Aastaaruanne 1993. Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega

Eesti esimene täispikk liikmesaasta rahvusvahelistes finantsorganisatsioonides on möödunud edukalt. Meie kvoot Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) oli aasta lõpuks 46.5 miljonit SDR-i[1], mis on ligikaudu 840 miljonit krooni. Eesti kvoot moodustab üldisest kvoodist 0.03 protsenti ning hääleõigus 0.05 protsenti. 1993. aasta septembris jõudis lõpule 1992. aastal koos IMF-iga välja töötatud majandusprogramm Eesti Vabariigile, mille raames eraldati majandussektori tugevdamiseks mõeldud 30.225 miljoni SDR-i suurune tugilaen (standby agreement). 1993. aasta juulis-septembris toimusid Valitsuse, Eesti Panga ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel läbirääkimised uue laenu saamiseks alates 1993.a. oktoobrist: seekord laenuperioodiga 17 kuud, kogusummas 11.625 miljonit SDR (u. 209 miljonit krooni). EV peaministri ja Eesti Panga presidendi poolt 1993. aasta sügisel allakirjutatud majanduspoliitilise memorandumi järgi on Rahvusvaheline Valuutafond eraldanud Eestile ka majandusliku arengu soodustamise sihtlaenu summas 23.25 miljonit SDR-i. Kahes osas eraldatav laen kanaliseeritakse läbi kommertspankade ettevõtete pikaajaliseks finantseerimiseks.

Eesti Panga president Siim Kallas oli 1993. aastal Rahvusvahelise Valuutafondi Koostöökomitee (Joint Procedures Committee) liige.

1993.a. septembris osales Eesti Panga delegatsioon Rahvusvahelise Valuutafondi ning Maailmapanga (IBRD[2]) aastakoosolekul, mille raames korraldati ka Eesti majandust ning pangandust tutvustav põhjalikum seminar paljude riikide pangandus- ja finantsjuhtidele. Tihedat koostööd tehnilise abi alal on aasta jooksul tehtud ka Rahvusvahelise Arvelduspangaga (BIS[3]). Eesti Pank on BIS-i aktsionär 1930. aastast. Praegu kuulub talle 700 aktsiat (neist 200 hääleõiguslikku).

Koostöös Euroopa Ühendusega realiseeriti PHARE programmi raames pikaajaline auditeerimise projekt kommertspankadele. Edukalt viidi lõpule keskpanga ning kommertspankade töötajate praktilise pangandusraamatupidamise alane koolitus.

1993. aastal külastasid Eesti Panka mitmed tehnilise abi missioonid ja eksperdid teistestki rahvusvahelistest organisatsioonidest, kellega koostöös pöörati tähelepanu kommertspankade aruandlusvormide täiustamisele, pangainspektsiooni tegevuse korraldamisele ning pangandussektori üldisele tugevdamisele.

Eelkõige tänu 1992. aasta edukast rahareformist tulenevale autoriteedile on Eesti Pank omalt poolt (ühena vähestest endiste sotsialismimaade keskpankadest) olnud küllalt nõutav ka oma kogemuse tutvustaja rollis. Eriti oluliseks tuleb pidada nõustamist maksebilansside koostamise alal - teatavasti suudeti Eesti Pangas suudeti koostada endiste rublatsooni riikide esimene maksebilanss. Selle kvaliteet on pälvinud tõsise rahvusvahelise tunnustuse.

Alltoodud tabelis on lühidalt loetletud välisriikide keskpangad, kellele Eesti Panga tehniline abi 1993. aastal suunatud oli.

[1] SDR - special drawing right
[2] International Bank for Reconstruction and Development = World Bank
[3] Bank for International Settlements