Sularahakulusid arvestamata kasvab keskpanga eelarve 4,3 protsenti

Märksõnad: 

Eesti Panga 2017. aasta eelarve maht on 22,7 miljonit eurot. Kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, siis kasvab keskpanga eelarve 2016. aastaga võrreldes 0,77 miljoni euro võrra ehk ligi 4,3 protsenti.

Kogu keskpanga eelarve, kus on sees ka sularahaga seotud kulud, kasvab järgmisel aastal ligi 2,4 miljoni euro võrra ehk 11,7 protsenti võrreldes tänavusega. Suure osa kasvust moodustavad sularahakulud, mis on seotud uute teise seeria 50-euroste pangatähtede valmistamisega, käibemüntide juurdevarumisega ning Eesti riigi läheneva juubeli tõttu mitmete kullast ja hõbedast meenemüntide valmistamise kuludega.

Kui sularahakulud välja jätta, siis kasvatavad 2017. aasta kulusid kolm suuremat ühekordset tegevust, mis kokku võivad minna maksma suurusjärgus 0,5 miljonit eurot. Vaatamata nendele kuludele langeb keskpanga kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgmisel aastal, mida Eesti Panga juhatus peab ühe eesmärgina silmas eelarve planeerimisel.

Kõige suurema osa erakorralisest kulust toob kaasa järgmise aasta juunis Tallinnas toimuva Euroopa Keskpanga nõukogu väljasõiduistungi ning sellele järgneva Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi pressikonverentsi korraldamine. Täiendavalt tekitavad ühekordseid kulutusi järgmisel aastal ka leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste teise uuringu korraldamine ning Eesti riigi Euroopa Liidu eesistujaks olemisega kaasnevad keskpanga tegevused.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kahanevad keskpanga järgmise aasta tulud 24,8 miljoni euroni. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2017. aastal 2,1 miljonit eurot.

Joonis. Eesti Panga kulud ja eelarved 2004-2017 võrdluses SKPga. Tulpades näitavad aastad 2016-2017 planeeritud eelarvekulusid ning nendele eelnevad aastad näitavad tegelikku kulu.

Eesti Panga kulud ja eelarved 2004 - 2017 võrdluses SKPga

Eesti Pangas on kavas järgmisel aastal täita 234,5 töökohta, mis on kolme töökoha võrra vähem võrreldes käesoleva aastaga. Keskpanga personalikulu kasvab 1,9 protsenti 9,9 miljoni euroni. See võimaldab hoida Eesti Panga töötajate palgataset ligikaudu võrreldavana Tallinna finantssektoriga, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.

Investeeringud põhivarasse on 2017. aastal kavandatud 2,1 miljonit eurot. Suuremate töödena on keskpangal järgmisel aastal kavas välisperimeetri ehitustööd, serverarvutite ja võrguseadmete uuendamine ning statistika ja ja maksesüsteemide tarkvara arendustööd.


Taust
Eesti Panga ülesanne on tagada koos teiste euroala keskpankadega hinnastabiilsus euroalal. Oma põhiülesande täitmiseks peab Eesti Pank olema sõltumatu ja seetõttu pole keskpank seotud riigieelarvega.

Eesti Panga eesmärk on pakkuda ühiskonnale keskpanga osutatavaid teenuseid võimalikult kvaliteetselt ja tõhusalt. Keskpank peab muu hulgas tähtsaks, et ülesannete sama mahu juures ei tõuseks kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP). Kuna sularahakulud on aastati väga erinevad, on need võrdlusest välja jäetud. Kui keskpanga 2016. aasta eelarve maht moodustas oodatavast SKP mahust 0,084 protsenti, siis 2017. aastal on keskpanga osa oodatavast SKP mahust 0,083%.

Eesti Panga 2016. aasta tegevustulem avalikustatakse keskpanga aastaaruandes 2017. aasta esimesel poolel. Eelmiste aastate aruanded on kätte saadavad panga veebilehel: http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/aastaaruanne

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee