2016. aasta esimeses kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto puudujääk 112 miljonit eurot (2,3% SKPst). Jooksevkonto on esimeses kvartalis negatiivne olnud juba seitse aastat järjest. Selle põhjused on peamiselt hooajalised: aasta alguses on teenuste väliskaubanduse ülejääk tavaliselt aasta väikseim reisi- ja veoteenuste vähese ekspordi tõttu ning tulusiirete netoväljavool on aasta suurim, kuna Euroopa Liidu eelarvesse tehakse mahukaid makseid. Jooksevkonto puudujääk suurenes aastataguse perioodiga võrreldes rohkem kui kaks korda eeskätt kaupade konto puudujäägi kasvust tingituna. Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi konto saldo kahanes aastaga 133 miljoni euro suuruselt ülejäägilt 28 miljoni euroni. Seejuures vähenes kaupade ja teenuste eksport 1%, ent import suurenes 1%.

• Kaupade ekspordi-impordi puudujääk oli esimeses kvartalis 226 miljonit eurot ja see suurenes eelkõige kaupade sisseveo 2% kasvu tõttu. Samal ajal vähenes kaupade väljavedu 1%. Puudujääki suurendasid enim masinad ja seadmed, transpordivahendid ning mineraalsed tooted. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade puhul oli import 322 miljoni euro võrra suurem kui eksport. Eesti kaupmehed teenisid kolmandates riikides kaupade vahendamise eest 96 miljonit eurot. Vahenduskaubanduse käive kahanes aastaga rohkem kui veerandi võrra ja moodustas maksebilansi kaupade konto kogukäibest 14% (aasta tagasi 19%).
• Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 253 miljonit eurot ehk 12% vähem kui 2015. aasta esimeses kvartalis. Eksport kahanes 4% ja import 1%. Teenuste ülejäägi vähenemise põhjuseks olid eelkõige veoteenused, mille eksport kahanes 8%, import aga kasvas 4%. Kuna viimasel ajal on pidevalt vähenenud ostetavate ehitusteenuste maht, suurenes ehitusteenuste ülejääk. Enamiku teenuseliikide eksport oli endiselt impordist suurem, kuid see ülejääk väheneb impordi kasvutrendi tõttu.
• Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool oli 140 miljonit eurot, mida on neljandiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Selle põhjuseks oli otseinvesteeringutulu netoväljavoolu kahanemine, kusjuures vähenesid nii mitteresidentide otseinvesteeringutulu Eestis kui ka residentide otseinvesteeringutulu välismaal. Kuna tulu eelistati välja võtta dividendidena, kujunes taasinvesteeritud tulu maht tavapärasest väiksemaks. Võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga suurenesid mõnevõrra Euroopa Liidu põllumajandustoetused, vähenes aga tööjõutulu netosissevool.

Kapitalikonto ülejääk oli 28 miljonit eurot ning seega oli see neli korda väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Järsu kahanemise põhjus on eelkõige selles, et eelmise aasta esimeses kvartalis realiseeriti suures mahus saastekvoote, tänavu aga mitte. Samuti valmisid eelmise aasta lõpus suured taristuprojektid, mistõttu vähenes Euroopa Liidu tõukefondidest laekunud ja kasutatud toetuste maht.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) oli 84 miljoni euro suuruses puudujäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes üle hulga aja netolaenuvõtja. Üksikasjalikumalt vaata välisrahastamise statistika kommentaarist.

¹ Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga. 

2016. aasta teise kvartali maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 8. septembril 2016 kell 8. 

Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikapressiteate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto peamiste arengute kirjeldamisele. Välisrahastamise statistika kommentaar käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt välissektori statistika).

Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0894
E-post: [email protected]