Eesti 1993. aasta maksebilanss annab tunnistust riigi küllaltki soodsast välismajanduslikust seisundist: jooksev konto ja kapitalikonto olid ülejäägiga, reservid kasvasid. Rahareformijärgsel perioodil on Eesti majandus muutunud märksa stabiilsemaks, ka on muutunud oluliselt usaldusväärsemaks informatsioon maksebilansi koostamiseks. Maksebilansi agregeeritud variant on toodud tabelis 8, detailsem variant aga käesoleva allosa lõpus (vt. tabel 13).

Tabel 8. Eesti 1993.aasta maksebilanss (miljonit krooni)*

Kirje

I kv.

II kv.

III kv.

IV kv.

Aasta

JOOKSEV KONTO

402,8

192,8

415,9

-518,5

493,0

Kaupade eksport f.o.b.

     1 910,1

     2 414,7

     2 884,4

     3 553,5

     10 762,7

Kaupade import f.o.b.

-1 960,6

-2 767,1

-3 225,5

-4 542,8

-12 496,0

    Kaubandusbilanss

-50,5

-352,4

-341,1

-989,3

-1 733,3

Teenused: kreedit

791,3

1 027,3

1 303,5

1 311,2

4 433,3

Teenused: deebet

-626,7

-784,6

-906,3

-1 094,8

-3 412,4

     Teenuste bilanss

164,6

242,7

397,2

216,4

1020,9

Tulud: kreedit

73,6

91,1

109,5

82,5

356,7

Tulud: deebet

-78,3

-138,1

-156,1

-171,1

-543,6

     Tulude bilanss

-4,7

-47,0

-46,6

-88,6

-186,9

Eraisikute ülekanded

-0,2

-1,0

-3,8

-0,5

-5,5

Riiklikud ülekanded

293,6

350,5

410,2

343,5

1 397,8

     Ülekannete bilanss

293,4

349,5

406,4

343,0

1 392,3

KAPITALIKONTO

672,0

412,0

762,1

701,4

2 547,5

Otsesed investeeringud

454,2

366,5

607,9

700,2

2 128,8

Portfelliinvesteeringud

0,8

-0,3

-0,4

-3,1

-3,0

Muu kapital

217,0

45,8

154,6

4,3

421,7

     Valitsussektor

40,6

283,1

281,5

96,1

701,3

     Kommertspangad

158,1

-174,9

-161,4

-316,8

-495,0

     Muud sektorid

18,3

-62,4

34,5

225,0

215,4

RESERVID

-455,8

-634,0

-495,4

-578,5

-2 163,7

* vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelnevaid perioode

JOOKSEV KONTO

Jooksva konto ülejääk moodustas 1993. aastal kokku 0.5 miljardit krooni. Kui möödunud aasta kolme esimese kvartali maksebilansside jooksvad kontod olid ülejäägiga, siis 1993. aastal IV kvartalis oli selle tulem esmakordselt 1992.-1993. aasta jooksul (s.o. perioodil, mil maksebilanssi koostatakse) 518.5 miljoni krooni võrra negatiivne. Jooksva konto defitsiitsuse tekkimise peapõhjus oli kaupade impordi järsk suurenemine.

Kaubad

1993. aasta Eesti väliskaubandust ei iseloomustanud mitte niivõrd suured struktuurimuutused kaubapartnerite ja kaubagruppide osas (nagu see oli 1992. aastal), kuivõrd käibe tormiline kasv.

Väliskaubandusbilanss oli 1993. aasta kõigi kvartalite osas puudujäägiga, kusjuures eriti suur oli see aasta viimases kvartalis. Aasta väliskaubandusdefitsiit oli 1.7 miljardit krooni. Siin on arvestatud ka välisabi korras saadud kaupu, mis moodustasid 1993. aastal 376.2 miljonit krooni. Ilma nendeta kujunes väliskaubandusbilansi defitsiidiks ligi 1.4 miljardit krooni. Käesolevasse bilanssi on tehtud tagasiulatuva mõjuga korrektiiv kaupade impordi mahule. Statistikaameti ja Tolliameti spetsialistide hinnangul võib deklareerimata impordi suurus olla umbes 10% deklareeritud impordi mahust. Selle protsendi võrra on suurendatud kõikide kvartalite kaupade impordi kogusummasid.

Võrreldes 1992. aastaga suurenes kaupade eksport (f.o.b. vääringus) 1993. aastal 1.9 korda ja import (f.o.b. vääringus) 2.3 korda. Kaupade impordi kiirem kasv on üsna loomulik, sest 1993. aastal sai Eesti arvestatava summa välislaenusid, mis võimaldas suurendada importi. Valdavalt on import kasvanud kahe suure kaubagrupi - masinad ja seadmed ning transpordivahendid - arvel (tabel 9).

Tabel 9. Eesti väliskaubanduskäive kaubagrupiti 1993. aastal (miljonit krooni)*

Kaubagrupid

Käive

Saldo

Osakaal
  käibest %

1. Põllumajandustooted

4 271,1

726,4

19,0

2. Garderoobikaubad

3 069,1

176,1

13,6

3. Masinad ja seadmed

2 915,1

-1 279,6

13,0

4. Transpordivahendid

2 816,8

-544,6

12,5

5. Mineraalsed tooted

2 624,1

-993,8

11,7

6. Keemia- ja plastmasstooted

1 807,6

-476,4

8,0

7. Mitteväärismetallid ja tooted nendest    

1 727,5

507,6

7,7

8. Puit, paber ja tooted nendest

1 200,4

526,8

5,3

9. Mööbel, mänguasjad jne.

893,9

201,5

4,0

10. Muud tööstuskaubad

1 163,6

-50,0

5,2

KOKKU

     22 489,5

     -1 206,1

100,0

* ESA andmetel, eksport f.o.b., import c.i.f. hindades

Need kaks kaubagruppi koos mineraalsete toodetega (millest lõviosa moodustavad kütused) ongi kaubandusbilansi defitsiitsuse peamised tekitajad. Et masinate, seadmete, transpordivahendite ja kütuste (valmistumine talveks!) import kasvas eriti järsult viimases kvartalis, siis oli neil oluline roll ka kogu jooksva konto defitsiidi tekkimises sel perioodil.

Eesti Statistikaameti avaldatud andmetel moodustas ekspordi kogumahust eksport endisesse Nõukogude Liitu (k.a. Läti ja Leedu) 42.6% (1992. aastal 47%) ja impordi kogumahust import endisest Nõukogude Liidust 28.1% (1992. aastal 45%). Seejuures oli kvartalist kvartalisse täheldatav tendents ekspordi suurenemisele nimetatud regiooni, (IV kvartalis juba 50.5%) ja impordi vähenemisele nimetatud regioonist (viimases kvartalis 22.6%). Eesti kõige olulisemaks kaubanduspartneriks on Soome, kellele langes aasta väliskaubanduslikust käibest neljandik (tabel 10).

Kuna Soome on Eesti jaoks peamine impordiallikas, siis oli ka väliskaubandusbilanss Soomega tugevalt negatiivne (1.1 miljardit krooni). Tähtsuselt teisel kohal oli Venemaa viiendikuga Eesti kogu väliskaubanduslikust käibest. Väliskaubandussaldo Venemaaga oli ülejäägiga, seda eeskätt tänu toidukaupade ekspordile. Nimetatud kahele riigile järgnevad mahult enam-vähem ühesuguse käibega Saksamaa ja Rootsi - bilansid nendega olid negatiivsed. Erilist äramärkimist väärib tähtsuselt viies väliskaubanduspartner Läti, kellega Eestil oli tugevalt positiivne bilanss (646.6 milj. kr.): selline tulem on saavutatud eelkõige tänu elektri ekspordile, mis moodustas kahe maa vahelisest käibest tervelt ühe neljandiku. Üldiselt võib täheldada, et Eestil on väliskaubandusbilansid positiivsed valdavalt nn. idaregiooni riikidega ning defitsiitsed lääneriikidega (oli ka erandeid).

Tabel 10. Eesti tähtsamad väliskaubanduspartnerid 1993.aastal (miljonit krooni)*

Riik

Käive

Saldo

Osakaal
   käibest %

1. Soome

5507,0

-1101,8

24,5

2. Venemaa

4439,9

373,3

19,7

3. Saksamaa

2123,9

-421,1

9,4

4. Rootsi

2066,4

-43,6

9,2

5. Läti

1181,4

646,6

5,3

6. Holland

860,6

2,3

3,8

7. Leedu

786,8

4,7

3,5

8. Taani

560,5

-54,3

2,5

9. Ülejäänud riigid    

4963,0

 

22,1

KOKKU

     22489,5

     -1206,1

100,0

* ESA andmetel, eksport f.o.b., import c.i.f. hindades, päritolumaa järgi

Teenused

Käibe suuruselt tuleb Eesti maksebilansi jooksval kontol väliskaubandusbilansi järel teenuste bilanss. Sellel osabilansil on eriline roll, kuna tema ülejäägiga kaetakse nii väliskaubandusbilansi kui tuludebilansi puudujääk. 1993. aastal laekus teenuste müügist mitteresidentidele 4.4 miljardit krooni ning mitteresidentidelt osteti teenuseid 3.4 miljardi krooni eest. Seega moodustas teenuste bilansi ülejääk 1 miljard krooni.

Tabel 11. Teenuste bilanss 1993.aastal (miljonit krooni)

 

     I kv.

     II kv.

   III kv.

   IV kv.

     Aasta

Transporditeenused

300,6

305,6

320,8

381,1

1 308,1

s.h. kaubavedu

237,3

222,3

225,7

161,7

847,0

     reisijatevedu

91,9

149,5

162,5

195,3

599,2

     muud transporditeenused    

-28,6

-66,2

-67,4

24,1

-138,1

Turism

39,8

115,1

110,0

58,7

323,6

Muud teenused

-175,8

-178,0

-33,6

-223,4

-610,8

KOKKU

164,6

242,7

397,2

216,4

1 020,9

Teenuste osas oli Eesti jaoks kõige tulutoovamateks transporditeenused - neist saadav tulu moodustas 1993. aastal ligi 1.3 miljardit krooni (tabel 11). Suurem osa sellest tulust saadi kaubaveost, eelkõige merekaubaveost. Seoses kaupade impordi mahu olulise kasvuga neljandas kvartalis kasvas oluliselt ka ostetavate kaubaveoteenuste maht. Tulus oli ka reisijate vedu, kusjuures siit saadav tulu kasvas kvartalist kvartalisse. Müüdavate reisijateveoteenuste hulgas - nii nagu kaubaveogi puhul - oli juhtival kohal reisijate vedu meretranspordiga. Samas peab aga märkima, et pidevalt on kasvanud tulud reisijate veost õhutranspordiga.

Muude transporditeenuste (valdavalt sadama- ja lennujaamade kasutamise teenused) bilanss oli negatiivne. Siin mängib rolli hinnaküsimus: nimelt on Eestis vastavate teenuste hinnad mõnevõrra madalamad samalaadsete teenuste hindadest välismaal. Et välis- ja sisehinnad pidevalt lähenevad teineteisele, võib edaspidi oodata muude transporditeenuste saldo negatiivsuse vähenemist ja isegi ülejäägi tekkimist.

Transporditeenuste kõrval on Eesti maksebilansis oluline koht ka turismiteenustel: nendest saadav tulu moodustas 1993. aastal 323.2 miljonit krooni. Et turism on sesoonse iseloomuga, siis ületas turismiteenustest saadav tulu II - III kvartalis ligi kahekordselt I ja IV kvartalis saadud tulu. Kui Eestit külastasid välisturistid põhiliselt turismifirmade vahendusel (70% ostetavate teenuste mahust), siis Eesti turistid külastasid välismaad valdavalt turismifirmade vahenduseta.

Kõikide ülejäänud teenuste väliskaubanduslik käive andis 1993.aastal negatiivse tulemuse (610.9 miljonit krooni). See on tingitud eelkõige asjaolust, et siin kajastatakse maksebilansi metoodika järgi negatiivse märgiga välisabi korras saadud teenused (saadud välisabi kogumaht kajastub positiivse märgiga ülekannete bilansis). Teenuste kujul saadi eelmisel aastal välisabi 890 miljoni krooni eest. Teistest teenustest on Eesti jaoks olulisemad ehitus-, side-, kommunikatsiooni- ja kindlustusteenused ning kaupade töötlemine. Kui side- ja kommunikatsiooniteenuste eksport-import oli 1993. aastal enam-vähem tasakaalus, siis ehitusteenuste müük välismaale ületas mitmekordselt nende ostmise välismaalt: vastavalt 236.5 ja 80.6 miljonit krooni. Täiesti ühepoolne oli kindlustusteenuste bilanss - Eesti suutis mitteresidentidele müüa nimetatud teenuseid vaid 3.5 miljoni krooni eest, ostis aga kindlustusteenuseid välismaalt 62.1 miljoni krooni eest.

Et Eestis on tööjõud võrreldes lääneriikidega odav, siis on tulus siin kaupu ümber töödelda - selliste teenuste maht oli 123.8 miljonit krooni. Samas kulutas Eesti 94.3 miljonit krooni seadmete üürimisele välismaalt.

Tulud

1993. aastal on võrreldes 1992. aastaga oluliselt kasvanud tulude bilansi käive. Esiteks on see seletatav koostamisel kasutatud infobaasi täiustamisega, teiseks annab aga tunnistust välisinvesteeringute mahu ja tulukuse kasvust: selle osabilansi deebetpool koosneb põhiliselt otseinvesteeringute tuludest, mida saavad välismaised investeerijad oma Eestisse paigutatud kapitalist.Tulude bilanss oli 1993. aasta kõikide kvartalite osas negatiivne, kusjuures defitsiidi suurus kasvas pidevalt. Aasta kohta kokku moodustas see 186.9 miljonit krooni.

Tulude bilanss jaguneb kaheks suuremaks osaks: otseinvesteeringute tuludeks ja tuludeks muudelt investeeringutel (väärtpaberitelt, laenudelt, deposiitidelt jne.). Kuna otseinvesteeringute suund on senini olnud sisuliselt ühepoolne - välismaalt Eestisse, siis liiguvad ka neilt saadud tulud valdavalt ühes suunas - Eestist välismaale. Viimane asjaolu määrab ka tulude bilansi tulemuse. 1993. aastal läks Eestist välismaale 400 miljoni krooni väärtuses tulusid välismaistelt otseinvesteeringutelt. Et ühisettevõtete tegevus muutub järjest edukamaks, sellest annab tunnistust möödunud aastal kvartalist kvartalisse pidevalt suurenenud tulud välismaistelt otseinvesteeringutelt Eestis.Tulude bilansi defitsiitsuse põhjustajaks oli ka asjaolu, et seoses üha suurenenud välislaenude võtmisega on suurenenud ka nendelt makstavate intresside summa.

Ülekanded

Eesti maksebilansi ülekannete osas kajastuvad saadud välisabi, mitmesugused rahaülekanded, liikmemaksud rahvusvahelistesse organisatsioonidesse jne. Ülekannete bilanss oli 1993. aastal suure ülejäägiga - ligi 1.4 miljardit krooni. Sellest peaaegu 1.3 miljardit krooni langes välisabile: Eesti sai vaadeldaval perioodil välisabi korras kaupu 376.2 miljoni krooni eest ja teenuseid 890 miljoni krooni eest.

KAPITALIKONTO

Kapitalikonto saldo (v.a. reservid) oli 1993. aastal kõigi kvartalite osas ülejäägiga ning aasta kohta kokku moodustas see 2.5 miljardit krooni. Ülejäägist 2.1 miljardit krooni andis otseinvesteeringute saldo ja 0.4 miljardit krooni muu kapitali saldo. Negatiivne oli portfelliinvesteeringute saldo - sedagi vaid 3 miljoni krooniga.

Otseinvesteeringud

1993. aastal tehti Eestisse välisinvesteeringuid otseinvesteeringute vormis 2.2 miljardi krooni eest ning Eesti tegi samas vormis investeeringuid välismaale 103.6 miljoni krooni eest. 55% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest tehti ettevõtte põhikapitali vormis, 29% laenukapitali ja 16% reinvesteeritud tulude vormis. Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogumahus olid esikohal Soome investeeringud 32.3%-ga, neile järgnes Rootsi 29%-ga. Ülejäänud riikide tähtsus oli juba märksa väiksem, näiteks Hollandil 5.9%, Shveitsil 4.4%, Itaalial 3%, Venemaal 2.6%, Saksamaal 2.4% jne. Välisinvesteerijate poolt eelistatumaks majandusharuks oli tööstus (45% otseinvesteeringutest). Tööstusele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (26%), rahandus (8%), kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (7%).

Otseinvesteeringute erinevatest vormidest on Eesti jaoks eriline roll just põhikapitali investeeringutel. On rõõmustav, et möödunud aasta jooksul suurens pidevalt väliskapitali juurdevool põhikapitali vormis, moodustades aasta kohta kokku 1.2 miljardit krooni. Seejuures paigutasid välisinvesteerijad uutesse, 1993. aastal loodud ettevõtetesse 764 miljonit krooni ning juba tegutsevate ettevõtete põhikapitali 388.6 miljonit krooni. Riiklike ettevõtete erastamisest mitteresidentidele laekus 80.4 miljonit krooni, kusjuures 80% sellest summast laekus viimases kvartalis.

Uute, 1993. aastal loodud ühisettevõtete arvukuselt oli esikohal Soome (1551 ettevõtet), järgnesid Rootsi (301), Venemaa (253), Saksamaa ja USA (kumbki 126 ettevõttega). Ühte uude, 1993. aastal loodud ühisettevõttesse paigutatud kapitali mahu poolest oli esikohal aga hoopis Ungari (4.7 miljonit krooni), järgnesid Itaalia (4 milj. kr.), USA (1.5 milj. kr.), Bahama (1.2 milj. kr.), Türgi (1.1 milj. kr.), Rootsi (0.9 milj. kr.). Loodud ühisettevõtete arvukuselt esikohal olev Soome oli selles nimekirjas alles 34. kohal, Venemaa 30. ja Saksamaa 24. kohal. Juba tegutsevate ühisettevõtete põhikapital suurenemises oli juhtiv roll Rootsil (osakaal vastavast näitajast 59%), järgnesid Soome (28%) ja Shveits (9%).

Pikaajaliste laenude saamine välismaistelt otseinvesteerijatelt ning nende tagasimaksmine moodustas 169.3 miljonit krooni. Enamik pikaajalisi laenusid saadi teises ja neljandas kvartalis ning suuremad laenuandjad olid Soomest ja Austriast.

Reinvesteeritud tulude ja lühiajalise laenukapitali netomaht kasvas analüüsitaval perioodil pidevalt, mis annab tunnistust ühisettevõtete tegevuse tulemuslikkuse kasvust.

Portfelliinvesteeringud

Siin kajastuvad alla 10% osalusega välisinvesteeringud ettevõtetesse ning mitmesugused investeeringud väärtpaberite vormis. Kuna kapitali liikumine selles vormis ei ole käesoleval ajal Eesti jaoks aktuaalne, siis oli ka vastav käive tähtsusetu - vaid 3 miljonit krooni defitsiiti.

Muu kapital

Muu kapitali ekspordi-impordi saldo 1993. aastal kujunes 0.4 miljardi krooni võrra positiivseks. Andmed majandussektorite ja tähtaegade lõikes on toodud tabelis 12.

Tabel 12. Muu kapital 1993.aastal (miljonit krooni)

 

     I kv.

     II kv.

    III kv.

    IV kv.

     Aasta

Valitsussektor

40,6

283,1

281,5

96,1

701,3

     Pikaajaline laen

95,6

631,2

226,2

-12,0

890,2

     Lühiajaline laen

-55,0

-348,1

 

 

-188,2

Kommertspangad

158,1

-174,9

-161,4

-316,8

-495,9

Muud sektorid

18,3

-62,4

34,5

225,0

215,4

     Pikaajaline laen

148,9

-23,0

24,8

96,0

246,7

     Lühiajaline laen

-130,6

-39,4

9,7

129,0

-31,3

KOKKU

217,0

45,8

154,6

4,3

421,7

 

Nagu tabelist nähtub, oli muu kapitali positiivse saldo kujunenisel oluline koht valitsussektoril ja eelkõige valitsussektori pikaajalisel kapitalil. Nimetatud näitaja all kajastuvad põhiliselt valitsuse tasandil võetavad pikaajalised välislaenud (mitte allakirjutatud, vaid tegelikult kasutatud) ja nende tagasimaksed. 1993. aastal kasutati valitsuse tasandil võetud pikaajalisi välislaenusid kokku 0.9 miljardi krooni eest, tagasimaksed moodustasid 19.5 miljonit krooni. Valitsussektori lühiajalise kapitali saldo kujunes aasta kokkuvõtteks 188.9 miljoni krooniga negatiivseks: selles oli oluline roll lühiajalise tähtajaga võetud "Neste" laenu tagasimaksmisel aasta esimesel poolel.

Kommmertspankade puhul on toodud pika- ja lühiajaline kapital koos. Muu kapitali liikumine selles sektoris oli 495 miljoni krooni ulatuses negatiivne. Kui aasta esimeses kvartalis oli see veel positiivne, siis ülejäänud perioodedel negatiivne, kusjuures puudujäägi suurus kasvas kvartalist kvartalisse. Sellise olukorra põhjustas asjaolu, et kommertspangad eelistasid laenude andmisele Eesti ettevõtetele hoiustada oma rahalised vahendid välismaal. 1993. aastal elavnesid märgatavalt välismajandussuhted muudes sektorites (s.t. ettevõtetes, mis pole valitsusasutused, kommertspangad ega otseinvesteeringusuhetes olevad ettevõtted).

Muudes sektorites andis muu kapitali liikumine positiivse saldo - 215.4 miljonit krooni - seda eelkõige pikaajalise kapitali arvel. 1993. aasta vältel said Eesti ettevõtted (v.a. otseinvesteeringusuhetes olevad ettevõtted) välismaalt 347.3 miljonit krooni pikaajalisi laenusid. Laenude saamine oli eriti aktiivne esimeses ja viimases kvartalis. Pikaajaliste laenude tagasimaksmine moodustas 93.2 miljonit krooni.

Lühiajalise kapitali saldo muudes sektorites andis 1993. aastal 31.3 miljonit krooni defitsiiti. Kuna aga nimetatud kapitali liikumise käibed selles sektoris olid küllaltki suured (lühiajalisi laenusid ja kaubanduskrediite netona anti 651.2 ja saadi netona 596.1 miljoni krooni eest), siis ei ole defitsiit siin suur.

RESERVID

Maksebilansi reservid kasvasid 1993. aastal kvartalist kvartalisse ning kogu aasta kohta moodustas juurdekasv peaaegu 2.2 miljardit krooni. Valdavalt toimus reservide suurenemine välisvaluutavarude suurenemise arvel. Kulla varud vähenesid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti maksebilansi seisund 1993. aastal oli suhteliselt hea - jooksev konto oli ülejäägiga, Eestisse tuli arvestatavas koguses välisinvesteeringuid, majanduse arendamiseks saadi mitmeid välislaenusid, suurenesid reservid. Samas on hoiatavaks signaaliks jooksva konto saldo defitsiitseks muutumine neljandas kvartalis. On alust arvata, et seoses välislaenude kasvuga kaasneva impordi kasvuga kujuneb jooksva konto saldo negatiivseks ka 1994. aastal. Esialgu pole muretsemiseks põhjust, sest jooksva konto puudujääk on võimalik katta reservide arvel. Siiski tuleks asuda tõsiselt mõtlema välisinvesteeringute otsustavale ligimeelitamisele ja ekspordipotentsiaali suurendamisele.

Tabel 13. Eesti 1993.aasta maksebilanss (mln. krooni)

Kirje

     I kv.

     II kv.

     III kv.

     IV kv.

     Aasta

Kaupade eksport f.o.b.

1 910,1

2 414,7

2 884,4

3 553,5

10 762,7

Kaupade import f.o.b.

-1 960,6

-2 767,1

-3 225,5

-4 542,8

-12 496,0

     Kaubandusbilanss

-50,5

-352,4

-341,1

-989,3

-1 733,3

Transporditeenused

300,6

305,6

320,8

381,1

1 308,1

     kaubavedu:kreedit

300,5

333,4

381,2

409,0

1424,1

     kaubavedu:deebet

-63,2

-111,1

-155,5

-247,3

-577,1

     reisijatevedu:kreedit

113,7

192,8

220,8

250,1

777,4

     reisijatevedu:deebet

-21,8

-43,3

-58,3

-54,8

-178,2

     muud transporditeenused:kreedit

157,6

151,6

180,4

265,9

755,5

     muud transporditeenused:deebet

-186,2

-217,8

-247,8

-241,8

-893,6

Turism:kreedit

85,1

181,0

231,6

161,9

659,6

Turism:deebet

-45,3

-65,9

-121,6

-103,2

-336,0

Muud teenused:kreedit

134,4

168,5

289,5

224,3

816,7

Muud teenused:deebet

-310,2

-346,5

-323,1

-447,7

-1 427,5

     Teenuste bilanss

164,6

242,7

397,2

216,4

1 020,9

Tulud:kreedit

73,6

91,1

109,5

82,5

356,7

Tulud:deebet

-78,3

-138,1

-156,1

-171,1

-543,6

     Tulude bilanss

-4,7

-47,0

-46,6

-88,6

-186,9

Eraisikute ülekanded

-0,2

-1,0

-3,8

-0,5

-5,5

Riiklikud ülekanded

293,6

350,5

410,2

343,5

1 397,8

     Ülekannete bilanss

293,4

349,5

406,4

343,0

1392,3

JOOKSEVKONTO

402,8

192,8

415,9

-518,5

493,0

Otseinvesteeringud

454,2

366,5

607,9

700,2

2 128,8

     Välismaal

-30,1

-14,7

-31,8

-27,0

-103,6

     Eestis

484,3

381,2

639,7

727,2

2 232,4

Portfelliinvesteeringud

0,8

-0,3

-0,4

-3,1

-3,0

     Nõuded

0,0

-0,3

-0,5

-4,6

-5,4

     Kohustused

0,8

0,0

0,1

1,5

2,4

Muu kapital

 

 

 

 

 

     Valitsussektor

40,6

283,1

281,5

96,1

701,3

       Pikaajaline kapital

95,6

631,2

55,3

108,1

890,2

         Nõuded

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

         Kohustused

95,6

631,2

55,3

108,1

890,2

       Lühiajaline kapital

-55,0

-348,1

226,2

-12,0

-188,9

         Nõuded

-102,8

-257,8

195,0

50,4

-115,2

         Kohustused

47,8

-90,3

31,2

-62,4

-73,7

     Kommertspangad

158,1

-174,9

-161,4

-316,8

-495,0

        Pikaajaline kapital

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

         Nõuded

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

         Kohustused

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

        Lühiajaline kapital

158,1

-174,9

-161,4

-316,8

-495,0

         Nõuded

201,2

-211,5

-224,7

-356,3

-591,3

         Kohustused

-43,1

36,6

63,3

39,5

96,3

     Muud sektorid

18,3

-62,4

34,5

225,0

215,4

        Pikaajaline kapital

148,9

-23,0

24,8

96,0

246,7

         Nõuded

-3,3

0,0

-0,8

-3,3

-7,4

         Kohustused

152,2

-23,0

25,6

99,3

254,1

        Lühiajaline kapital

-130,6

-39,4

9,7

129,0

-31,3

         Nõuded

-264,2

-123,5

-133,7

-144,1

-665,5

         Kohustused

133,6

84,1

143,4

273,1

634,2

KAPITALIKONTO

672,0

412,0

762,1

701,4

2 547,5

RESERVID

-455,8

-634,0

-495,4

-578,5

-2 163,7

Vead ja täpsustused

-619,0

29,2

-682,6

395,6

-876,8

Nõuded (suurenemine -, vähenemine +)
Kohustused (suurenemine +, vähenemine -)