidata kaasa makse- ja arveldussüsteemide ülesehituse ja toimimise usaldusväärsuse tagamisele, tuvastades ja analüüsides süsteemide riske ning tehes ettepanekuid riskide vähendamiseks ja süsteemide tõhustamiseks.

Järelevaatamine hõlmab järgmisi tegevusi:

  • makse- ja arveldussüsteemide ülesehituse ja toimimise analüüsimine
  • makse- ja arveldussüsteemide pidajatele juhiste andmine
  • makse- ja arveldussüsteemide pidajate ning nende tegevuse ja ülesehituse kohta täpsemate nõuete kehtestamine
  • maksesüsteemide toimimise reeglite ja põhimõtete heakskiitmine

Järelevaatamisel tugineb Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamkavale.  

Põhimõtted

Eesti Panga prioriteet on järele vaadata kodumaiselt hallatavaid süsteemselt olulisi makse- ja arveldussüsteeme, mille järelevaatamise ainuvastutus kuulub Eesti Pangale.

Lisaks on Eesti Pank süsteemselt mitteoluliste makse- ja arveldussüsteemide järelevaataja ning osaleb eurosüsteemi järelevaatamise ühistegevuses. Süsteemselt mitteoluliste makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisele võtmisel ning eurosüsteemi järelevaatamise ühistegevuses osalemisel lähtub Eesti Pank olulisuse ja riskipõhisuse põhimõttest, hinnates süsteemide mõju finantsstabiilsusele, rahapoliitika teostamisele ja raharingluse tõrgeteta toimimisele.

Makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamine on sõltumatu. Sõltumatuse tagamiseks on Eesti Pangas töökorralduslike abinõudega vähendatud huvide konflikti tekkimise võimalust arvelduste korraldamisel ja järelevaatamisel.

Järelevaatamise nõuded

Eesti Pank kasutab järelevaatamise nõuetena eurosüsteemis vastu võetud rahvusvahelisi CPSS-IOSCO põhimõtteid finantsturgude taristutele: maksesüsteemidele, väärtpaberiarveldussüsteemidele, keskdepositooriumidele, kesksetele vastaspooltele (CCP) ja kauplemisteabehoidlatele. Maksesüsteemide puhul juhindub Eesti Pank ka EKP määrusest süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta ning jaemaksete järelevaatamise raamistikust.

Järelevaatamise nõuetena kasutatavad CPSS-IOSCO põhimõtted sisaldavad riskide minimeerimise ja tõhususe nõudeid järgmistes valdkondades:  

  • süsteemi üldine korraldus
  • krediidi- ja likviidsusriski juhtimine
  • arveldamine
  • nõuded keskdepositooriumidele
  • probleemsündmuste juhtimine
  • äri- ja tegevusriski juhtimine
  • ligipääs süsteemile
  • tõhusus
  • läbipaistvus

Alates 1. septembrist 2014 muutus Rahvusvaheliste arvelduste panga (BIS) makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) töö ulatus ja ka nimetus, mis on nüüd maksete ja turu infrastruktuuride komitee (CPMI).

Järelevaataja hinnangud

Järelevaadatavate makse- ja arveldussüsteemide regulaarse jälgimise ja analüüsi põhjal annab Eesti Pank üldhinnangu makse- ja arveldussüsteemide toimimisele.

Järelevaadatavate makse- ja arveldussüsteemide vastavust järelevaatamise nõuetele hindab Eesti Pank vähemalt iga kahe aasta tagant. Hindamiste eesmärk on kindlustada, et süsteemi reeglid ja protseduurid vähendavad süsteemis olevaid riske vajalikul määral.

Nii järelevaataja üldhinnangud kui ka järelevaatamise nõuetele vastavuse hindamise tulemused avaldatakse Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaates.

Vaata lisaks: