PROGNOOS: Majanduskasvule annab hoogu vajadus investeerida tootlikkuse suurendamisse

Majanduskasvule annab hoogu vajadus investeerida tootlikkuse suurendamisse

  • Majanduskasv on järsult kiirenenud, kuna välisnõudlus on kasvanud ja sektorite individuaalsed probleemid on leevenenud
  • Majandustsükli näitajate põhjal kasvab majandus praegu kiiremini, kui on Eesti majandusele tavaoludes pikema aja jooksul jõukohane
  • Kuna majanduskasv on kiire ja laiapõhjaline ning tööpuudus väike, suurendaksid eelarve puudujäägi arvel tehtavad avaliku sektori kulutused majanduse heitlikkust ja kahjustaksid pikaajalist kasvuvõimet
  • Investeeringute kasv annab lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga, mis tasakaalustab ka pingeid tööturul.

Eesti majanduskasv tõusis selle aasta esimeses kvartalis 4,4%ni, mis on kiireim kasv alates 2012. aastast. Majanduskasv on järsult kiirenenud tänu suuremale välisnõudlusele, aga ka sektorite individuaalsete probleemide leevenemisele. Eelmiste aastate kasvu piirasid Vene sanktsioonid ja sealse nõudluse langus, mis puudutas teravamalt transpordisektorit, põllumajandust ja toiduainetööstust. Nafta madal hind valmistas raskusi põlevkivitööstusele ja heitlik on olnud ka energiatoodang. Enamikul nimetatud tegevusaladest on toodang taas suurenenud ja majanduskasvu kiirendanud. Lisaks eksportivale sektorile läheb ka siseturule suunatud tegevusaladel kiirelt kasvava nõudluse tõttu hästi. Tugevad näitajad kaubanduses ning aastaga ligi viiendiku võrra suurenenud ja kümnenditaguse kõrgseisu lähedale jõudnud ehitusmahud viitavad väga tugevale kasvutsüklile.

Suurenenud nõudlus on kergitanud majanduse üle jätkusuutliku taseme. Viimasel neljal aastal oli majanduskasv aeglane, kuid investeeringute vähesuse tõttu oli aeglane ka potentsiaalne kasv ja majandus püsis jõukohase taseme lähedal. Eelmise aasta lõpu ja selle aasta esimese kvartali majanduskasvu tulemusena on majandustsüklit iseloomustav SKP lõhe muutunud positiivseks, st tegelik majanduskasv on ületanud Eesti pikaajalist kasvusuutlikkust. Ka muud tsüklinäitajad viitavad tugevale majanduskonjunktuurile, varasemat keskmist taset ületavad nii tootmisvõimsuse rakendatus kui ka ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunne ning tootmis- ja eksporditellimuste maht ennustab tõusufaasi jätkumist ka lähiajaks.

Kõige silmatorkavam on konjunktuurne kõrgseis tööturul. Tööpuudus on juba aastaid olnud nii madalal, et on tekkinud surve ülemääraseks palgatõusuks ja tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tööjõu tootlikkus. Ettevõtete hinnangul piirab tööjõupuudus tootmist praegu tugevamalt kui viimase kümne aasta jooksul ning tekkinud olukorra leevenemist pole lähiajal ette näha. Ettevaates saab Eesti majanduskasv põhineda üksnes tootlikkuse kasvul, sest tööjõu hulk on piiratud ja väga aeglaselt muutuv ressurss. Tööhõive kasvu najal saab majandus areneda vaid siis, kui majandustsükkel on olnud madalseisus ja inimesed liiguvad töötusest tagasi hõivesse.

Kuigi tööjõuhulga piirang kehtib majandusele tervikuna, sõltub tööjõu tagatus ettevõtte jaoks tema eelistest konkurentide ees, mille määravad tootlikkuse kasvu tehtud investeeringud ning sellest tulenev palgatase. Ettevõtete omavaheline konkureerimine on juba pannud töötajaid aktiivsemalt töökohti vahetama. Kui liigutakse väiksemat lisandväärtust loovaist ettevõtetest ja tegevusaladelt kõrgemat lisandväärtust loovaisse, avaldub tööjõupiirangu majanduskasvu stimuleeriv mõju. Kui töökohavahetusi põhjustab valdavalt aga ettevõtete lootus konkurente palgarallis ajutiselt võita, siis ei saa välistada tööturu ülekuumenemist ja tagasilööki majanduses.

Investeeringute kasv annab lootust, et suureneb tootlikkuse panus majanduskasvu ja majanduse kasvupotentsiaal. Hoolimata pangalaenude hõlpsast kättesaadavusest, madalatest intressidest ja investeeringuteks vajalike omavahendite olemasolust on ettevõtete investeeringud viimasel neljal aastal vähenenud. Osaliselt tingisid seda raskused üksikutes sektorites ja varasemate suuremahuliste projektide lõppemine, kuid kõrge tööpuuduse aastatel oli ettevõtetel võimalik investeerimise asemel tootmist laiendada lisatöötajate palkamisega, mis ebakindla välisnõudluse tingimustes oli paljudel juhtudel ka optimaalne valik. Selle aasta alguses suurenenud investeeringud võivad märkida pöördepunkti, mil töötajate juurdepalkamisel põhinev majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga. Lisaks investeeringutele võimaldab tootlikkust tõsta ka töötatud tundide keskmine arv, mis pole pärast majanduskriisi veel täies mahus taastunud, ning efektiivselt töötamise aeg, aga ka tootmisprotsesside digitaliseerimine ja tootmisvahendite senisest veelgi intensiivsem rakendamine.

Euroala keskpankade ühtne rahapoliitika[1] ergutab lähiaastatel madalate intresside kaudu liikmesriikide majanduskasvu ja tõusuteel majandus ei vaja sellele lisaks eelarvepoliitilist tuge. Valitsuse kava näeb ette eelarvepositsiooni halvenemist ja lisaraha suunamist majandusse. Kuigi Eesti riigivõlg on väike ning stabiilsuse ja kasvu paktis sisalduvad üleeuroopalised reeglid lubaksid valitsemissektori kulusid rahastada ka struktuurse puudujäägi arvelt, kaasneksid sellega probleemid. Avaliku sektori suuremahulised investeeringud ehitistesse põhjustaksid niigi kiirelt kasvava ehitussektori ülekuumenemist ja takistaksid majanduse kohanemist, sh tööjõu ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse ja tegevusaladele. Praeguses majandustsükli faasis tuleks keskenduda pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele. Riiklikke ehitusprojekte on otstarbekas kavandada ajaks, kui erasektori ehitusnõudlus on madalseisus.

Väikesel ja välismõjudele avatud majandusel on suurem vajadus tugeva eelarvepositsiooni, sh piisavate reservide järele. Nii Eesti kui ka Euroopa majandus on saavutanud viimaste aastate kiirema kasvu, kuid olukord võib kiirelt muutuda. Majanduskriisi puhkedes võib laenamine olla Eesti jaoks keeruline või väga kallis ja reservide puudumise korral on võimalused majanduse stabiliseerimiseks ahtad. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb eelarve järgmisel kahel aastal puudujääki, seejuures ulatub struktuurne puudujääk 1,1%ni. Struktuurne puudujääk on seega süvenemas ajal, mil kiire palga- ja tarbimiskasv on tinginud maksutulu ülelaekumise. Kui majandus taas jahtuma hakkab, tekib oht, et valitsus peab eelarvetasakaalu saavutamiseks kärpima kulude kasvu või tulusid lisameetmetega suurendama. See süvendaks veelgi ettevõtjate ja kodumajapidamiste ebakindlust, mille on kaasa toonud senised sagedased seadusemuudatused ja nende kavandamine.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
  Erinevus detsembriprognoosist
  2015 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 20,25 20,92 22,37 23,74 25,10 0,14 0,64 0,76 0,85
SKP püsivhindades** 1,4 1,6 3,5 3,3 2,9 0,6 0,9 0,3 0,0
    Eratarbimine*** 4,8 5,1 2,1 4,7 2,9 1,7 -0,6 1,6 0,1
    Valitsemissektori tarbimine 7,5 5,2 2,7 2,5 3,3 5,6 0,3 1,6 1,7
    Kapitali kogumahutus põhivarasse -1,7 -2,5 11,2 3,2 3,9 -2,7 7,1 0,0 -0,2
    Eksport -2,1 3,9 5,6 2,6 4,0 0,3 2,2 -1,3 0,0
    Import -3,1 4,3 6,6 3,3 4,2 -0,7 3,5 -0,4 0,2
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 0,0 -0,5 0,6 1,2 1,3 0,4 1,0 1,0 0,6
Tarbijahinnaindeks -0,5 0,1 3,2 2,4 2,1 -0,1 0,4 0,0 0,1
     Alusinflatsioon 0,9 0,7 1,4 1,3 1,5 0,0 0,5 0,0 0,3
          Teenused 2,0 1,2 2,8 2,2 2,7 0,1 0,9 -0,4 0,3
          Tööstuskaubad -0,2 0,1 0,1 0,4 0,4 -0,1 0,2 0,4 0,3
     Energia -7,0 -3,8 6,7 2,9 2,0 0,2 0,9 -0,5 0,3
     Toiduained, sh alkohol ja tubakas 0,9 1,6 4,8 4,3 3,4 -0,6 -0,9 -0,8 -0,7
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 0,1 0,8 3,4 2,7 2,5 -0,1 0,5 0,0 0,2
SKP deflaator 1,0 1,7 3,3 2,8 2,7 0,1 1,3 0,1 0,1
Töötuse määr (% tööjõust) 6,2 6,8 6,8 8,7 9,4 0,0 -1,4 -1,1 -0,8
Hõive**** 2,9 0,3 0,9 -0,6 0,2 -0,1 1,5 -0,2 0,0
Keskmine brutokuupalk 5,9 7,4 5,7 5,1 5,4 0,1 0,7 0,1 0,1
Tööjõu ühikukulu 7,2 4,3 2,6 1,7 2,6 -1,0 0,2 0,1 0,0
SKP töötaja kohta püsivhindades -1,4 1,3 2,6 3,9 2,7 0,7 -0,6 0,5 0,0
Erasektori võlg aasta lõpus (konsolideerimata) 1,3 2,0 5,1 5,9 5,7 -0,1 -0,4 0,9 1,1
Erasektori võlg aasta lõpus (% SKPst, konsolideerimata) 129,0 127,4 126,2 125,8 125,9 -2,2 -4,4 -3,8 -2,7
Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,2 3,0 1,7 1,7 0,0 1,5 0,0 -0,1
Valitsemissektori  eelarve tasakaal (% SKPst)***** 0,1 0,3 -0,5 -0,9 -0,9 0,0 -0,2 -0,5 -0,6
     Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst) 0,5 0,6 0,2 0,3 0,3 -0,1 -0,1 0,1 0,0
     Ajutised meetmed (% SKPst) -0,6 -0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst) 0,2 0,0 -0,3 -1,1 -1,1 0,1 0,0 -0,6 -0,6

* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti.

** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena.

*** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.

**** Hõlmab residendist tootmisüksusi.

***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. 

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

[1] Rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, mis on määratletud kui tarbijahindade aastakasv keskmisel perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Hinnakasvu ehk inflatsiooni suunamiseks mõjutavad keskpangad laenuraha hinda ja kättesaadavust.