Kaupade ja teenuste eest saab tasuda sularahaga või kasutada sularahata maksmise võimalusi. Eesti maksekeskkond on aastatega jõudsalt arenenud: ostude eest tasutakse peamiselt elektrooniliselt. Pankade vahendusel tehtud maksetest on enam kui 99% algatatud elektrooniliste kanalite kaudu ning vaid 1% mitteelektroonsel viisil (sularahamaksed, pangakontoris tehtud maksed ja tšekid).

Peamised makseviisid

  • Kaardimakse, mille korral algatatakse makse müügiterminalist pangakaardiga. Kaardimakse on lihtne, kiire ja turvaline arveldusviis nii kliendi kui ka kaupmehe jaoks. Kaardiga maksmise võimalusi ja kohti on Eestis aasta-aastalt tekkinud üha juurde.
  • Maksekorraldus, mille saab edastada pangale elektroonselt, paberil või mõnel muul kokku lepitud viisil. Eestis on levinuim internetipanga maksekorraldus, mille jaoks peab olema pangaga sõlmitud internetipanga kasutamise leping.
  • Püsikorraldus on määratud perioodi tagant korduv maksekorraldus, mille puhul teeb pank ülekanded raha maksja eest tema määratud kuupäeval. Püsikorralduse summa saab määrata lepingu sõlmimisel.
  • E-arve püsimaksekorraldus, mis võimaldab panka saadetud e-arve alusel maksta teenuse eest määratud perioodi tagant ja automaatselt.
  • Mobiilimakse on kauba või teenuse eest tasumiseks mobiiltelefonilt algatatud makse.

Maksekeskkonnas on ka muid makselahendusi, mis ei kaasa sula- või kontoraha.

  • E-raha on rahaline väärtus, mis on salvestatud elektroonsele seadmele (see võib olla plastkaart, arvutimälu või muu e-raha seade). E-raha on mõeldud ennekõike väikese väärtusega igapäevamaksete tasumiseks, näiteks bussipiletite, parkimistasude või ajalehtede eest.
  • Virtuaalraha on digitaalne väärtus, mida ei ole emiteerinud keskpank, krediidi- või e-raha asutus. Seda saab mõnel juhul kasutada raha alternatiivina. Keskpangad ja järelevalveasutused on üldiselt seisukohal, et virtuaalrahaga kaasnevad riskid.