Aastaaruanne 1993. Eesti rahapoliitika 1993. aastal

Jätkatud on 1992.a. teed

Eesti Panga rahapoliitikaalases tegevuses ei toimunud 1993.a. väga olulisi muudatusi. Peamiseks eesmärgiks seati ka sellel aastal stabiilse finantskeskkonna loomine ning üldise usalduse kujundamine rahandussüsteemi vastu, mis 1990. aastate alguse suurinflatsiooni ning panganduskriisiga oli tugevasti kahjustatud. Samuti oli stabiilsuse tagamine tarvilik, kindlustamaks areneva turumajanduse nõuetele vastava pangandussüsteemi kujunemist.

Seatud eesmärkide saavutamiseks otsustati püsida juba varem valitud teel, mistõttu Eesti Panga rahapoliitiline tegevus jätkus 1992.a. rahareformiga sisse viidud kindlapiirilise süsteemi raames. Eesti krooni kurss püsis jäigalt seotuna Saksa margaga ning rahapakkumise kasv piirati Eesti Panga valuutareservide kasvuga. Samas jäeti teised rahaturu olukorda mõjutavad faktorid (näiteks intressid, pankade laenuandmise maht ja valuutavood) turu määrata. 1992. aasta rahareformist alates on Eesti Pank ise aktiivselt turu tegevuses osalenud ainult pangakriisi lahendamisel ning ühe panga likviidsuse garanteerimisel.

1993.a. tähistas üha süvenevat usalduse kasvu kodumaise valuuta vastu ning see omakorda aitas Eesti majandust stabiliseerida ning luua alust selle tagasipööramiseks kasvu teele.

EESTI RAHASÜSTEEMI ALUSED

Alates 1992.a. on Eesti järginud äärmiselt lihtsat, kuid samas usaldusväärsetele pôhimôtetele tuginevat rahapoliitikat. Sellise poliitika käitumisreeglid, mis môneti meenutavad valuutakomitee malle, on kujunenud avalikkusele lihtsalt jälgitavateks ning üldist ebakindlust silmas pidades osutunud tähelepanuväärivalt usaldust äratavateks.

Eesti rahasüsteemi pôhiline iseärasus vôrreldes üldlevinud keskpangapraktikaga on kodumaise valuuta emissiooni range seaduslik piiramine keskpanga valuutavarudega nii, et baasraha pakkumine (s.t. krooni emissioon ning pankade hoiused Eesti Pangas) ei ületaks keskpanga valuutaaktivaid. Eesti rahapoliitika tugitala on otsus siduda krooni kurss Saksa margaga, kusjuures Eesti Pangalt on vôetud ôigus ilma parlamendi otsuseta seda devalveerida. Kuna kursi muutus nõuab parlamendi otsust, vähendab see võimalust, et vahetuskursipoliitika muutub lühiajalise majanduspoliitilise surveavalduse objektiks.

Usalduse tugevdamiseks on jätkatud kindlapiirilise krediidipoliitika järgimist. Eesti Pangal on seadusega keelatud krediteerida keskvalitsust ning kohalikke omavalitsusi. Ka sekkumine pankade tegevusse on piiratud kriiside vältimiseks vajaliku finantsabi võimaldamisega, kusjuures ka sel juhul peab Eesti Pank jälgima teostatava emissiooni täieliku tagatuse nõuet.

Eesti Pank on hoidunud tavapärase refinantseerimisvõimaluse loomisest kommertspankadele. Selle asemel on püütud igati kaasa aidata pankadevahelise rahaturu kiirele arengule.

Sellise süsteemi peamine eesmärk on fikseeritud kursi ning selge rahapakkumise mehhanismi kaudu tuua majandusse kindlad nominaalsed raamistikud ja vastavalt majanduse arengule automaatselt toimivad regulaatorid. Need peaksid avaldama majandussubjektidele pidevat survet ning teiselt poolt pakkuma avatud majanduse kaudu piisavalt kiiret adekvaatset informatsiooni terve hinnakujunduse säilitamiseks, mis omakorda aitab vältida konkurentsivõimet kahjustavat inflatsiooni.

Praeguse süsteemi puhul, kus Eesti rahapakkumise kasv on seotud pôhiliselt valuuta liikumisega üle piiri ning samuti inimeste eelistusega hoida kas kroone või alternatiivset valuutat, saab ka finantssektor ise paindlikumalt järgida majanduse arenguvõimalusi ning seega stabiliseerida finantssüsteemi vastavalt tegelikele oludele. Automaatse regulatsioonimehhanismi täiustamiseks on pankadel lubatud hoida piiramatut Saksa marga avatud positsiooni. Nimetatud samm on osutunud võimalikuks ainult tänu krooni täielikule tagatusele ning süsteemi muutmise vajaduse puudumisele ka pikemas perspektiivis.

Praegu kehtiva automaatse süsteemi sisseviimisega ning krooni kursi sidumisega loobus Eesti Pank paljudest aktiivse osalemise võimalustest rahapoliitika elluviimisel. Nende tehniliste iseärasuste tõttu ei pea Eesti Pank sekkuma näiteks valuutaturul interventsioonidega, et krooni kurssi stabiliseerida ega osalema pankadevahelise turu lühiajaliste intresside suunamises.

Samas tuleb ikka ja jälle rõhutada, et tavalisele keskpangale omasest tegevusest erinedes pakub Eesti rahasüsteem seoses krooni emissiooni täieliku kaetusega suuremaid garantiisid fikseeritud kursi püsimisele. Nimelt ei pea keskpank sellise süsteemi juures tundma otsest muret valuutavarude vähenemise üle, sest ta on teoreetiliselt valmis seisma vastu ükskõik kui suurele valuuta väljavoolule Eestist (või vahetamisele teistesse valuutadesse) ning seega praktiliselt ei allu spekulatiivsetele rünnakutele.

RAHASÜSTEEMI TOIMIMISE TULEMUSLIKKUS

Eelmises osas kirjeldatud süsteem koos resoluutse käitumisega hiljutise ulatusliku pangakriisi lahendamisel andsid 1993.a. märkimisväärseid tulemusi stabiilse rahanduskeskkonna loomisel.

Krooni vahetuskurss püsis fikseerituna Saksa marga suhtes, mis loomulikult põhjustas krooni välise väärtuse muutumist vastavalt rahvusvahelistel valuutaturgudel toimunud arengutele: aasta esimesel poolel püsis kroon suhteliselt kindlana, teisel aga hakkas koos margaga tähtsamate valuutade suhtes oma positsioone mõnevõrra loovutama .

Kuigi kodumaiste hindade tõus ületas ka sellisel tasemel Saksamaa (baasvaluutamaa) inflatsioonitaseme, pole see andnud põhjust valitud süsteemist loobuda. Põhiliselt võib sise- ja välisväärtuse erineva liikumise kanda fikseeritud kursi tingimustes toimuva majanduse avanemisega ja produktiivsuse suhteliselt kiirema tôusuga seotud paratamatute muutuste arvele.

Samaaegselt inflatsioonitempoga langesid kogu aasta jooksul ka pankade poolt hoiustele pakutavad ja laenudelt vôetavad intressid. Kuigi osaliselt võis see olla seotud ka näiteks pankade krediidistrateegia muutumisega, langes laenude keskmine intress eelkõige tänu riski vähenemisele. Langus oli pidev ning 1993. aasta detsembriks saavutati 25.4% tase, mis on 1992. aasta detsembrikuu 51.7 protsendiga võrreldes tunduvalt madalam (üle viie aasta pikkuse laenuperioodi puhul langes protsent detsembrikuus 9.6-ni).

Ka hoiustele pakutavad intressid vähenesid järjekindlalt, tekitades eriti aasta teisel poolel olukorra, kus tänu intresside alanemisele hakkasid enam tählepanu tõmbama alternatiivsed rahapaigutamise võimalused.

Ka aasta viimastel kuudel hoogsalt arenema hakanud pankadevaheline üleööturg ning Eesti Panga poolt emiteeritud 28-päevaste laenusertifikaatide intressi vähenev marginaal Saksa marga lühiajaliste intressidega andsid tunnistust, et lühemas perspektiivis oli usaldus krooni kursi püsivuse suhtes kõrge. Osaliselt oli suhteliselt madalate intresside põhjus loomulikult ka pankade pidev ülilikviidsus, mis tulenes pangakriisi rangest lahendusest ning pankade endi konservatiivsest laenu- ja investeerimispoliitikast.