Alljärgnevalt leiate vastused mõningatele korduma kippuvatele küsimustele. Juhul, kui Teil on küsimus, millele vastust Te siit ei leia või kui Teile tundub, et midagi on jäänud arusaamatuks, palume helistada Eesti Panga infotelefonil 66 80 719 või kirjutada aadressil e-posti info@eestipank.ee teel.
Oma küsimuse võite esitada ka meiliaknas aadressil www.eestipank.info/pub/et/tagasiside/tagasiside. Sel juhul saate valida, kas soovite saada vastust oma e-maili aadressile või eelistate selle avaldamist Eesti Panga veebilehe küsimuste rubriigis.
EESTI PANK
EURO VAHETUSKURSS. VALUUTAVAHETUS
EURO
PANGATÄHTEDE, MÜNTIDE JA MUUDE NUMISMAATILIS-BONISTILISTE TOODETE MÜÜK
Vt Eesti Panga kodulehelt http://www.eestipank.info/pub/et/press/muuseum/pood/
|
Soovin osta ringlemata krooni pangatähti, kas ja kui kaua nimetatud tooteid osta saab? |
|
Kus kohas saan tutvuda numismaatilis-bonistiliste toodete valiku ja hinnakirjaga? |
KOHUSTUSLIKUD RESERVID
|
Milline on kohustusliku reservi nõude määr? |
HOIUSTE TAGAMINE
MAKSETE ARVELDAMINE
PANKROTIHALDURID, LIKVIDEERIMISKOMISJONID
Pankrotihaldurid määrab krediidiasutuste seaduse kohaselt ametisse panga registreeritud asukoha järgne maa- või linnakohus.
|
Pankrotihaldurite kontaktandmed |
ERASTAMISVÄÄRTPABERID
|
Kui kaua saab EVPsid veel kasutada? |
INTRESS VÕLASUHETES
STATISTIKA
Eesti Panga seaduse järgi on keskpangal õigus ja kohustus koguda oma ülesannete täitmiseks vajalikke finants- ja
majandusstatistilisi andmeid.
Esmane ja peamine statistiliste andmete avaldamine toimub Eesti Panga veebileheküljel rubriigis
Statistika.
Siin on välja pandud ka andmete
avaldamiskalendrid.
EESTI PANK
Kui vana on Eesti Pank?
Praegune Eesti Pank on 1919. aastal asutatud Eesti Panga õigusjärglane. Pank hakkas tegutsema 3. mail 1919. aastal, mil
raamatupidamisdokumentidest kanti läbi tollase keskpanga 10 miljoni marga suurune põhikapital. Nõukogude ja Saksa
okupatsiooni ajal pank ei tegutsenud. Taasasutatud Eesti Pank alustas tegevust 1. jaanuaril 1990. aastal.
Lisainfot Eesti Panga
ajaloo kohta vt. panga koduleheküljel.
Kelle ees kannab Eesti Pank vastutust?
Eesti Pank annab oma tegevusest aru Riigikogule (vt Eesti Panga seaduse §
3 lg 1).
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ning sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.
Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Panga kõrgeim organ on nõukogu.
Nõukokku ei või kuuluda valitsuse liikmed. See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse kindlustamiseks.
Kas Eesti Pangas saab vahetada valuutat, avada arvet, hoiustada raha, võtta laenu?
Eesti Panga seadusjärgsete funktsioonide hulka ei kuulu eraisikutele ja ettevõtetele pangateenuste osutamine, valuuta vahetamine ega kulla ost ja müük.
Eesti Panga seaduse kohaselt on Eesti Pangal järgmised ülesanded:
1) aidata kaasa Euroopa Liidu rahapoliitika kujundamisele ning viia ellu Euroopa Keskpanga nõukogu määratletud rahapoliitikat;
2) hoida ja juhtida ametlikke välisvaluutareserve;
3) aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele;
4) osaleda maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel;
5) korraldada raharinglust, aidata kaasa europangatähtede emiteerimisele ja emiteerida euromünte;
6) koostada Eesti maksebilanssi;
7) koguda ja avaldada oma ülesannete täitmiseks vajalikku statistikat;
8) täita muid seadusega Eesti Pangale pandud ülesandeid.
Kas Eesti Panga ülesanded muutusid pärast eurole üleminekut?
Euro kasutuselevõtmise järel osalevad Eesti Panga esindajad ka euroala rahapoliitika väljatöötamises. Eesti Pank jätkab rahvusliku keskpanga ülesannete täitmist. Eesti Pank viib ellu
Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja
statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga
juures asuva Finantsinspektsiooniga.
Mis sai Eesti krooni kattevarast pärast Eesti liitumist euroalaga?
Eurosüsteemi liikmena jääb Eesti Pangale kohustus kindlustada raha- ja pangandussüsteemi toimimine Eestis. Sama põhimõte kehtib ka kõigis teistes eurosüsteemi liikmesriikides.
Oluline on rõhutada, et Eestis käibiv sularaha tuleb tagada eurosüsteemi kuuluva Eesti Panga ja mitte Euroopa Keskpanga varadega Sama kehtib kommertspankade Eesti Pangas hoitavate
vahendite ja kohustusliku reservi kohta - Eesti Pangas hoiustatud raha tagatiseks peavad olema Eesti Panga varad.
Nii nagu Eesti Pank tagas krooni ringluse, tuleb nüüd tagada euro ringlus. Euro emiteerijaks Eestis jääb Eesti Pank, kuid emissioon toimub Euroopa Keskpanga loal. Seega on ka
euroalal Eesti Panga varad vajalikud, et tagada käibiva raha ning pangandussüsteemi toimimine.
EURO VAHETUSKURSS. VALUUTAVAHETUS
Millisest allikast saab alates 1. jaanuarist 2011 vaadata päevakursse?
1. jaanuarist 2011 võeti Eestis krooni asemel kasutusele euro ja Eesti Pank lõpetas päevakursside
fikseerimise. Euro vahetuskursse (euro foreign exchange reference rates) fikseerib
Euroopa Keskpank (EKP). Kursid arvutatakse Euroopa ja maailma keskpankade ühisandmete
põhjal tööpäeviti tavaliselt kell 15.15. EKP avaldab need pärast kooskõlastust oma veebilehel Eesti aja järgi kell
16. Euro vahetuskursse ei avaldata:
laupäeviti-pühapäeviti,
1. jaanuaril,
suurel reedel,
ülestõusmispühade teisel pühal,
1. mail,
esimesel ja teisel jõulupühal.
Värskeimad euro vahetuskursid saab maha laadida Euroopa Keskpanga veebilehelt
www.ecb.int/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html.
Pdf-, csv-, xml-
ja iPhone'i
vormingus saab kursid alla laadida rubriigis 'Download latest & previous rates'. Päevakursitabel on varustatud RSS-iga üksikute valuutade lõikes.
Mahalaadimisel kasulikke näpunäiteid leidub rubriigis For developers.
Erinevate valuutade ajalooliste andmete vaatamiseks soovitame kasutada Euroopa Keskpanga veebilehel asuvat
andmebaasi.
Selles andmebaasis saate ise määrata otsitava valuuta ja sammu pikkuse (päev, aasta poolaasta). Vajutades nupule Data Table, kuvatakse otsitavad andmed.
Kui raamatupidamises on vajalikud valuutakursid, mis ei kuulu Euroopa Keskpanga fikseeritavate vahetuskursside tabelisse, soovitame kasutada vastava riigi keskpanga veebilehel
toodud noteeringut euro suhtes. Loendi erinevate keskpankade veebiaadresse leiab Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) veebilehelt
www.bis.org/cbanks.htm. Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku ehk SDRi kursi saab IMFi veebilehelt
www.imf.org/external/np/fin/data/param_rms_mth.aspx.
Kas Eesti Panga päevakursse varasemast perioodist (kuni 31.12.2010) on samuti võimalik vaadata?
Ajaloolised Eesti krooni päevakursid asuvad Eesti Panga veebilehel rubriigis
Eesti krooni päevakursid. Valige otsinguaknas vajalik kuupäev
ning vajutage nuppu Kuva.
Kas Eesti Pank avaldab veel TALIBORi ja TALIBIDi?
Seoses euro kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2011 lõpetas Eesti Pank 30. detsembril 2010 pankadevahelise rahaturu laenu- ja hoiuseintresside TALIBORi ja TALIBIDi avaldamise. Kuivõrd
TALIBORi ja TALIBIDi fikseeriti ülejärgmise pangapäeva tehinguteks (T + 2), siis nende viimane fikseerimise päev oli 29. detsembril 2010.
Ajaloolised TALIBORi andmed asuvad endiselt Eesti Panga veebilehel
rubriigis
TALIBOR.
EURIBORi fikseeringud leiab veebiaadressil www.euribor.org.
Kuidas saada tegevusluba valuutavahetuspunkti avamiseks?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse järgi on valuutavahetusteenuse pakkuja kohustatud
enne vastaval alal tegevuse alustamist end registreerima majandustegevuse registris.
Majandustegevuse registri seaduse järgi täidab registripidaja ülesandeid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Infot registri kohta leiab ministeeriumi
veebilehel, lisaküsimuste tekkimise korral võib kirjutada aadressil info@mkm.ee.
Mida teha pangatähtedega, mis on kaotanud kehtivuse? Kas neid saab kuskil ümber vahetada?
Infot erinevate riikide pangatähtede ja müntide kehtivuse ning nende ümbervahetamise tingimuste kohta saate
vastava riigi keskpanga veebilehelt. Loendi erinevate keskpankade veebiaadresse leiab Rahvusvaheliste
Arvelduste Panga (BIS) veebilehelt www.bis.org/cbanks.htm.
Kui minu kätte on sattunud katkine välisvaluuta (nt dollar, jeen), siis kus saab selle
vahetada terve vastu? Kas selle eest võetakse ka teenustasu?
Üldjuhul võtavad vastu ja vahetavad rikutud või vigastatud välisvaluutat ümber kommertspangad. Ühtset
valuutade vastuvõtmise korda pole Eestis kokku lepitud. Seetõttu võib vigastatud või rikutud välisvaluuta
vahetamise kord kommertspankades erineda. Sama kehtib ka teenustasude suuruse kohta. Täpsemat infot saab
pangakontoritest.
EURO
Kas Soome ja teiste riikide euromüntidega saab Eestis maksta?
Kõik mündid kehtivad kogu euroalal ehk Eesti euromüntidega on võimalik maksta teistes euroala riikides ja vastupidi.
Kui kaua saab krooni sularaha vahetada eurodeks?
Kroone saab eurodeks vahetada igavesti.
2012. aasta algusest saab kroone eurode vastu vahetada Eesti Panga muuseumis keskkursiga (1 euro = 15,6466 krooni), teenustasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. Keskpanga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeviti kell 11-16.
2012. aasta esimesel poolel jätkavad nimetatud tingimustel kroonide vahetamist eurodeks Swedbank ja SEB Pank kõikides sularahakontorites üle Eesti. Kroone saab vahetada ka Sampo Panga ja Krediidipanga osades kontorites. Täpsemat infot saab pankade klienditoe telefonidelt.
NB! Kroone ei ole võimalik vahetada posti teel. Raha vahetamiseks palume külastada Eesti Panga muuseumit või mõne eelnevalt nimetatud panga kontorit.
Mida teha "valgete" 1-krooniste metallmüntidega, mis on käibelt kõrvaldatud? Kus saab selliseid münte eurode vastu vahetada?
1992., 1993. ja 1995. aastal emiteeritud 1-krooniseid münte, mis kaotasid kehtivuse 1.06.1998, saab vahetada Eesti Panga muuseumi poes selle lahtiolekuaegadel teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeviti kell 11-16.
Kus saab tutvuda euromüntide ja pangatähtedega?
Europangatähtede ja müntide info koos piltide ja turvaelemente tutvustava tekstiga leiate Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga veebilehelt.
On kurdetud, et mõnes kohas välismaal keelduvad kaupmehed 500- ja 200-euroseid vastu võtmast. Kas Eestis on kaupmehel õigus keelduda nii suurt rahatähte vastu võtmast? Kui nii tehakse, siis kuidas peaks klient käituma?
Euro kasutusele võtmise seaduse järgi on kauplejad kohustatud pangatähti vastu võtma piiranguteta. Seejuures tuleb aga arvestada
Võlaõigusseaduses sätestatut, mille kohaselt kaupleja ja tarbija peavad teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, arvestades muu hulgas vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.
Seega mõistlikkuse põhimõtte järgi peab tarbija arvestama, millise pangatähega ta midagi ostma läheb. Maksmiseks kasutatava pangatähe ja tasutava summa suhe peaks olema mõistlikult proportsionaalne. Ebamõistlik on näiteks eeldada, et kioskis kauplejal on olemas vajalik kogus tagastusraha, kui sajaeurosega tahetakse osta ajalehte, mille hind on 0,77 eurot.
Kui palju euromünte on kaupleja kohustatud ostjalt vastu võtma?
Euro kasutusele võtmise seaduse kohaselt on kaupleja kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende nimiväärtusest.
Kas ma saan 1- ja 2-eurosendisega Soomes maksta?
Soomes on kaupmehel õigus mitte võtta vastu 1- ja 2-sendiseid euromünte juhul, kui ta on nähtavasse kohta sellesisulise teate üles pannud. Sellisel juhul ümardatakse summa 5 sendi täpsusega.
Eestis on kõik euromündid kehtivad maksevahendid ja kaupmehed peavad neid aktsepteerima.
Mida peab tegema inimene, kes avastab, et tema rahakotti on sattunud valeraha? Kuidas peab käituma, et sellist olukorda vältida?
Inimesed peaksid tutvuma euro tunnustega ja kontrollima raha ehtsust selle vastuvõtmisel.
Euro pangatähtede ja nende peamiste turvamärkide tutvustamiseks saatis Eesti
Pank koostöös Euroopa Keskpangaga elanikele otsepostiga infotrükised. Põhjaliku
ülevaate leiab ka Euroveebist
ja Euroopa
Keskpanga veebilehelt.
Kui kellegi kätte satub pangatäht, mis näib olevat võltsitud, tuleb pöörduda politsei poole. Võltsitud raha kasutaja, kes ei olnud teadlik, et tema käes on võltsraha, ei pea kartma karistust. Küll aga võib vajalike menetlustoimingutega seoses kuluda aega. Kui te pöördute võltsimiskahtlusega rahatähe ümbervahetamiseks või kontrollimiseks professionaalse rahakäitleja (nt pank, valuutavahetuspunkt) poole, siis on nad kohustatud teavitama politseid.
Kuhu peaksin pöörduma, et vahetada välja määrdunud või katkised euro pangatähed?
Kui teie käes on kahjustatud või rikutud euro pangatäht või münt, siis pöörduge selle ümbervahetamiseks kommertspanga kontorisse.
Pangatähest peab olema säilinud rohkem kui pool. Mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimisaeg.
PANGATÄHTEDE, MÜNTIDE JA MUUDE NUMISMAATILIS-BONISTILISTE TOODETE MÜÜK
Soovin osta ringlemata krooni pangatähti, kas ja kui kaua nimetatud tooteid osta saab?
Ringlemata kilepakendites krooni pangatähed on kahjuks läbi müüdud ja neid enam tellida ei ole võimalik.
Kus kohas saan tutvuda numismaatilis-bonistiliste toodete valiku ja hinnakirjaga?
Ülevaate toodetest saab Eesti Panga veebilehelt rubriigis Pangatähed ja mündid ning e-poest.
KOHUSTUSLIKUD RESERVID
Milline on kohustusliku reservi nõude määr?
Alates 18. jaanuarist 2012 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 1 protsent ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.
HOIUSTE TAGAMINE
Kuidas on kindlustatud Eesti Pangas ja kommertspankades hoitavad hoiused?
Eesti Pangas ühegi eraisiku ega ettevõtte hoiuseid ei hoita. Küll aga hoitakse keskpangas Eesti kommertspankade
kohustuslikke reserve.
Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse
alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta
1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse
klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse.
2011. aasta 1. jaanuarist on hoiuste hüvitamise piirmäär 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Täpsemat infot tagatud hoiuste kohta saab Tagatisfondi veebilehelt www.tf.ee.
Mis saab minu rahast, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Hoiuste peatamise korral teavitab Tagatisfond hoiustajaid hüvitiste väljamaksmise korrast nii ajakirjanduse kui ka Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu. Hüvitised peab välja maksma 20 tööpäeva jooksul.
Hoiused välispankade filiaalides (vt filiaalide nimekirja Finantsinspektsiooni veebilehelt) on tagatud
välispanga asukohamaa seaduste kohaselt. Täpsemat informatsiooni saab saab Tagatisfondi veebilehelt www.tf.ee.
Mis saab minu laenudest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Nii laenu põhisumma kui ka intresside tasumist tuleb jätkata laenulepingu ja maksegraafiku kohaselt.
Mis saab minu väärtpaberitest ja pensionifondiosakutest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Panga võimalik maksejõuetus ei puuduta klientide väärtpaberikontosid ega väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondiosakud,
pensionifondiosakud). Kõik aktsiad ja väärtpaberid kuuluvad endiselt kliendile, pank on ainult vahendaja rollis. Aktsiate väärtus
sõltub väärtpaberiturgude arengust, mitte panga käekäigust.
MAKSETE ARVELDAMINE
Kas Eesti Pank saab ülekannete toimumise
aega kiirendada või raha "kinni hoida"?
Eesti Pank ning eeldatavasti ka kõik makseteenuse osutajad (nt kommertspank, makseasutus) ülekandeid "kinni ei hoia" ega takista ka muul viisil nende liikumist makse algatajalt makse saajale. Kui Te ei ole saanud kätte raha, mis Teie andmetel on Teile üle kantud, siis saab võimalikke põhjusi (ekslikud isikuandmed vms) välja selgitada makseteenuse osutaja juures, kus makse algatati. Kui makse sooritati pärast makse vastuvõtmiseks määratud kontrollaega, siis jõuab makse saaja kontole järgmisel arvelduspäeval.
Mis kellaaegadel toimub maksete arveldamine Eesti Panga arveldussüsteemis?
Tavamaksete süsteem ESTA on avatud igal tööpäeval kl 8.30-18. Riiklikel pühadel ja nädalavahetustel pankadevahelisi makseid ei arveldata. ESTA on oma kümne arvelduskorraga päevas üks Euroopa kiireimaid. Panku teavitatakse laekuvatest maksetest igal täistunnil ajavahemikul 9-18. Sõltuvalt makse algatamise kellaajast jõuab makse teise panka raha saaja kontole tööpäevadel 30-90 minuti jooksul.
Eesti Pank haldab ka üleeuroopalist kiirmaksete süsteemi TARGET2-Eesti, kus pangad saavad arveldada nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid makseid. Süsteem on mõeldud kiirmaksete arveldamiseks. TARGET2-Eesti on avatud maksete arveldamiseks igal arvelduspäeval kl 8-19.
Jaemaksete süsteemist ESTA ja TARGET2-Eestist võib lähemalt lugeda Eesti Panga veebilehe rubriigist Makse-ja arveldussüsteemid.
Kas Eesti Pank on kaalunud võimalust hoida pankadevahelised arveldussüsteemid ka nädalavahetustel
töös?
Eesti Pank on võtnud kohustuseks hallata pankadevahelisi arveldussüsteeme isetasuvana. Võttes arvesse puhkepäevadel ja pühade ajal toimuvate pankadevaheliste maksejuhiste prognoositavat arvu, pole arveldussüsteemide tööshoidmine seitse päeva nädalas majanduslikult otstarbekas.
PANKROTIHALDURID, LIKVIDEERIMISKOMISJONID
Pankrotihaldurite KONTAKTANDMED:
AS Eesti Maapank (pankrotis)
Pankrotihaldurid Maire Arm (tel. 501 8840)
ja Helmut Pikmets (tel. 626 4300)
AS EVEA Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 7.04.2006)
Pankrotihaldurid Maidu Kaasik (668 8647)
ja Villu Tragon (639 6678, 614 1800)
Tagatisfond lõpetas hoiuste hüvitiste väljamaksmise EVEA Panga (pankrotis)
hoiustajatele 1. novembril 2008. a.
EVEA Panga AS (pankrotis) dokumentide hoidjaks määras Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 7.04.2006 kümneks aastaks pankrotihaldurid
Villu Tragoni ja Maidu Kaasiku (AT 07.04.2006).
AS ERA Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 8.11.2004)
Pankrotihaldurid Jaak Annus (504 8678, 627 5500)
ja Urmas Tross (501 9750; 641 5383)
Tagatisfond lõpetas hoiuste hüvitiste väljamaksmise ERA Panga (pankrotis)
hoiustajatele 5.11.2008.
Tartu Maakohtu 8.11.2004 määruse kohaselt jätkavad pankrotihaldurid Jaak Annus ja Urmas Tross oma ülesannete täitmist
ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist (AT 21.01.2005).
AS INKO-Balti Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 25.01.2002 kohtumäärusega)
Pankrotihaldurid Uno Feldschmidt (tel 644 0220)
ja Toomas Saarma (tel 627 0444, 502 7434)
AS Eesti Innovatsioonipank (sundlikvideerimisel; kustutatud äriregistrist
8.12.2003)
Likvideerimiskomisjon: Veli Kraavi (tel 625 9850, 681 1300), Anneli Uibokand,
Gunnar Kivila (501 4605)
Aadress: Ahtri 8, Tallinn 10151
Telefon: 626 1315
AS Balti Ühispank (sundlikvideerimisel)
Likvideerimiskomisjon: Jüri Trumm ja Sander Zibo
Aadress: Luise 4, Tallinn 10142
Telefon: 646 0459
AS NOWE Pank (likvideerimisel)
Likvideerimiskomisjoni esimees Aleksader Bessedin
Aadress: Toompuiestee 7, Tallinn
ERASTAMISVÄÄRTPABERID
Kui kaua saab EVPsid veel kasutada?
Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse järgi sai EVPsid kasutada kuni 31.12.2006. Neile, kes esitasid õigel ajal avalduse kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamiseks, makstakse hüvitisi välja kuni aastani 2012.
Lisainfot EVP kohta vt Rahandusministeeriumi veebilehel www.fin.ee/evp.
EVP kursi kohta vt Rahandusministeeriumi veebilehte.
Tööpäeviti kl 9-17 saab oma EVPde kohta infot ka erastamisväärtpaberite keskregistri infotelefonilt 671 5190.
INTRESS VÕLASUHETES
Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 on
kirjas:
Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Kui suur see määr on?
Intressimäärad avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Neid saab vaadata aadressil www.ametlikudteadaanded.ee ja
Euroopa Keskpanga põhiintressimäärade aegrida aadressil www.ecb.int/stats/monetary/rates/html/index.en.html.