2013. aasta teisel poolel võltsingute arv kasvas, kuid üldine näitaja püsib väga väike

Postitatud:

13.01.2014

  • 2013. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 353 000 võltsitud europangatähte. See näitaja on väga väike, arvestades et korraga on ringluses rohkem kui 15 miljardit ehtsat europangatähte.
  • Üle 75% võltsingutest moodustavad 20- ja 50-eurosed pangatähed. 10-euroste võltsitud pangatähtede arv suurenes, kuid nende osatähtsus võltsingute koguarvus oli vaid 6,3%.
  • Eurosüsteemi eesmärk on olla võltsijatest sammu võrra ees ning seetõttu tutvustatakse täna uut ja ajakohastatud teise seeria 10-eurost pangatähte.
  • Kõigi europangatähtede ehtsust saab hõlpsalt kontrollida neid katsudes, vaadates ja kallutades.
  • Europangatähed on jätkuvalt usaldusväärne ja turvaline maksevahend.

2013. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 353 000 võltsitud europangatähte ehk 11,4% rohkem kui esimesel poolaastal. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede arvuga (üle 15 miljardi) võrreldes on võltsingute osatähtsus siiski jätkuvalt väga väike.

Allolevas tabelis esitatakse poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta:

Periood

2010/2

2011/1

2011/2

2012/1

2012/2

2013/1

2013/2

Võltsingute arv

364 000

296 000

310 000

251 000

280 000

317 000

353 000

Ehkki võltsinguid esineb vähe, soovitavad eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala 18 riigi keskpangad üldsusel olla tähelepanelik ja kontrollida kasutatavate pangatähtede ehtsust. Ehtsat pangatähte on lihtne ära tunda. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse EKP veebilehel ning eurosüsteemi riikide keskpankade veebilehtedel. Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on kindel. Kui leiab kinnitust, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks kehtivast korrast lähtudes võtta ühendust politseiga või oma riigi keskpangaga.

Järgnev tabel annab ülevaate 2013. aasta teisel poolel ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede protsendilisest jaotusest nimiväärtuste kaupa:

Nimiväärtus

€5

€10

€20

€50

€100

€200

€500

Protsendiline jaotus

0,4%

6,3%

43,0%

35,0%

12,9%

1,4%

1,0%

2013. aasta teisel poolel:

  • võltsiti endiselt kõige enam 20- ja 50-euroseid pangatähti, kusjuures võltsitud 20-euroste osatähtsus kasvas ja 50-euroste oma vähenes. Nende nimiväärtuste võltsingud kokku moodustasid 78% kõigist võltsitud pangatähtedest;
  • võltsitud 10-euroste arv suurenes, kuid moodustas siiski ainult 6,3% võltsingute koguarvust;
  • avastati suurem osa (ligikaudu 98,0%) võltsingutest euroala riikides, vaid ligikaudu 1,5% euroalavälistes ELi liikmesriikides ning 0,5% muudes maailma piirkondades.

Eurosüsteem annab mitmesugust teavet, et aidata üldsusel võltsitud pangatähti ära tunda ning sularahakäitlejatel tagada, et sularahatöötluses kasutatavad seadmed suudavad võltsinguid usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada. Eurosüsteemil on kohustus kaitsta europangatähtede terviklikkust ja võtta arvesse pangatähtede tootmise tehnoloogia arengut. Teise seeria europangatähtede kasutuselevõtt aitab säilitada üldsuse silmis ühisraha usaldusväärsust. Uued pangatähed on võltsimise vastu optimaalselt kaitstud ning veelgi turvalisemad ja vastupidavamad.

EKP juhatuse liige Yves Mersch avalikustas täna teise seeria 10-eurose pangatähe kujunduse. Teisest seeriast esimesena lasti 2. mail 2013 ringlusse uus 5-eurone pangatäht. Teise seeria ülejäänud pangatähed võetakse kasutusele järgnevate aastate jooksul.

Meediakanalite küsimustele vastab Elodie Lafitte Nowodazkij (tel +49 69 1344 7390).

Euroopa Keskpank
Avalike suhete ja keeleteenuste peadirektoraat
Kaiserstrasse 29, D-60311 Frankfurt am Main
Tel.: +49 69 1344 7455
E-post: [email protected] | http://www.ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.


Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel avastati 2013. aastal Eestis 192 võltsingut (2012. aastal 202 võltsingut). Enim võltsinguid leiti 50-, 100- ja 20-euroste pangatähtede seas. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.