Eurosüsteem

Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad:

  • Euroopa Keskpank (EKP) ja
  • nende 20 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro.

Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamisaktid (Maastrichti leping ja põhikiri) koostati eeldusel, et ELi kõik liikmesriigid võtavad kasutusele euro ning sellest tulenevalt täidab kõiki ühisrahaga seotud ülesandeid Euroopa Keskpankade Süsteem. See koosneb EKPst ning ELi kõigi liikmesriikide keskpankadest. Kuni ELi kõik liikmesriigid ei ole eurot kasutusele võtnud, lasub otsustav vastutus eurosüsteemil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud riikide keskpangad. Seega on eurosüsteem Euroopa Keskpankade Süsteemi osa.

Kuna majanduspoliitilised otsused (näiteks otsused rahapoliitika kohta) kehtivad ainult euroala riikidele, täidab viimastes keskpanga ülesandeid tegelikult hoopis eurosüsteem.

Miks eksisteerib ühe keskpanga asemel siiski keskpankade süsteem? Eurosüsteem saab oma töös kasu liikmesriikide keskpankade pädevusest, toimimisest ja taristust. Pidades silmas euroala suurust ning riigisiseste pangandusringkondade pikaajalisi suhteid oma riigi keskpangaga, peeti asjakohaseks tagada liikmesriikide krediidiasutustele vahetum juurdepääs keskpangandussüsteemile. Euroala rahvuslikku, keelelist ja kultuurilist mitmekesisust arvestades suudavad just liikmesriikide keskpangad tagada selle, et eurosüsteem toimib tasakaalustatud viisil.

1.1 Eurosüsteemi põhiülesanded

1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine. Eurosüsteem vastutab rahapoliitika määratlemise ja rakendamise eest euroalal. Seda ülesannet täidab eurosüsteem peamiselt rahaturgudele raha lisamise või rahahulga vähendamise kaudu. Nii on eurosüsteemil kontroll majanduses ringleva raha hulga üle. Kuna kommertspangad saavad ettevõtetele ja inimestele edasi laenata ainult nii palju raha, kui keskpangad on seda turule lasknud, saab eurosüsteem märkimisväärselt mõjutada rahaturul valitsevaid tingimusi ja rahaturu intressimäärasid.
2. Valuutaoperatsioonide teostamine. Valuutaoperatsioonid mõjutavad valuutade vahetuskursse ja vaba raha olemasolu (likviidsust) euroalal, mis on rahapoliitika seisukohalt väga olulised. Valuutaoperatsioonide teostamise ülesanne on eurosüsteemil ka seetõttu, et keskpankadel on nende läbiviimiseks vajalikud vahendid. Lisaks saavad keskpangad seda ülesannet täites tagada, et valuutaoperatsioonid on kooskõlas keskpanga rahapoliitiliste eesmärkidega.
3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. Maksesüsteemid võimaldavad teha rahaülekandeid pankade vahel. Seetõttu moodustavad maksesüsteemid keskse osa majanduse rahanduslikust taristust ja on olulised kogu majanduse stabiilsuse seisukohalt.
4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. Valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et Euroopa Keskpanga käsutuses on piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. Euroopa Keskpanga valuutareservi haldavad liikmesriikide keskpangad, kes tegutsevad vastavalt Euroopa Keskpangalt saadud juhistele. Lisaks haldavad liikmesriikide keskpangad ka oma valuutareserve, kuid nende tehingud eeldavad teatava piirmäära ületamisel EKP heakskiitu. Sel viisil tagatakse, et keskpankade operatsioonid on kooskõlas eurosüsteemi vahetuskursi- ja rahapoliitikaga.

1.2 Eurosüsteemi muud ülesanded

1. Nõustamine. Euroopa Keskpangaga tuleb konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu puhul ja riikide ametiasutustel iga Euroopa Keskpanga pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul.
2. Statistika kogumine. Eurosüsteemi keskpangad koguvad mitmesugust statistilist teavet, mis on vajalik eurosüsteemi ülesannete täitmiseks. Statistika annab ülevaate euroala majanduse olukorrast ning on seetõttu väga oluline näiteks igakuiste intressimääraotsuste tegemisel.
3. Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine. Kõikides riikides on spetsiaalsed ametiasutused (Eestis Finantsinspektsioon), kes vastutavad otseselt finantsstabiilsuse tagamise eest riigis ja jälgivad, et finantsasutused täidaksid kindlaid nõudeid.

Samas on ka eurosüsteemil siin oma ülesanded:

  • tegeleda finantsstabiilsuse seirega, et teha kindlaks nõrgad kohad ja hinnata euroala finantssüsteemi elujõulisust;
  • nõustada pädevaid ametiasutusi finantseeskirjade ja järelevalvealaste nõuete kavandamisel ja muutmisel;
  • arendada süsteeme, mille abil säilitatakse finantsstabiilsust ja hallatakse tõhusalt finantskriise. See tegevus eeldab keskpankade ja järelevalveasutuste tihedat koostööd.

4. Europangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse tagamine. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (näiteks sularahaveoga tegelevad ettevõtted) järgima pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid.
Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu.
5. Rahvusvaheline koostöö. Paljud küsimused (näiteks maailmamajanduse tasakaalustamatus ning makromajanduslik ja finantsstabiilsus), mis mõjutavad Euroopa Keskpanga põhiülesannete täitmist (eelkõige rahapoliitikat), on olulised ka väljaspool euroala. Seetõttu tuleb neid käsitleda rahvusvahelisel tasandil. Sel eesmärgil osalevad eurosüsteemi esindajad rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse eurosüsteemi jaoks tähtsaid küsimusi. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja järgi otsustab selle üle, mil määral eurosüsteem on rahvusvahelises koostöös esindatud, EKP president.

1.3. Eurosüsteemi keskpankade tegevus

Eurosüsteem toimib hajutatuse põhimõttel, mille kohaselt viivad Euroopa Keskpanga juhatuse otsuseid ellu ja teevad eurosüsteemi nimel igapäevaseid toiminguid eurosüsteemi kõik keskpangad. See tähendab, et liikmesriikide keskpangad:

  • Teostavad rahapoliitilisi operatsioone ehk teevad tehinguid, vastutades muu hulgas keskpanga raha laenamise eest kommertspankadele.
  • Haldavad Euroopa Keskpanga valuutareserve ehk teostavad ja arveldavad rahaturgudel tehinguid, mis on vajalikud Euroopa Keskpanga valuutareservi investeerimiseks.
  • Haldavad oma valuutareserve. Riikide keskpankade tegevuse peab heaks kiitma Euroopa Keskpank, kui nende tehingud võivad mõjutada vahetuskursse või likviidsust euroalal ja/või kui tehingute maht ületab EKP suunistes sätestatud piirmäärasid. Selle nõude eesmärk on tagada, et liikmesriikide keskpankade tegevus on kooskõlas Euroopa Keskpanga raha- ja vahetuskursipoliitikaga.
  • Haldavad maksesüsteemide taristuid ja teostavad nende üle järelevalvet. Riikide keskpangad haldavad euromaksesüsteemi (TARGET2) riigisiseseid süsteeme. Mõne riigi keskpank haldab ka veel väärtpaberiarveldussüsteeme. Riikide keskpangad osalevad ka finantsturgude taristu seires.
  • Emiteerivad pangatähti koostöös Euroopa Keskpangaga. Pangatähti lasevad Euroopa Keskpanga otsuse alusel ringlusse riikide keskpangad, kes vastutavad nõudluse täitmise eest. Nad tellivad igal aastal vajalikus koguses uusi pangatähti ning hoiavad käigus pangatähtede varude haldamise süsteemi. Riikide keskpangad võtavad meetmeid, et tagada ringluses olevate pangatähtede kõrge kvaliteet ja analüüsida võltsinguid.
  • Koguvad mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid, mida on vaja rahapoliitika teostamiseks ja eurosüsteemi teiste ülesannete täitmiseks. Riikide keskpangad aitavad koguda riiklikelt finantsasutustelt statistilist teavet järgmistes valdkondades:
  • raha-, pangandus- ja finantsturud;
  • maksebilansistatistika ja eurosüsteemi rahvusvahelised reservid;
  • finantseerimiskontod.
  • Täidavad Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded. Lisaks põhikirjas sätestatule võivad liikmesriikide keskpangad täita ka teisi ülesandeid. 

EKP ja eurosüsteemi tutvustus