9/2017 Aurélien Leroy, Yannick Lucotte. Konkurents ja laenutegevuse päritsüklilisus Euroopa panganduses

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 9/2017
9/2017 Aurélien Leroy and Yannick Lucotte. Competition and credit procyclicality in European banking

Hiljutine finantskriis on näidanud seda, kui oluline võib olla pangandussektori käitumise päritsüklilisus, mistõttu finantsvahendajad ei toimi enam leevendava jõuna, vaid pigem võimendavad majandustsükli kõikumisi, mis võib kahjustada makromajanduslikku ja finantsstabiilsust. Laenupakkumise päritsüklilisus – laenude kallimaks muutumine ja nende kättesaadavuse vähenemine majanduslanguse ajal ning vastupidised protsessid majanduse kasvufaasis – kipub võimendama reaalmajanduse tsüklit, õhutades tõusufaasis majanduse ülekuumenemist ja süvendades surutise ajal majanduslangust veelgi. Sel viisil võivad suhteliselt väikesed majandusšokid laenuturusiseste päritsükliliste muutuste toel võimenduda ja levida.

Pankade päritsüklilist käitumist saab selgitada mitme teguriga. Seda mõjutavad näiteks informatsiooni asümmeetrilisus, regulatiivne ja järelevalveraamistik, rahapoliitika, finantsettevõtete tavad (nagu finantsvõimendus ja tasustamispõhimõtted) ning ka mõned muud tegurid, nagu reitinguagentuuride aruanded või automatiseeritud riskijuhtimissüsteemide kasutamine. Üldisemas plaanis seonduvad riikidevahelised erinevused pankade tegevuse päritsüklilisuses ka erinevustega riikide finantsstruktuurides.

Tuginedes varasemale teaduskirjandusele, mis käsitlevad päritsüklilisuse põhjusi, analüüsitakse käesolevas toimetises empiiriliselt, kas konkurents pankade vahel mõjutab oluliselt laenutegevuse päritsüklilisust Euroopa panganduses ning kas selle abil saab seletada eri riikide pangandussektorite vahelisi erinevusi. Teisisõnu on uurimuse põhieesmärk teha kindlaks, mil määral sõltub laenuandmise tundlikkus majandustsükli suhtes pangandusturu konkurentsitasemest. Selleks analüüsime 16 Euroopa riiki hõlmavat suurt valimit ja rakendame kahte teineteist täiendavat paneelandmete analüüsi.

Esimene on makrotasandi analüüs, mille käigus hindame, kas laenutegevus reageerib SKP šokile erineva konkurentsitaseme puhul erinevalt. Sellise lähenemisviisi peamine eelis seisneb selles, et nii on võimalik konkreetselt hinnata, kas ajas muutuv konkurentsitase mõjutab välistegurina laenuandmise reaktsiooni SKP šokile. Teiseks kasutame mikrotasandi analüüsi, mille eesmärk on saada detailsem ülevaade konkurentsi ja laenupakkumise päritsüklilisuse vahelise seose olemusest, uurides, kas pangandussektori konkurents ja pankade turujõud mõjutavad pankade laenutegevuse päritsüklilisust. Selleks analüüsitakse toimetises enam kui 3600 Euroopa panga andmete põhjal, kas iga panga turujõud mõjutab seost majandustsükli ja laenude aastase kasvumäära vahel.

Saadud tulemused osutavad sellele, et pangandussektori konkurents vähendab laenutegevuse päritsüklilisust. Makrotasandi analüüs näitab, et laenudünaamika reaktsioon SKP šokkidele varieerub sõltuvalt konkurentsitasemest. Täpsemalt nähtub tulemustest, et vähem konkurentsitihedal turul reageerib laenutegevus SKP šokile tugevamalt. Sellest järeldub, et kuna suurema konkurentsi tingimustes ei ole laenumahu tõusud ja langused nii järsud, absorbeerivad tihedama konkurentsiga pangandusturud šokke paremini. Neid tulemusi kinnitab ka mikrotasandi analüüs. Uuringu põhjal selgus, et konkurentsitihedal turul, kus üksikute pankade turujõud on väike, sõltub pankade laenupakkumine majandustsüklist oluliselt vähem.

Lõpetuseks analüüsitakse uurimuses seda, kas laenude päritsüklilisust võib potentsiaalselt mõjutada ka majanduse finantsstruktuur. Finantsstruktuuri all mõistetakse seda, kui oluline on majanduses pangapõhise finantsvahenduse osakaal võrreldes turupõhise vahendusega. Ehkki teataval määral kombineerivad kõik finantssüsteemid neid kahte vahenduskanalit, on finantsstruktuur riigiti erinev. Kuna turukesksem finantsstruktuur vähendab laenuvõtjate sõltuvust finantsvahendajatest, peaks see suurendama pangandussektori konkurentsi, mis omakorda vähendab laenutegevuse päritsüklilisust. Käesoleva uurimuse tulemused kinnitavad seda oletust.

Uuringust lähtuvateks poliitikasoovitusteks on, et konkurentsi edendamine Euroopa panganduses peaks aitama vähendada laenupakkumise päritsüklilisust, mis kahandab investeeringute ja tarbimise sõltuvust majandustsüklist. Konkurentsi soosiv poliitika aitaks vähendada makromajanduslikku volatiilsust, kuna võimendusmehhanism ei kanduks reaalmajandusest üle finantssüsteemi. Peale selle aitaks laenutegevuse väiksem sõltuvus majandustsüklist piirata laenubuumi ja riskide kuhjumist majandustsükli tõusufaasis. Kuna laenubuumile järgneb tavaliselt finantskriis, võib uuringu tulemusi tõlgendada ka tõendusena sellest, et suurem konkurents pangandussektoris vähendab finantstasakaalustamatust. Lõpetuseks kinnitavad tulemused seda, et riigi majanduse finantsstruktuur ja finantsturgude areng võib aidata leevendada laenupakkumise langust majandussurutise ajal, vähendades seega majandussurutisega kaasnevaid kulusid. Need järeldused on kooskõlas ka Euroopa Komisjoni hiljutiste algatustega ettevõtete võlakirjade turge toetava poliitika rakendamiseks.

Autorite kontaktid: aurelien.leroy3 [at] gmail.comylucotte [at] gmail.com


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.