1993. aasta jooksul sai selgeks, et rahareformi raames Eesti Panga poolt kehtestatud välisvaluutaregulatsiooni vorm oli õnnestunud: see sisaldas mõningatele karmidele piirangutele (välisraha repatrieerimine ja sundkonverteerimine) vastukaaluks ka teatud liberaalsust (täieliku vabaduse välisraha osta-müüa ning kasutada seda imporditehingutes).

Eesti majanduse rahareformijärgse teisenemisega sünkroonselt kulgenud välisvaluutapoliitika liberaliseerimine jätkus pideva protsessina ka terve 1993. aasta jooksul ning kulmineerus 1993.a. 21. detsembril välisvaluutaseaduse tühistamise seaduse eelnõu heakskiitmisega Eesti Panga Nõukogus.

Liberaalse välisvaluutapoliitika jätkamine 1993.a. sai võimalikuks eelkõige tänu Eesti krooni usaldusväärsusele ja tagatusele, ent oma osa oli ka mitmetel muudel faktoritel. Eesti majanduses oli hakanud ilmnema teatud stabiliseerumise ja elavnemise märke. Ekspordi maht kasvas ja maksebilansi saldo oli positiivne (nii tervikuna kui jooksval ja kapitalikontol eraldi võetuna). Väga oluline on, et Eesti Panga poolt aasta jooksul välisvaluutaregulatsiooni liberaliseerimiseks tehtud otsused polnud ebasoodsalt mõjutanud välisvaluutavarude kasvu.

Ettepanek välisvaluutaseaduse tühistamiseks, millega kaasneks viimaste põhipiirangute kõrvaldamine välisvaluutaregulatsioonis, seadis peaeesmärgiks otsustava pöörde avatud majanduse suunas. Ettepaneku tegijad lähtusid soovist tõsta välisinvesteerijate usaldust Eesti liberaalsesse ja otstarbekalt toimivasse (kapitali vaba liikumine) majandusse.

Välisvaluutaregulatsiooni normdokumentatsiooni väljatöötamine ja muutmine 1993. aastal

1993.a. 26. jaanuaril vastuvõetud "Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse muutmise seadus" andis juriidilistele isikutele õiguse avada Eesti Panga loal ja kehtestatud korras Eesti volitatud pankades välisvaluutakontosid ning sätestas välisvaluutakontode avamise välismaa pankades üksnes Eesti Panga loal.

Välisvaluutakontode avamine

1993.a. 1. detsembril tühistati kõik senikehtinud kitsendused ja eeltingimused välisvaluutakontode avamiseks Eesti volitatud pankades. Volitatud pangad ja nende filiaalid said piiranguteta õiguse välisvaluutakontode avamiseks oma juriidilistest isikutest klientidele. Ka välispankades avatavate kontode puhul kaotati kõik piiravad eeltingimused. Seoses vajadusega hankida maksebilansi koostamiseks vajalikku infot säilis siiski Eesti Pangalt konto avamise loa taotlemise nõue (sisuliselt registreerimine), samuti aruandluskohustus (kuuaruanne).

Panga iseseisvate välisvaluutatehingute litsents

1993.a. 7. juunil vastu võetud "Pankadele iseseisvateks välisvaluutatehinguteks tegevuslitsentsi andmise kord" andis endise korraga võrreldes uudse ning liberaalsema mööndusena pangale õiguse taotleda iseseisvate välisvaluutatehingute litsentsi juba pooleaastase töö järel (vana korra alusel aasta pärast).

Välissularaha sisse- ja väljavedu

1993.a. 21. detsembril tunnistati kehtetuks seni kehtinud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjad, seal hulgas ka nimetatud eeskirjades sisaldanud nõue üle 1000 Saksa marga suuruste summade deklareerimiseks ning firmadele välissularaha sisse- ja väljaveo keeld. Praegu on välissularaha sise- ja väljavedu vaba igasugustest piirangutest[1].

Tehingud mittekonverteeritava välissularahaga

1993.a. 1. detsembril tühistati kõik seni mittekonverteeritava välissularahaga sooritatavates tehingutes kehtinud piirangud (ostu-müügikursside piirvahe, õigus mitte-konverteeritavat välissularaha osta-müüa piiratud ulatuses üksnes piiripunktides, lennujaamas ning Balti jaamas, keeld ettevõtetele mainitud rahas pankades kontosid avada, nõue pankadele vastavate kontode avamiseks rublaruumi riikides üksnes Eesti Panga loal). 1993. aasta lõpu seisuga on senistest piirangutest kehtima jäänud praktiliselt veel ainult keeld avada füüsiliste isikude välisvaluutakontosid Eesti kommertspankades.

Välisvaluutaregulatsiooni praktiline korraldamine

1992. aasta algul toimunud pankade litsentseerimisega rööbiti vaadati vastava komisjoniga üle ka kõik pankadele 1992.a. iseseisvateks välisvaluutatehinguteks antud litsentsid, s.t. toimus volitatud pankade ümberlitsenseerimine.

Komisjonis ettevalmistatud materjalide põhjal sai välisvaluutatehingute litsentsi Eesti Panga Nõukogult I kvartalis 16 panka, II kvartalis 3 panka ning III kvartalis 2 panka - kokku 21 panka.

1993.a. alguseks viidi lõpule välissularaha ostu-müügipunktide Eesti registri koostamine. 1993. aasta 20. detsembri seisuga oli sellesse registrisse kantud kokku 522 valuutavahetuspunkti.

[1] See oli 1993. aasta lõpu seis. Nüüdseks on lisandunud täpsustused, mis sisalduvad Eesti Panga presidendi 1994. aasta 18. märtsi käskkirjas.