Lähemalt Euroopa Keskpanga nõukogu hääletussüsteemi roteerumisest

Postitatud:

18.09.2014

Alates 2015. aastast kehtib Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekutel rotatsioonipõhimõte ja EKP nõukogusse kuuluvad keskpankade presidendid kasutavad oma hääleõigust kordamööda. Kuude lõikes hääletusõigust omavate keskpankade presidentide nimekiri on üleval EKP kodulehel: http://www.ecb.europa.eu/ecb/orga/decisions/govc/html/votingrights.en.html

Uue korra kohaselt on Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetel kokku 21 häält, millest kuus kuuluvad alaliselt EKP juhatusele. See tähendab, et igale EKP juhatuse liikmele jääb endiselt üks hääl. Keskpankade presidentide hääleõigus roteerub iga kuu ning hääletamisel saavad osaleda korraga vaid 15 presidenti 19st. Igal hääleõigusega presidendil on jätkuvalt üks hääl.

Hääletamisel osalemiseks jaotatakse 19 riigi keskpanga esindajad rühmadesse vastavalt pingereale, mis moodustatakse riikide majanduse ja finantssektori suuruse alusel. Sellest tulenevalt on viie suurima euroala riigi ehk Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Hollandi esindajal kokku neli häält, st igal nõukogu kohtumisel jääb üks suurriik hääleõiguseta. Ülejäänud 11 häält jagunevad 14 euroala liikmesriigi vahel kuise rotatsiooni alusel ehk iga kuu jääb kolm liikmesriiki hääletamisest kõrvale. Suuremate euroala riikide hääletussagedus on 80%, väiksemate riikide oma 78,6%.

Ehkki kõikide euroala keskpankade presidendid ei saa istungitel korraga hääletada, võtavad nad istungitest osa ja neil on sõnaõigus. Seega ei mõjuta rotatsioonisüsteem nõukogus toimuvaid arutelusid ja kõigil on endiselt võimalus oma seisukohti esitada. Samuti ei muutu märkimisväärselt otsuste tegemise protsess, sest EKP nõukogu võtab valdava osa oma otsustest vastu ühel häälel.

Uus hääletuskord tuleneb Euroopa Liidu aluslepingutest, mille kohaselt tuleb rotatsioonisüsteem kasutusele võtta niipea, kui euroala riike on rohkem kui 18 –  seega hiljemalt 2015. aasta jaanuaris, mil euroalaga ühineb Leedu. Rotatsiooniskeem tagab EKP nõukogu tegutsemise ka olukorras, kus euroala riikide arv järk-järgult kasvab ning nõukogusse lisanduvad uued liikmed.