8/2017 Natalia Levenko, Kaspar Oja ja Karsten Staehr. Kogutootlikkuse kasv Kesk- ja Ida-Euroopas enne üleilmset finantskriisi, kriisi ajal ja pärast seda

Eesti Panga Toimetised 8/2017
Total Factor Productivity Growth in Central and Eastern Europe before, during and after the Global Financial Crisis

Toimetis kirjeldab majanduskasvu allikaid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, mis on liitunud Euroopa Liiduga alates 2004. aastast. Täpsemalt on vaatlusel all Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia majanduskasv, mis on dekomponeeritud tootmissisendite kasvust tulenevateks teguriteks ning jääkliikmeks, ehk kogutootlikkuseks (ingl total factor productivity – TFP).

Majanduskasvu dekomponeerimise teeb Kesk- ja Ida-Euroopa riikide puhul eriti huvitavaks asjaolu, et nende riikide kasvudünaamika on 1990. aastate keskpaigast alates olnud erakordselt kõikuv ja ka erinevused kasvumäärades on olnud riikide vahel suured. See näitab, et elatustaseme ühtlustumine niinimetatud Vana-Euroopaga on toimunud vaadeldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ebaühtlaselt. Üldjuhul iseloomustab Kesk- ja Ida-Euroopa riike jõuline majanduskasv 1990. aastate keskpaigast kuni 2007. aastani, seejärel järsud tagasilöögid 2008. ja 2009. aasta üleilmse finantskriisi ajal ning majanduse tagasihoidlik elavnemine pärast 2010. aastat.

Toimetis täiendab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduskasvu allikaid käsitlevat teaduskirjandust mitmel viisil. Esiteks hõlmab see varasematest uurimustest pikemat ajavahemikku – aastaid 1996–2016 – mille jooksul enamiku kirjeldatud riikide majandus on läbinud ühe või kaks täistsüklit. Teiseks võimaldab pikk vaatlusalune periood analüüsida põhjalikult kapitali ja kogutootlikkuse panust majanduskasvu nii üleilmse finantskriisi ajal kui ka enne ja pärast seda. Kolmandaks kasutatakse kapitali arvutamisel küll tavapäraselt pideva inventariseerimise meetodit, kuid andmetest on välja filtreeritud tsükliline mõju baasaasta kapitalile. Neljandaks võetakse analüüsis arvesse ka andmeid kapitali rakendatuse kohta tootmises. Lisaks sellele on kasutatud mitmesuguseid hinnangute stabiilsuse teste ja tundlikkusanalüüsi, sh simulatsioone, mis annavad väärtuslikku teavet erinevate eelduste olulisuse kohta.

SKP kasv oli Kesk- ja Ida-Euroopa riikides aastatel 1996–2016 üldiselt kiirem kui võrdlusrühmas, mis koosnes viieteistkümnest enne 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud riigist, ehk peamiselt Lääne-Euroopa kõrgema elatustasemega  liikmesriikidest. Keskmiselt põhines ligikaudu pool majanduskasvust kapitali süvenemisel, kolmandik kogutootlikkuse kasvul ja ülejäänu kapitali intensiivsemal rakendatusel, samas kui tööhõive muutus erilist rolli ei mänginud. Need on siiski keskmised tulemused; ajas ja riikide lõikes esineb suur varieeruvus.

Buumiaastatel (ehk aastatel 2002–2007) tulenes ligikaudu pool SKP kasvust kogutootlikkuse tõusust ja kolmandik kapitali süvenemisest. Ülejäänud osas põhines majanduskasv tööhõive ja kapitali rakendatuse suurenemisel. Riigiti on need näitajad siiski väga erinevad. Kui Slovakkia ja Balti riigid paistavad silma väga kiire majanduskasvu ja kogutootlikkuse kasvu suure panusega, siis Poolas, Ungaris, Tšehhis ja Sloveenias oli majanduskasv tagasihoidlikum ja vähemalt mõnes neist riikidest ei olnud ka kogutootlikkuse kasvu panus märkimisväärne.

Üleilmse finantskriisi aastad 2008–2009 mõjutasid vaatlusaluseid riike väga erinevalt. Kui Balti riikides toimus toodangu väga suur langus, siis Poola ning vähemal määral ka Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkia elasid kriisi üle toodangus kaotamata. Väärib märkimist, et kriisi ajal kasvas kapital kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides endiselt kiiresti, kuid kapitali rakendatus vähenes samal ajal märgatavalt. Selle arvestamine on oluline, sest võimaldab saada täpsemaid hinnanguid kogutootlikkuse rollile majanduslanguse ajal, millega paljud riigid on pärast üleilmset finantskriisi silmitsi seisnud.

Pärast üleilmset finantskriisi on majanduskasv Kesk- ja Ida-Euroopa riikides jäänud tagasihoidlikuks. Majanduskasvu dekomponeerimine näitab, et kapitali süvenemine ja kapitali suurem rakendatus on majanduskasvu panustanud võrdses osas, kuid kogutootlikkus pole sel perioodil enamiku vaatlusaluste riikide puhul peaaegu üldse kasvanud. See osutab aeglustunud elatustaseme ühtlustumisele Lääne-Euroopaga ja seab kahtluse alla nende riikide kasvuvõime, kui tootmistegurite rakendatus ei suurene. Kogutootlikkuse tagasihoidlik kasv ja selle põhjused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides pärast üleilmset finantskriisi on valdkonnad, mis vajavad edasist uurimist ja analüüsi.

Autori kontakt: natalia.levenko [at] ttu.ee


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.