EKP presidendi Mario Draghi sissejuhatav kõne 7. septembri pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et igakuiseid netovaraoste 60 miljardi euro ulatuses kavatsetakse teha kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse varaostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

Saadud andmed ning EKP ekspertide uus ettevaade kinnitavad, et euroala majanduskasvu ja inflatsiooni keskpikk väljavaade püsib üldjoontes muutumatuna. Majanduse elavnemine oli 2017. aasta esimesel poolel oodatust hoogsam ning jätkub riikide ja sektorite lõikes stabiilselt ja laiapõhjaliselt. Samal ajal tekitab ebakindlust vahetuskursi hiljutine kõikumine, mille võimalikku mõju hinnastabiilsuse keskpikale väljavaatele tuleb jälgida.

Ehkki praegune majanduskasv annab kindlustunde, et inflatsiooni areng läheneb järk-järgult tasemele, mis on kooskõlas EKP nõukogu inflatsioonieesmärgiga, ei ole inflatsioonidünaamika majanduskasvu mõjul veel piisavalt jõuliseks muutunud. Alusinflatsiooni näitajad on viimastel kuudel mõnevõrra kiirenenud, kuid püsivad üldiselt tagasihoidlikud. Selleks, et inflatsioonisurve aegamisi tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on seega edaspidigi vaja märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või kestust. Sel sügisel teeb EKP nõukogu otsuse oma rahapoliitika instrumentide kalibreerimise kohta pärast käesoleva aasta lõppu, võttes arvesse inflatsiooni oodatavat arengut ning rahastamistingimusi, mida on vaja, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2017. aasta esimeses kvartalis 0,5% ja teises kvartalis 0,6%. Küsitlusandmed osutavad jätkuvalt laiapõhjalisele kasvule eeloleval perioodil. EKP rahapoliitilised meetmed toetavad sisenõudlust ja on hõlbustanud finantsvõimenduse vähendamist. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive kasv, mis saab tuge ka varasematest tööturureformidest. Investeeringute hoogustumist toetavad ka edaspidi väga soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete suurem kasumlikkus. Maailmamajanduse laiaulatuslik elavnemine mõjutab positiivselt euroala eksporti.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2017. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, Ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2017. aastal 2,2%, 2018. aastal 1,8% ja 2019. aastal 1,7%. Võrreldes eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega on SKP reaalkasvu prognoosi 2017. aastaks ülespoole korrigeeritud, et kajastada hiljutist kiiremat kasvutempot. Pärast seda peaks prognoos püsima üldjoontes muutumatu.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid jäävad üldiselt tasakaalustatuks. Ühelt poolt suurendab praegune positiivne tsükliline kasvutempo võimalust oodatust jõulisemaks majanduskasvuks. Teiselt poolt püsivad ka langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega ja arenguga välisvaluutaturgudel.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon oli augustis 1,5%. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastakasv peaks aastavahetuse paiku ajutiselt aeglustuma, kajastades peamiselt energiahindade baasefekte. Samal ajal on alusinflatsiooni näitajad viimastel kuudel mõnevõrra kiirenenud, kuid veel ei ole märke veenvast tõususuundumusest. Peamiselt tööjõuturgudest tingitud euroalasisene kulusurve püsib endiselt tagasihoidlik. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon euroalal vähehaaval tõusma, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest ja palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2017. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2017. aastal 1,5%, 2018. aastal 1,2% ja 2019. aastal 1,5%. Eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi mõnevõrra allapoole korrigeeritud, kajastades eelkõige euro vahetuskursi hiljutist tõusu.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad teatavast kuisest volatiilsusest hoolimata laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule – selle aastane kasvumäär oli 2017. aasta juulis 4,5% ja juunis 5,0%. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2017. aasta juunis 9,7% ja juulis 9,1%.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 2017. aasta juuni 2,0%-lt juulis 2,4%-le ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis stabiilsena 2,6% tasemel. Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine pakub endiselt märkimisväärset tuge ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustele, rahastamisele juurdepääsule (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvoogudele kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust jätkata märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi rakendamist, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma oma otsustava panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisel ja haavatavuste vähendamisel. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala kasvupotentsiaali ja tootlikkust. Eelarvepoliitikas oleks kõikide riikide huvides aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu tugevdamine. EKP nõukogu kiidab heaks käimasoleva arutelu majandus- ja rahaliidu institutsioonilise struktuuri tõhustamise teemal.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.


Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.