10/2016 Karsten Staehr. Kapitalivood ja kasvudünaamika Kesk- ja Ida-Euroopas

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 10/2016
10/216 Karsten Staehr. Capital Flows and Growth Dynamics in Central and Eastern Europe

Majanduskasvu dünaamika on üheteistkümnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, mis kuuluvad Euroopa Liitu, alates 1990. aastate keskpaigas kuni tänaseni märkimisväärselt muutunud. Enamikus riikides kogeti enne üleilmset finantskriisi majandusbuumi, millele järgnesid kriisi ajal suured tagasilöögid ning pärast kriisi toimus majanduse vaevaline taastumine. Sarnast mustrit võib mitmel puhul täheldada ka jooksevkonto saldo dünaamikas, mis tõstatab küsimuse, et kas need muutused on omavahel seotud.

Majandusteoorias eristatakse nõudluspoolel nii majanduskasvu mõju jooksevkonto saldole kui ka vastupidi. Suurem majanduskasv võib suurendada impordinõudlust ja vähendada netoeksporti ning halvendada nõnda jooksevkonto saldot. Jooksevkonto saldo halvenemisega seostatavad kapitalivood võivad osaliselt suurendada nõudlust mittekaubeldavate kaupade järele, mis omakorda toob kaasa kiirema majanduskasvu.

Käesolevas toimetises analüüsitakse seost jooksevkonto saldo ja sisemajanduse kogutoodangu aastakasvu vahel Euroopa Liidu 11 Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigis, tuginedes aastate 1997–2015 andmetele. Paneelandmete hinnangud hõlmavad riikide fikseeritud efekte, sõltuvat viitajaga muutujat ning suurt hulka nõudlus- ja pakkumispoolsete šokkide kontrollmuutujaid. Kõigist spetsifikatsioonidest nähtub, et jooksevkonto saldo paranemine viib väiksema majanduskasvuni ning negatiivne mõju on märkimisväärne nii majanduslikus kui ka statistilises mõttes. Negatiivne mõju jääb alles ka siis, kui jooksevkonto saldo hindamisel kasutatakse instrumentidena teiste Euroopa äärealadele jäävate riikide jooksevkontode saldosid. See tähendab, et põhjuslikkus liigub suuresti jooksevkonto saldo muutustest majanduskasvu poole.

Alternatiivsed simulatsioonid SKP aastakasvu osas ajavahemiku 1996–2015 kohta näitavad, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmine majanduskasv oleks olnud väiksem, kui neil oleks olnud üksnes piiratud juurdepääs välistele ressurssidele, st et jooksevkonto oleks olnud igal aastal väikeses puudujäägis või tasakaalus. See oleks eriti negatiivselt mõjunud keskmisele majanduskasvule suhteliselt kehvema stardipositsiooniga riikides, näiteks Baltimaades, Bulgaarias, Rumeenias ja Slovakkias. Võib arvata, et juurdepääs välistele ressurssidele oli majanduskasvu seisukohast vähem tähtis riikides, mille stardipositsioon oli parem, näiteks Tšehhis ja Sloveenias või isegi Poolas.

DOI: 10.23656/25045520/102016/0037

Autori kontakt: karsten.staehr [at] ttu.ee, karsten.staehr [at] eestipank.ee


Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega