Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal vaatasime täna põhjalikult läbi majandus- ja inflatsiooniväljavaate ning EKP rahapoliitika kursi. Selle tulemusel tegi EKP nõukogu hinnastabiilsuse tagamise eesmärgil järgmised otsused.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses otsustas EKP nõukogu jätkata varaostukava raames tehtavaid igakuiseid oste mahus 80 miljardit eurot kuni 2017. aasta märtsi lõpuni. Alates 2017. aasta aprillist kavatsetakse igakuiseid netovaraoste teha 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, kavatseb EKP nõukogu suurendada varaostukava mahtu ja/või kestust. Samal ajal, kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse varaostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

Eurosüsteemi varaostukava jätkuvalt tõhusa rakendamise tagamiseks otsustas EKP nõukogu muuta varaostukava mõningaid parameetreid alates 2017. aasta jaanuarist järgmiselt. Esiteks muudetakse tähtaegu avaliku sektori väärtpaberite ostukavas, vähendades kõlblike väärtpaberite minimaalset järelejäänud tähtaega kahelt aastalt ühele aastale. Teiseks lubatakse varaostukava raames vajalikul määral osta väärtpabereid, mille tootlus tähtajani on väiksem EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast.

EKP baasintressimäärasid ei muudetud ning eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Tänane otsus varaostukava pikendada tehti sooviga säilitada märkimisväärselt toetav rahapoliitiline kurss, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Seega tagatakse seniste ostude märkimisväärse mahu ja edasiste reinvesteeringute kaasabil väga soodsate finantstingimuste püsimine euroalal – mis on EKP nõukogu eesmärgi saavutamisel jätkuvalt otsustava tähtsusega. Eelkõige võimaldab pikemaajaline ostude jätkamine kindlustada püsivama kohalolu turul ja seeläbi ka EKP stimuleerivate meetmete kestvama toime. Kõnealune kalibreerimine kajastab euroala majanduse tagasihoidlikku, kuid kindlat elavnemist ning endiselt vaoshoitud inflatsioonisurvet. EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult hinnastabiilsuse väljavaate arengut ning kavatseb oma eesmärgi saavutamise nimel vajaduse korral kasutusele võtta kõik tema pädevuses olevad vahendid.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2016. aasta kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,3% (teises kvartalis oli kasvutempo sarnane). Laekunud andmed, eelkõige küsitlustulemused, osutavad kasvusuundumuse jätkule 2016. aasta neljandas kvartalis. Edaspidi peaks majanduse elavnemine kulgema mõõdukas, ent kindlas tempos. Rahapoliitiliste meetmete mõju kandumine reaalmajandusse toetab sisenõudlust ja on edendanud finantsvõimenduse vähendamist. Ettevõtete kasumlikkuse paranemine ja väga soodsad rahastamistingimused toetavad endiselt investeeringute hoogustumist. Peale selle aitab tööhõive püsiv kasv, mis saab tuge ka varasematest struktuurireformidest, suurendada kodumajapidamiste tegelikku kasutatavat tulu ja eratarbimist. Samal ajal on ka märke maailmamajanduse mõnevõrra kiiremast elavnemisest. Euroala majanduskasvu peaksid siiski pärssima loidus struktuurireformide rakendamisel ning käimasolev bilansside korrigeerimine mitmes sektoris.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt kiireneb SKP aastane reaalkasv 2016. ja 2017. aastal 1,7% ning 2018. ja 2019. aastal 1,6%. EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes püsib SKP reaalkasvu ettevaade üldjoontes muutumatu. Euroala majanduse kasvuväljavaates on endiselt ülekaalus langusriskid.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aasta novembris 0,6% võrreldes 0,5%ga oktoobris ja 0,4%ga septembris. See kajastas suurel määral energiahindade aastainflatsiooni kiirenemist, kuigi veel ei ole märke alusinflatsiooni veenvast tõususuundumusest. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon hoogustub aasta lõpu poole märkimisväärselt veelgi, tingituna peamiselt energiahindade aastakasvu baasefektidest. 2018. ja 2019. aastal peaks inflatsioon veelgi kiirenema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse oodatavast taastumisest ja majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest.

Seda suundumust kajastab ka eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aastal 0,2%, 2017. aastal 1,3%, 2018. aastal 1,5% ja 2019. aastal 1,7%. EKP ekspertide 2016. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes püsib ÜTHI-koguinflatsiooni ettevaade üldjoontes muutumatu.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) kasvu aeglustumisele 2016. aasta oktoobris, mil M3 aastane kasvumäär oli 4,4% võrreldes 5,1%ga septembris. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta septembris 8,4% ja oktoobris 7,9%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline elavnemine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 2016. aasta oktoobris 2,1%ni võrreldes 2,0%ga septembris. Kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv püsis muutumatult 1,8% tasemel. Ehkki pankade laenuandmise areng peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist, toetavad alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ja seeläbi ka laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus tänaste rahapoliitiliste otsuste vajalikkust, et säilitada väga ulatuslik rahapoliitiline toetus, tagamaks inflatsioonimäärade võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Nagu EKP nõukogu on varem korduvalt rõhutanud, peab ka teiste poliitikavaldkondade panus nii riikides kui ka Euroopas tervikuna olema märgatavalt suurem, et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu. Eelkõige tuleb oluliselt tõhustada struktuurireformide rakendamist, et vähendada struktuurset tööpuudust ja hoogustada kogutoodangu potentsiaalset kasvu euroalal. Struktuurireforme tuleb ellu viia kõigis euroala riikides. Praegu tuleb keskenduda meetmetele, mis tõstavad tööviljakust, parandavad ettevõtluskeskkonda ja tagavad asjakohase avaliku infrastruktuuri – need kõik on väga tähtsad, et suurendada investeeringuid ja edendada töökohtade loomist. Selle eesmärgi saavutamist toetavad ka käimasolevate investeerimisalgatuste tõhustamine, edusammud kapitaliturgude liidu loomisel ja viivislaenude restruktureerimist parandavad reformid. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega toetava rahapoliitika keskkonnas muudetakse euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks samuti toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peavad kõik riigid jõulisemalt püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

Euroopa Keskpank