Täna avaldasid Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon korralised lähenemisaruanded
euroalaga mitteliitunud Euroopa Liidu riikide kohta. Aruannetes analüüsitakse riikide majanduse vastavust
euro kasutuselevõtu nõuetele ehk Maastrichti kriteeriumitele ja riikide õigusraamistikku.
"Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne ja Euroopa Komisjoni aruanne näitavad oodatult,
et Eesti täidab kõik euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Ühtlasi teeb komisjon ettepaneku Eesti liitumiseks euroalaga,
mis on meile tunnustuseks, kuigi tegu pole veel lõpliku otsusega. Eesti on ühe pika sammu liitumisprotsessis edasi astunud,
lõplik otsus langetatakse eeldatavasti 13. juulil, kui kogunevad Euroopa Liidu rahandusministrid.
Pärast seda saame rääkida euro kasutuselevõtust kindlas kõneviisis," kommenteeris Eesti Panga
president Andres Lipstok.
"Ka kahel varasemal korralisel hindamisel
täitis Eesti kõik kriteeriumid peale hinnastabiilsuse oma. Seekord on Eesti ise nende kolme riigi hulgas, kelle
inflatsiooni alusel arvutati Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi väärtus," lisas Lipstok.
"Seekordse hindamise puhul on märkimisväärne, et erinevalt suurest osast Euroopast on Eesti
suutnud tänu valitsuse meetmetele hoida eelarvedefitsiidi madalamana kui 3 protsenti sisemajanduse
koguproduktist, mis on lubatud vastava Maastrichti kriteeriumiga," ütles Lipstok.
Euroopa Komisjoni
kevadprognoosi kohaselt täidab Eesti eelarvenõude ka eelolevatel aastatel, kuigi komisjoni arvates suureneb puudujääk
2,4 protsendini SKPst. "Jätkuv eelarvepuudujääk tähendab, et töö pole veel kaugeltki valmis, pigem vastupidi - valitsus peab
täitma lubatud eesmärgi ehk viima eelarve taas ülejääki. Seega tuleb kulusid ka edaspidi kokku hoida," rõhutas Lipstok.
Euroopa Keskpank toonitab, et Eesti peab jätkama majanduskasvu ja jätkusuutlikku hinnastabiilsust tagava majanduspoliitika elluviimist.
Valitsuse võlg võib kriteeriumi kohaselt moodustada kuni 60 protsenti SKPst. Eesti valitsuse võla tase oli 2009.
aastal 7,2 protsenti SKPst. Komisjoni kevadprognoosi põhjal suureneb valitsuse võlg sel aastal vaid mõnevõrra, ulatudes 9,6 protsendini SKPst.
Vaatlusperioodi jooksul mullu aprillist kuni tänavu märtsini püsis Eesti krooni vahetuskurss stabiilselt euro
suhtes kehtestatud keskkursi tasemel (15,6466). Seega täidab Eesti Maastrichti vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumi.
Pärast seda, kui Riigikogu võttis 22. aprillil vastu euro kasutusele võtmise seaduse, on Eesti valmis euroalaga ühinema
ka õigusaktide vastavuse mõttes. Lähenemist hinnatakse veel riigivõlakirjade pikaajalise intressimäära põhjal, kuid Eesti puhul
seda näitajat kasutada ei saa, kuna Eestis puudub Eesti kroonides nomineeritud pikaajaliste võlakirjade arenenud turg, mis
peegeldab meie valitsussektori madalat võlataset.
Euroopa Keskpanga lähenemisaruande
eestikeelse tõlkega saab tutvuda
Eesti Panga kodulehel.
Euroopa Keskpanga pressiteate lähenemisaruande kohta leiab Euroopa Keskpanga kodulehel.
Lähenemisaruanne (Convergence Report) koostatakse tavaliselt kord kahe aasta
jooksul ning selles hinnatakse Maastrichti kriteeriumite alusel riikide majanduspoliitilist ja õiguslikku
lähenemist euroalale. Aruannete põhjal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Liidu Nõukogule (majandus- ja rahandusministrite
koosseisus ehk ECOFIN) ja Euroopa Ülemkogule, millised liikmesriigid on valmis ühinema euroalaga. Sel aastal hinnati lisaks
Eestile veel kaheksa riigi, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariigi, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Rootsi, eurovalmidust.
