Maksebilansi finantskonto järgi olid 2016. aasta teises kvartalis Eesti investeeringud välismaale 236 miljoni euro võrra suuremad kui välisriikide investeeringud Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid finantsvahendusettevõtete ja mittefinantsettevõtete grupisisesed laenunõuded. 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli Eesti majandus taas netolaenuandja.

• Otseinvesteeringute vood olid erinevalt eelmistest kvartalitest tasakaalus, netoväljavooluks kujunes 12 miljonit eurot. Investeeringute väljavool suurenes seetõttu, et mittefinantsettevõtted andsid teistele sama grupi ettevõtetele varasemast rohkem laenu. Investeeringute sissevool suurenes aga tänu mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele.
• Portfelliinvesteeringute netoväljavool oli kokku 764 miljonit eurot. Euroopa keskpankade varaostukava laiendamisega suurenes Eesti Panga keskmine väärtpaberite ostu maht kvartalis 590 miljoni euroni. Varaostukava raames on Eesti Pank väärtpaberitesse investeerinud kokku 2,4 miljardit eurot. Ülejäänud sektorid investeerisid välismaistesse väärtpaberitesse 182 miljonit eurot.
• Muude investeeringute netosissevooluks kujunes 537 miljonit eurot, millest 105 miljonit eurot moodustas Euroopa Liidu eelarvest laekunud tõukefondide raha. Netosissevoolu mõjutasid ka Eesti Panga varaostukava raames ostetud väärtpaberid, mille tõttu keskpanga muude investeeringute nõuded vähenesid 482 miljonit eurot¹.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni² järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2016. aasta teise kvartali lõpus 8,2 miljardi euroga (40% SKPst). Kuna välisnõuded suurenesid rohkem kui väliskohustused, liikus investeerimispositsioon teise kvartali jooksul 336 miljoni euro võrra netotasakaalu suunas. Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehingud moodustasid sellest 236 miljonit eurot ning hinna- ja kursimuutused 32 miljonit eurot (vt rahvusvaheline investeerimispositsioon).

Välisvõla statistika kohaselt olid teise kvartali lõpu seisuga Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu 2,1 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused³. Võlanõuded suurenesid eelneva kvartaliga võrreldes 0,9 miljardi euro võrra ja moodustasid kvartali lõpu seisuga 75% kõigist välisnõuetest ehk 21,7 miljardit eurot (106% SKPst). Võlakohustuste maht suurenes kvartaliga 0,5 miljardi euro võrra ja oli kvartali lõpu seisuga 19,6 miljardit eurot ehk 53% kõigist väliskohustustest (95% SKPst) (vt välisvõlg).

2016. aasta kolmanda kvartali maksebilansi, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 9. detsembril 2016 kell 8.

¹ Keskpanga puhul mõjutavad kapitali sisse- ja väljavoolu ka teised sektorid, mille algatatud ja laekunud maksed liiguvad krediidiasutuste kaudu euroala keskpankade vaheliste arveldustena (TARGET-kontod). Kui Eesti Panga euroala keskpankade vahelistest arveldustest tekkiv kontojääk TARGET-süsteemis väheneb, tähendab see, et ülejäänud keskpankadele laekub Eesti Pangast raha ja Eesti Panga nõuded kahanevad. Vastupidisel juhul voolab raha sisse ja keskpanga nõuded suurenevad.

Varaostukava raames ostetud väärtpaberid suurendavad keskpanga portfelliinvesteeringute nõudeid, kuid vähendavad välismaailma suunatud arvelduse tõttu muude investeeringute nõudeid samas summas. Netovälisfinantseerimist need ei mõjuta.

² Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga), väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

³ Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksmiskohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- ja muud investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja -kohustused.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikapressiteate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Välisrahastamise statistika kommentaar käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt välissektori statistika).

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: [email protected]