5/2017 Konstantin A. Kholodilin, Aleksei Netšunajev. Krimm ja karistus: Sanktsioonide mõju Venemaa ja Euroopa riikide majandusele

Eesti Panga Toimetised 5/2017
Crimea and punishment: The impact of sanctions on Russian and European economies

2014. aasta märtsis alanud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel tõi kaasa selle, et lääneriigid (sh ka Euroopa Liidu liikmesmaad) kehtestasid Venemaa vastu majandussanktsioonid. Vastumeetmena kehtestas sanktsioone ka Venemaa. Kuna nii Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid kui ka Venemaa otsustasid hiljuti sanktsioone pikendada, on üha olulisem aru saada sellest, millist hinda tuleb maksta poliitiliste otsuste eest. Käesolevas toimetises uuritakse sanktsioonide mõju Venemaa ja euroala SKP kasvule. Euroala agregeeritud andmed hõlmavad 19 riiki, mis kasutavad ühist valuutat ja teostavad ühtset rahapoliitikat.

Artiklis kasutatakse indeksit, mis mõõdab majandussanktsioonide intensiivsust Venemaa ja ülejäänud maailma vahel. Indeks võtab arvesse meetmeid, mis on suunatud nii üksikisikute vastu kui ka ettevõtete ja tööstusharude vastu tervikuna. Käesolev uurimus on esimene omataoline, kus kasutatakse sanktsioonide tagajärgede hindamiseks struktuurset vektorautoregressiooni. See meetod võimaldab (i) dünaamiliselt jälgida majanduse reaktsiooni ootamatutele muutustele sanktsioonide intensiivsuses; (ii) hinnata sanktsioonide šokkide mõju peamiste makromajandusnäitajate varieeruvusele; (iii) arvutada kontrafaktiline SKP kasv eeldusel, et sanktsioonid puuduvad. Mudelis kasutatakse järgmisi aegridasid: majandussanktsioonide intensiivsuse indeks, Venemaa SKP, euroala SKP, nafta hind ning euro ja rubla reaalne efektiivne vahetuskurss. Sanktsioonide šokid on identifitseeritud märgipiirangutega mudeli abil.

Analüüsitulemused võib kokku võtta järgmiselt. Sanktsioonidest tulenevad šokid mõjutavad rohkem Venemaa SKPd ja vähem euroala agregeeritud SKPd. Sanktsioonide šokkide panus Venemaa ja euroala SKP kasvu variatsioonile on sarnane. Artiklis hinnatakse sanktsioonidest ajendatud SKP vähenemise tõenäosust. Selleks võrreldakse tegelikke ja kontrafaktilisi SKP aegridu. Kontrafaktiline SKP on arvutatud eeldusel, et sanktsioone ei rakendata. Selline eeldus on mõistlik, kuna uurimuses kasutatud sanktsioonide indeks koosneb nii lääneriikide poolt kehtestatud  keeldudest ja piirangutest kui ka Venemaa poolt kehtestatud  meetmetest. Vastav tõenäosus on üsna kõrge Venemaa SKP puhul ja ületab 2015. aastal 90%, samas kui euroala puhul ei ületa tõenäosus 40%. Sanktsioonidest tingitud täpset kahju SKP kasvule on raske arvutada, kuna hinnangu ebamäärasus on suur. Sanktsioonide mõju avaldub ka rubla ja euro reaalse efektiivse vahetuskursi languses. 

Autorite kontaktid: kkholodilin [at] diw.dealeksei.netsunajev [at] eestipank.ee


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.