| Avaleht » Eesti Panga olemus ja roll » Strateegiline arengukava 2011-2013 |
|
|
Eesti Panga strateegiline arengukava
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Euroala rahapoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku analüütilise taustmaterjali- ja info pakkumine |  Euroala majanduse ja finantsturgude seire ja analüüsi täiustamine Euroala analüüsi tarvis andmehalduse taristu täiendamine Eesti Panga töötajate asjatundlikkuse tõstmine euroala majanduse analüüsimisel ja rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamisel Euroala majandusprognoosis osalemise korra ja kasutatavate mudelite täiustamine ning Eesti prognoositsükli ühildamine eurosüsteemi omaga EKPS-i uurimustes Macroprudential Research ja Household Finances and Consumption Network osalemine
|
| EKP nõukogu rahapoliitiliste otsuste Eesti turul elluviimise valmisolek |
Sobilike Eesti tehingupartneritega eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide teostamine Eesti Panga ja kommertspankade vaheliste rahapoliitiliste operatsioonide juhiste ja korra täiendamine vajaduse korral Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli tagatisvarade haldamise süsteemi (CCBM 2) väljatöötamises osalemine
|
| Toimiva rahapoliitilise raamistiku tagamine eurosüsteemis |
Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonilise raamistiku arendamises osalemine seoses eurosüsteemi erakorraliste finantskriisi meetmete lõpetamise ja kriisijärgsete muudatuste vajadusega tavapärases raamistikus
|
| Peamised mõõdikud: Tarbijahinnaindeksi aastane muutus Prognooside suhteline täpsus Raha- ja majanduspoliitiliste seisukohtade mõjusus ja asjakohasus Rahapoliitiliste operatsioonide teostamise õigeaegsus ja täpsus Teadusajakirjades avaldatud artiklid, ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel, töörühmades, avatud seminaridel
|
|
2. Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu
Finantssüsteemi toimimist ohustavate riskide avastamisel on tähtis roll finantssektori seirel. Eesti Pank analüüsib regulaarselt finantssüsteemi toimimist ja annab hinnangu finantsstabiilsusele. Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu saamiseks konsulteeritakse turuosalistega ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega. Analüüsimetoodikat täiustatakse pidevalt, samuti viiakse läbi finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringuid.
Õigustiku ja finantsstabiilsuse tagamise meetmete väljatöötamisel lähtub Eesti Pank finantssektori poliitika eesmärkidest, mis tuginevad panga enda finantsstabiilsuse hinnangu järeldustele ja Euroopa Liidu ühtse finantsturu õigustikule. Õigustikku arendatakse koos finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga. Eesti Pank annab välja pangasektori tegevust reguleerivaid määrusi. Arvestades finantssektori suurt lõimumist Euroopa pangagruppidesse on oluline toetada meetmeid, mis tugevdavad tõhusa ühisturu toimimist Euroopa Liidus.
Finantskriisi ennetamise kõrval on tähtis tagada valmisolek kriisihalduseks. Kriisiolukorras on Eesti Panga esmaülesanne kindlustada pangasüsteemis piisav likviidsus. Eesti Pank koos tagatisfondi, rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga aitab tugevdada finantssektori turvameetmeid. Pangandussektori piiriülese lõimumise seisukohast on oluline tihe koostöö Põhja- ja Baltimaade keskpankadega.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Finantssektori seire süvendamine |
Analüüsimetoodika pidev täiustamine ning tugevusanalüüside ja finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringute läbiviimine Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu tagamine, konsulteerides turuosaliste ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega Euroala finantsstabiilsuse analüüsis ja hinnangu koostamises osalemine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) analüüsis osalemiseks ja süsteemsete riskide kohta soovituste ja hoiatuste kujundamiseks vajaliku töökorralduse juurutamine
|
| Finantsstabiilsuse meetmete arendamine |
EL-i finantssektori uute kriisiennetus- ja lahendusmeetmete väljatöötamises ja juurutamises osalemine koos rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga Finantssektori poliitika kujundamine, tuginedes keskpanga enda finantsstabiilsusele antud hinnangu järeldustele ja Euroopa Liidu ühtse finantsturu õigustikule
|
| Finantskriisihalduse valmisoleku suurendamine |
Erakorralise likviidsusabi (ELA) andmise võimekuse testimine ja täiendamine Põhja- ja Baltimaade keskpankadega koostöö tugevdamine
|
| Peamised mõõdikud: Analüüsi ja sellele tugineva hinnangu kvaliteet Finantssektori poliitika mõjusus ja asjakohasus Finantskriisihalduse valmisoleku harjutuse tulemused Finantssektoriga seotud raamistike ja regulatsioonide kooskõla hea tava ning kohalike vajadustega
|
|
3. Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
Keskpanga ülesanne on tagada süsteemi turvalisus ja töövalmidus selliselt, et see rahuldaks süsteemi liikmete vajadusi minimaalsete riskide ja mõistliku kuluga. Eesti Pank haldab kaht pankadevahelist arveldussüsteemi: üleeuroopalise reaalajalise brutoarvelduste süsteemi osasüsteemi TARGET2-Eesti ning jaemaksete arveldamise süsteemi ESTA.
Eesti Pank osaleb efektiivsete ja stabiilsete makse- ja arveldussüsteemide edendamises ja arveldussüsteemide järelevaatamises riiklikul ja Euroopa Liidu tasemel. Arveldussüsteemide järelevaatamise käigus hindab Eesti Pank nende vastavust rahvusvahelistele ja keskpanga nõuetele ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemide efektiivsemaks ja turvalisemaks muutmiseks.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Arveldussüsteemide usaldusväärsuse ja toimivuse säilitamine |
Krediidiasutustevaheliste arvelduste teostamine TARGET2-Eestis ja ESTA-s aktsepteeritava riskitasemega ja lähtuvalt arveldussüsteemide isetasuvuse põhimõttest
|
| Arveldussüsteemide edendamine |
Eesti Panga hallatavate arveldus-süsteemide TARGET2-Eesti ja ESTA arendamine kooskõlas Eesti turu vajaduste ja eurosüsteemi kokkulepetega Osalemine Eesti jaemaksete ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) nõuetega vastavusse viimises Eurosüsteemi keskse väärtpaberi-arveldusplatvormi TARGET2-Securities arendamises osalemine platvormi ühe omanikuna ja finantssektori infrastruktuuride arengu edendajana Arveldussüsteemide õigusraamistiku kujundamises ja rakendamises osalemine koos Eesti ja Euroopa Liidu koostööpartneritega
|
| Arveldussüsteemide järelevaatamine ja selle raamistiku arendamine |
Makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamine Eestis ning teiste eurosüsteemi liikmete makse- ja arveldussüsteemide järelvaatamises osalemine Arveldussüsteemide järelevaatamise raamistiku arendamine lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ja tavadest Süvendatakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamistikku Väärtpaberiarvelduste järelevalve ja järelevaatamise koostöö tõhustamine: koostööleppe sõlmimine Finantsinspektsiooniga ning kokkulepitud põhimõtete ja tegevuste juurutamine. Arveldussüsteemide rahvusvahelistele ja keskpanga nõuetele vastavuse hindamine
|
| Peamised mõõdikud: Makse- ja arveldussüsteemide käideldavuse tase
|
|
4. Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises
Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada sujuv pangatähtedega varustamine ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (nt sularahaveoga tegelevad ettevõtted) peavad pangatähtede töötlemisel järgima ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid.
Erinevalt pangatähtedest kuulub euromüntide kujundus liikmesriikide, mitte EKP pädevusse. Kui liikmesriik soovib käibele lasta uue motiiviga mündi, peab ta sellest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu riike. Komisjon kontrollib uue kujunduse vastavust suunistele ja avaldab seejärel teate oma veebilehel. Sularaha ringlusse laskmise eeskirjad ja reeglid kehtestab euroala tarvis EKP nõukogu.
Sularaharingluse igapäevane korraldamine on aga eurosüsteemi keskpankade ülesanne ning eurosularaha lasevad ringlusse liikmesriikide keskpangad, mitte EKP. Seetõttu ei ole ka ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid liikmesriikide keskpankade kohustus ning on arvel nende keskpankade bilanssides.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Eesti Vabariigi europangatähtede ja -müntide nõudluse rahuldamise ja ringluseks vajalike käibevarude säilitamine |
Eesti Panga uute europangatähtede ja müntide vajaduse analüüsimine Koostööprojekti "Joint European Tender" ühishangetes osalemine
europangatähtede tootmiseks Eurokäibemüntide hankimine vastavalt vajadusele ning euroala 2-eurose mälestusmündi ühisprojektis osalemine Eesti Panka euromüntide tagastamise tingimuste ja käitlemise korra ülevaatamine Sularahavarude turvaline hoidmine ja säilitamine
|
| Euroala ühtsete nõuete rakendamine sularaharingluse korraldamisel Eestis |
Europangatähtede ehtsuse, ringluskõlblikkuse kontrolli ja taasringluse nõuete rakendamine ja selle järelevalve EKP otsuse kohaselt Eesti Panga pangatähtede sorterite töö ja pideva seire tagamine EKP kasutatud pangatähtede sorteerimise miinimumstandardi juhendi kohaselt Sularaha arvestussüsteemi arendamine "Sularaha teabesüsteem 2" (CIS 2) muudatustest (poolaasta- ja päevaaruande rakendamine) tulenevate nõuete kohaselt
|
| Peamised mõõdikud: Sularahavarude tase Klientide rahulolu Sularaha ekspertiisi teostamise kiirus Numismaatikute ja bonistikute teenindamise kiirus
|
|
5. Eesti välisreservide ja muude Eesti Panga hallatavate finantsvarade säilitamine ja suurendamine
Eesti Panga hallatavad välisreservid ja muud finantsvarad peavad toetama eurosüsteemi võimet rahapoliitikat efektiivselt teostada ning tagama Eesti Panga finantsilise võimekuse oma ülesandeid täita. Seetõttu lähtub Eesti Pank varade investeerimisel konservatiivsuse põhimõttest, pidades eelkõige silmas varade säilivust ja piisavat likviidsust, kuid ka tootlust.
Investeerimisstrateegia vastavust eurosüsteemis olemise kogemuse kontekstis analüüsitakse terviklikult 2011. aastal ning tehakse vajaduse korral sellesse järk-järgult ka muutusi.
Koostöös Soome Pangaga haldab Eesti Pank osa EKP välisvaluutareservidest. Eurosüsteemi valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et EKP käsutuses oleks piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. EKP valuutareservi haldavad riikide keskpangad detsentraliseeritult, lähtudes eurosüsteemi ühistest piirangutest ja eesmärkidest.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Optimaalse tulu teenimine hallatavatelt välisreservidelt ja finantsvaradelt |
Finantsvarade konservatiivne investeerimine, lähtudes varade säilimise ja piisava likviidsuse tagamise vajadusest Optimaalselt intressi-, valuuta- ja krediidiriski võttes piisava tulu teenimine, et katta Eesti Panga kulud Euroopa Keskpanga välisreservide halduses osalemine Investeerimise eesmärkide ja raamistiku ülevaatamine lähtuvalt euro kasutuselevõtust ning investeerimis-strateegia muutmine vastavalt
|
| Peamised mõõdikud: Lisatulu suurus Normportfelli vastavus nõuetele Riskikasutus Vastavus kehtestatud riskilimiitidele Õigeaegselt ja korrektselt arveldatud tehingud
|
|
6. Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine
Eurosüsteem vajab oma põhiülesannete täitmiseks üksikasjalikku teavet euroala majanduse ja finantssüsteemi kohta. Andmete kogumisel, töötlemisel, analüüsil, avaldamisel ja metoodikategevusel kehtiv ülesannete jaotus EKP ja liikmesriikide keskpankade vahel sarnaneb sellega, mis kehtib rahapoliitika vallas. EKP nõukogu kinnitab selleks tööks vajalikud standardiseeritud statistikanõuded ja statistika edastustähtajad, olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikide keskpankadega. Statistiliste andmete igapäevase kogumise ja töötlemisega ning statistikaväljundite koostamisega tegelevad aga keskpangad.
Euroalaga liitumisega kaasnes palju muudatusi pangandus- ja muu finantsstatistika valdkonnas. Peale seni edastatud andmete koosseisu muudatuste lisandus mitmeid uute valdkondade andmeedastusi, suurenes andmeedastuste sagedus ja lühenesid tähtajad. Muudatused hõlmasid rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistikat, uute valdkondadena lisandusid väärtpaberistatistika ning kindlustusandjate ja pensionifondide statistika.
Maksebilansistatistika valdkonnas kaasnesid euroalaga ühinemisele detailsemal tasemel täiendavad andmeedastusnõuded nii kirjete kui ka geograafilise jaotuse osas. Märksa detailsemaks muutub kuu maksebilanss, eriti portfelliinvesteeringute osas. Lisaks väärtpaberipõhisele arvestusele peavad euroala riigid oma portfelliinvesteeringute andmed esitama vääringute ja emitendi sektori kaupa.
Euroala riikide täiendavad andmeedastusnõuded Euroopa Keskpangale üldmajandusstatistika osas laienesid ettevõtluse demograafia, varade (sh kodumajapidamiste varade), palgalepete ning kommertskinnisvara hindade statistikale.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Üleminek uuenenud rahvusvaheliste statistikastandardite kasutamisele (Balance of Payments Manual 6th Edition, System of National Accounts 2008, European Sector Accounts 2010) |
Uutele standarditele vastava välissektori ja finantssektori kontode arvepidamise metoodika väljatöötamine Andmekogumise metoodika ja statistilise aruandluse vormide täiendamine Statistika koostamisel kasutatavate statistikarakenduste kohandamine ja andmetöötluskorra täiustamine Uuenduste sisu selgitamine statistikakasutajate ja nende aitamine uuenenud väljundite tõlgendamisel
|
| Rahaliidu uute andmenõuete täitmiseks valmistumine ja toimiva andmevahetuskorra täiustamine |
Uute andmevajaduste väljaselgitamises osalemine Aruandlusvormide täiendamine ja vajaduse korral uute kehtestamine Uutele õigusaktidele vastavate statistikaväljundite ja nende levitamise korra väljatöötamine
|
| Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite täiustamine ja nende kasutusmugavuse tõstmine |
Välisveebi statistikarubriigi informatiivsuse suurendamine ja metaandmete kättesaadavuse tõstmine Uue paindlikuma andmete avaldamise rakenduse väljatöötamine ja kasutuselevõtt Standardandmevaadete ja statistika kvartaliülevaadete täiendamine
|
| Peamised mõõdikud: Statistika usaldusväärsus ja esinduslikkus Vastavus kehtestatud nõuetele Statistika avaldamise tähtaegadest kinnipidamine Eesti Panga sisekasutajatele mõeldud statistika kättesaadavus Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite kättesaadavus
|
|
7. Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades selleks valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega
Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, kuidas teiste riikide majanduspoliitika ja majandusosalised võtavad arvesse eurosüsteemi toimimise seatud piiranguid ning tähtsustavad pikaajalise kestlikkuse põhimõtteid. Kuigi pearõhk selle toetamises on Vabariigi Valitsusel, osaleb Eesti Pank oma kompetentsist tulenevalt riikliku koostöö ja valitsuse ning ka avalikkuse selgelt eesmärgistatud nõustamise kaudu, pöörates erilist tähelepanu eurosüsteemi põhimõtete selgitamisele ja vajadusel meeldetuletamisele.
Kindlustame, et panga juhtkonnal oleks alati asjakohane info riigi ja keskpanga esindamiseks rahvusvahelisel tasandil. Samuti jälgime ja analüüsime regulaarselt rahvusvahelist infot keskpanga tegevust puudutavates valdkondades, et kujundada panga seisukohti Euroopa keskpankade süsteemis ja ka laiemal rahvusvahelisel areenil.
Rahvusvaheline ja avalik suhtlus on Eesti Panga tegevuses äärmiselt vajalik, kuna Eesti majandus on väljaspool Eestit toimuvaga tihedalt seotud. Eesti Pank tutvustab riigi majandusarengut ja majanduspoliitikat Eestis, euroalal ja mujal maailmas.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Koostöö teiste keskpankade ja muude rahvusvaheliste institutsioonidega |
Asjakohase info edastamine Eesti majanduspoliitika ja majandusarengute kohta euroalal, EL-s ning rahvusvahelistes organisatsioonides, sh Rahvusvahelises Valuutafondis Vajadusel koostöökokkulepete ja koalitsioonide sõlmimine teiste institutsioonidega rahvusvaheliste otsuste mõjutamiseks Eesti majandusarengu tutvustamine Eestis, euroalal ja mujal maailmas
|
| Riiklik koostöö ja valitsuse nõustamine |
Kodumaiste majanduspoliitiliste otsuste mõjutamiseks aja- ja asjakohaste poliitikasoovituste koostamine Valitsusasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide esindajatega kokkusaamiste korraldamine Koostöö rahandusministeeriumiga erinevates majandusarengu küsimustes Eesti majandusanalüüsi ja majandus-poliitilise nõustamise korra viimine kooskõlla muutustega, mis tulenevad Eesti Panga liitumisest eurosüsteemiga
|
| Peamised mõõdikud: Majanduspoliitiliste kommentaaride mõjusus ja asjakohasus Eesti Panga veebilehe ajakohasus ja kasutatavus Eesti Panga üllitiste avaldamise õigeaegsus Eesti Panga strateegia mõjusus ja asjakohasus rahvusvahelistes institutsioonides ning kahe- ja mitmepoolsetes suhetes Rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse analüüsi ja hinnangu usaldusväärsus
|
|
Eesti Panga organisatsiooniskeem 19. septembril 2011
CCBM 2 - keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli (Correspondent Central Bank Model) ühisplatvorm
CIS 2 - sularaha teabesüsteem 2 (Currency Information System 2)
EKP - Euroopa Keskpank
EKPS - Euroopa keskpankade süsteem
ELA - erakorraline likviidsusabi
ESRB - Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risks Board)