• Kapitali 254 miljoni euro suuruse netoväljavoolu põhjustasid mittefinantsettevõtete otseinvesteeringud välismaal asuvatesse ettevõtetesse ja kaubanduskrediidi tagasimaksed
• Netoinvesteerimispositsioon liikus teist kvartalit järjest tasakaalu suunas
• Võlakohustuste maht vähenes kvartaliga 0,4 miljardi euro võrra

2016. aasta kolmanda kvartali maksebilansi finantskonto järgi olid Eesti investeeringud välismaale 254 miljoni euro võrra suuremad kui välisriikide investeeringud Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid mittefinantsettevõtete otseinvesteeringud välismaal asuvatesse ettevõtetesse ja kaubanduskrediidi tagasimaksed. 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes netolaenuandmine suurenes.

Otseinvesteeringute vood olid nagu teiseski kvartalis tasakaalu lähedal, netoväljavooluks kujunes 41 miljonit eurot. Investeeringute väljavoolu põhjuseks oli välismaal asuvate ettevõtete omakapitali tehtud investeeringud, aga ka mittefinantsettevõtete laenude tagasimaksed teistele sama kontserni ettevõtetele. Investeeringute sissevool tugines endiselt mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele.

Portfelliinvesteeringute netoväljavool oli 386 miljonit eurot, väärtpaberitesse investeeris endiselt kõige rohkem Eesti Pank. Keskpank ostis kvartalis väärtpabereid 493 miljoni euro eest. Varaostukava raames on Eesti Pank väärtpaberitesse investeerinud kokku 2,9 miljardit eurot. Välismaistesse väärtpaberitesse investeeris ka valitsemissektor 22 miljoni euroga.

Muude investeeringute netosissevool oli 188 miljonit eurot. Netosissevoolule avaldasid taas märkimisväärset mõju Eesti Panga varaostukava raames ostetud väärtpaberid. Ülejäänud sektorite Eestisse toodud kapital suurendas aga keskpanga muude investeeringute nõudeid 114 miljonit eurot¹.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni² järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus 7,8 miljardi euroga (38% aasta SKPst). Kuna välisnõuded suurenesid ja väliskohustused vähenesid, liikus investeerimispositsioon kolmanda kvartali jooksul 445 miljoni euro võrra tasakaalu suunas. Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehingud moodustasid sellest 254 miljonit eurot ning hinna- ja kursimuutused 40 miljonit eurot (vt rahvusvaheline investeerimispositsioon).

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kolmanda kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused³. Võlanõuded eelneva kvartaliga võrreldes ei muutunud ja moodustasid kvartali lõpus 74% kõigist välisnõuetest ehk 21,6 miljardit eurot (105% aasta SKPst). Võlakohustuste maht vähenes kvartaliga 0,4 miljardi euro võrra ja oli kvartali lõpu seisuga 19,1 miljardit eurot ehk 52% kõigist väliskohustustest (93% aasta SKPst) (vt välisvõlg).

2016. aasta neljanda kvartali ning kogu 2016. aasta maksebilansi, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikateatega avaldab Eesti Pank 9. märtsil 2017 kell 8.

¹ Keskpanga puhul mõjutavad kapitali sisse- ja väljavoolu ka teised sektorid, mille algatatud ja laekunud maksed liiguvad krediidiasutuste kaudu euroala keskpankade vaheliste arveldustena (TARGET-kontod). Kui Eesti Panga euroala keskpankade vahelistest arveldustest tekkiv kontojääk TARGET-süsteemis väheneb, tähendab see, et ülejäänud keskpankadele laekub Eesti Pangast raha ja Eesti Panga nõuded kahanevad. Vastupidisel juhul voolab raha sisse ja keskpanga nõuded suurenevad.

Varaostukava raames ostetud väärtpaberid suurendavad keskpanga portfelliinvesteeringute nõudeid, kuid vähendavad välismaailma suunatud arvelduse tõttu muude investeeringute nõudeid samas summas. Netovälisfinantseerimist need ei mõjuta.

² Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga), väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

³ Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksmiskohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- ja muud investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja -kohustused.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikateate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistikateade keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Välisrahastamise statistikateade käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt välissektori statistika).

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: [email protected]