Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni.

Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna mõju on olnud suur, kuna importtoodang moodustab eestlaste ostukorvist ligikaudu 40%. See on ka üheks põhjuseks, miks jätkus juba aastaid väldanud kestvuskaupade odavnemine. Inflatsiooni aeglustumise peapõhjus on aga toorainete, eelkõige nafta eurodes arvestatud hinna langemine viimase kahe aasta jooksul. Imporditava energia odavnemine vähendab majapidamiste sundkulutusi, mis võimaldab rohkem tarbida ja toetab seega majanduse reaalset kasvu. Energial on Eesti tarbijakorvis suurem osakaal kui euroalal tervikuna ning seetõttu on energia odavnemisel olnud siinsele inflatsioonile ulatuslikum mõju.

Eesti inflatsiooni pidurdumine käesoleva aasta alguses oli järsk, kuid suhteliselt kitsapõhjaline. Märtsis odavnes aastavõrdluses 33% tarbijate ostukorvist, mis ei erine tavapärasest kuigivõrd. Viimastel kuudel on odavnevate kaupade ja teenuste osakaal püsinud peaaegu muutumatuna. Kiiresti ehk rohkem kui 5% kallinevate kaupade osakaal on aga vähenenud 11%ni.

Praegu madalana püsivast inflatsioonimäärast hoolimata pole pikemaajalise hinnalanguse tõenäosus eriti suur. Keskmise brutopalga kasv on jätkuvalt 7% läheduses ning selged märgid palgakasvu pidurdumisest puuduvad. Seetõttu on kodumaine hinnasurve suhteliselt tugev. Tööjõukulude suurenemise mõju avaldub kõige vahetumalt teenuste hindades, mis tõusid märtsis aastavõrdluses 1,1%. Nagu ka varasematel kuudel, pidurdas teenuste inflatsiooni sideteenuste odavnemine, ilma milleta küündinuks teenuste hinnatõus 3,2%ni.

Inflatsiooni aeglustumise põhjuseks on muu hulgas ka see, et administratiivne hinnatõus on tänavu olnud väiksem kui mitmel varasemal aastal. Kuigi alkoholi- ja tubakatooted kallinevad pidevalt kõrgemate aktsiisimäärade tõttu, on tasuta teenustel (kõrgharidusel) siiski tasakaalustav mõju. Administratiivselt reguleeritud hindadest odavnes märtsis aastataguse ajaga võrreldes enim soojusenergia.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut suurem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]