Eesti maksebilansi üldbilanss oli ka 1995. aastal positiivne. Jooksevkonto kulud ületasid ka 1995. aastal jooksevkonto tulusid, kusjuures nende negatiivne saldo jäi 1994. aasta tasemele, moodustades 2,1 miljardit krooni (vt. tabel 18, Eesti maksebilanss). Jooksevkonto puudujäägi peamiseks põhjustajaks oli väliskaubandus, mille negatiivne saldo kasvas märgatavalt. Isegi teenuste bilansi ülejäägi kolmekordne suurenemine ei suutnud katta kaubandusbilansi defitsiiti. Kaupade ja teenuste ostmine välismaalt ületas nende müüki välismaale 3,6 miljardi krooni võrra, mis on 0,4 miljardit krooni rohkem kui 1994. aastal. Jooksevkonto puudujääk kaeti täielikult finantskonto ülejäägiga, mis võrreldes 1994. aastaga kasvas ligi 0,8 miljardi krooni võrra. Reservid suurenesid 1995. aastal 1,2 miljardi krooni võrra.

Tabel 18. Eesti maksebilanss (mln. kr.)*

 

1995

1994

1993

Jooksevkonto

-2 123,7

-2 127,6

279,0

Kaubandusbilanss

-7 915,2

-4 597,9

-1 925,0

   Kaupade eksport f.o.b.

21 315,1

17 142,0

10 762,7

   Kaupade import f.o.b.

-29 230,3

-21 739,9

-12 687,7

Teenuste bilanss

4 320,2

1 362,7

997,1

   Teenused: kreedit

10 011,8

6 657,0

4 434,3

   Teenused: deebet

-5 691,6

-5 294,3

-3 437,2

Tulude bilanss

25,2

-378,0

-185,4

   Tulud: kreedit

723,2

482,5

355,5

   Tulud: deebet

-698,0

-860,5

-540,9

Ülekannete bilanss

1 446,1

1 485,6

1 392,3

   Valitsusülekanded

1 153,4

1 410,5

1 397,8

   Eraülekanded

292,7

75,1

-5,5

Kapitali- ja finantskonto

2 992,8

2 221,4

2 908,5

Kapitalikonto

-9,1

-8,1

0,0

Finantskonto

3 001,9

2 229,5

2 908,5

   Otseinvesteeringud

2 321,0

2 789,4

2 070,8

   Portfelliinvesteeringud

-189,2

-183,4

-3,0

   Muud investeeringud

870,1

-376,5

840,7

  Rahandusinstitutsioonid

-1,0

145,1

665,0

       Valitsussektor

632,5

241,3

792,8

       Pangad

481,8

-858,0

-493,0

       Muud sektorid

-243,2

95,1

-124,1

Vead ja täpsustused

331,3

301,8

-611,8

Üldbilanss

1 200,4

395,6

2 575,7

Reservid

-1 200,4

-395,6

-2 575,7

* Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelnevate perioodide andmeid

JOOKSEVKONTO

Väliskaubandus

Väliskaubanduskäive (jooksevhindades) kasvas ka 1995. aastal, kuid kasvutempo on iga aastaga aeglustunud (vt. tabel 19, Eesti eksport ja import 1992.-1995. aastal). Seejuures suurenes import jätkuvalt ekspordist kiiremini, mis põhjustaski väliskaubanduse puudujäägi kasvu. Kui 1993. aastal moodustas väliskaubandusdefitsiit käibest 5,4% (import c.i.f. hindades) ja 1994. aastal 11,9%, siis 1995. aastal juba 16,4%.

Tabel 19. Eesti eksport ja import 1992.-1995. aastal

 

Eksport
(mln. kr.)

Muutus
(%)

Import
(mln. kr.)

Muutus
(%)

Saldo
(mln. kr.)

Käive
(mln. kr.)

Muutus
(%)

1992  

5 548,6

0,0

5 127,6

0,0

421,0

10 672,2

0,0

1993

10 638,5

91,7

11 831,0

130,7

-1 192,5

22 469,5

110,0

1994

16 937,7

59,2

21 535,3

82,0

-4 597,6

38 473,5

71,0

1995

21 097,9

24,6

29 384,7

36,4

-8 286,8

50 482,6

31,1

Eesti ekspordi struktuuris olid 1995. aastal tähtsamateks muutusteks toidukaupade osatähtsuse järsk ning metallide ja transpordivahendite osatähtsuse mõningane vähenemine (vt. tabel 20, Eesti ekspordi kaubaline struktuur 1993.-1995. aastal). Masinate ja seadmete, puidu ning keemiakaupade osatähtsus suurenes. Tähtsaimad eksportkaubagrupid olid toidukaubad, garderoobikaubad, puit ning masinad ja seadmed.

Tabel 20. Eesti ekspordi kaubaline struktuur 1993.-1995. aastal (%)

 

1993

1994

1995

Muutus võrreldes
eelmise aastaga

1994

1995

Toidukaubad

23,5

22,2

16,4

-1,3

-5,8

Mineraalsed tooted

7,6

8,2

8,1

0,6

-0,1

Keemiatööstuse tooted

6,3

8,6

10,2

2,3

1,7

Garderoobikaubad

15,2

16,4

16,1

1,2

-0,3

Puit, paber ja tooted nendest

8,1

11,0

13,4

2,9

2,4

Metallid ja metallitooted

10,5

8,0

6,8

-2,5

-1,2

Masinad ja seadmed

7,7

9,3

13,1

1,6

3,8

Transpordivahendid

10,7

7,6

6,9

-3,1

-0,7

Mööbel jm.

5,1

5,4

5,7

0,3

0,3

Muud tööstuskaubad

5,3

3,3

3,2

-2,0

-0,1

Impordi struktuur muutus vähem (vt. tabel 21, Eesti impordi kaubaline struktuur 1993.-1995. aastal). Olulisim muutus oli mineraalsete toodete satähtsuse tunduv vähenemine. Mõnevõrra kahanes ka toidukaupade ja transpordivahendite osatähtsus, jätkus aga masinate ja seadmete osatähtsuse tõus. Tähtsaimaks importkaubagrupiks olid masinad ja seadmed. Olulist osa etendasid ka toidu-, garderoobi- ja keemiakaubad ning mineraalsed tooted.

Tabel 21. Eesti impordi kaubaline struktuur 1993.-1995. aastal (%)

 

1993

1994

1995

Muutus võrreldes
eelmise aastaga

1994

1995

Toidukaubad

14,8

16,0

14,1

1,2

-2,0

Mineraalsed tooted

15,6

14,1

11,4

-1,5

-2,7

Keemiatööstuse tooted

9,6

11,5

12,4

1,9

0,9

Garderoobikaubad

12,3

12,8

12,8

0,5

0,1

Puit, paber ja tooted nendest

2,9

4,0

4,8

1,1

0,8

Metallid ja metallitooted

5,0

5,9

7,0

0,9

1,1

Masinad ja seadmed

17,7

19,7

21,4

2,0

1,7

Transpordivahendid

14,2

8,6

7,9

-5,6

-0,7

Mööbel jm.

2,9

2,8

2,9

-0,1

0,1

Muud tööstuskaubad

5,0

4,6

5,3

-0,4

0,7

Kaupade sisse- ja väljaveo saldo oli enamiku kaubagruppide lõikes negatiivne ning puudujääk 1995. aastal reeglina suurenes. Suurima negatiivse saldoga kaubagrupid olid masinad ja seadmed, mineraalsed tooted ja keemiakaubad. Kui 1994. aastal oli positiivse saldoga viis kaubagruppi kümnest (toidukaubad, puit, mööbel ja spordikaubad, garderoobikaubad ning metallid), siis 1995. aastal muutusid neist veel kaks - metallid ja toidukaubad - negatiivseks. Toidukaupade puhul olid peamiseks põhjuseks Venemaa-poolsed kõrgendatud tollitariifid.

Üsna kiiresti on Eesti väliskaubanduskäibes suurenenud välismaalt Eestisse töötlemiseks saadetavate kaupade osatähtsus: kui 1994. aastal oli nende osa kogukäibes 14%, siis 1995. aastal juba 17,6%. Eestisse saadeti töötlemiseks põhiliselt garderoobikaupu ning masinaid ja seadmeid (mõlemad grupid moodustasid ca 40% töödeldud kaupade kogukäibest). Üle poole neist saadeti Eestisse Soomest ning ligi viiendik Rootsist. 1995. aastal suurenes eriti kiiresti masinate ja seadmete töötlus, seetõttu kasvas nimetatud kaubagrupi osatähtsus märkimisväärselt nii sisse- kui ka väljaveos. Garderoobikaupade ekspordi ja impordi üldkäibest moodustas töötluse osa peaaegu poole, masinate ja seadmete puhul aga ligi 40%.

Tollistatistika järgi jagunes kaupade väljavedu Eestist 1995. aastal järgmiselt: eksport - 66,8%, välismaiste kaupade väljavedu pärast nende töötlemist Eestis - 20,7%, eelnevalt tollilattu imporditud kaupade taasväljavedu - 9,5% ja muud protseduurid - 3,0%. Võrreldes 1994. aastaga suurenes tunduvalt töötluse ja mõnevõrra ka tolliladustamise osatähtsus.

Eesti tähtsamate väliskaubanduspartnerite järjestus käibe alusel oli samasugune nagu 1994. aastalgi (vt. tabel 22, Olulisemate kaubanduspartnerite osatähtsus Eesti väliskaubanduskäibes). Viis olulisemat partnerit hõlmasid nii 1994. kui ka 1995. aastal 70,5% käibest. 1995. aastal oli olulisimaks muutuseks Soome liidrirolli tugevnemine ning Venemaa osatähtsuse tunduv vähenemine. Varem pidevalt ülejäägiga olnud väliskaubandusbilanss Venemaaga muutus 1995. aastal tugevasti negatiivseks.

Tabel 22. Olulisemate kaubanduspartnerite osatähtsus Eesti väliskaubanduskäibes (%)

 

Osatähtsus

Saldo (mln. kr.)

1993

1994

1995

1993

1994

1995

Soome

29,2

28,6

31,2

-2 139,9

-4 967,2

-6 744,5

Venemaa

19,3

19,2

16,4

504,3

429,5

-797,6

Rootsi

9,3

10,1

9,7

-60,3

-200,2

-372,1

Saksamaa

8,5

7,9

8,1

-201,8

-733,5

-1 070,3

Läti

5,4

4,7

5,1

627,9

959,3

637,8

Kokku

71,7

70,5

70,5

-1 269,8

-4 512,1

-8 346,7

Teenused

1995. aastal suurenes teenuste bilansi ülejääk võrreldes 1994. aastaga kolm korda. See saavutati tänu teenuste ekspordi kiirele kasvule, kusjuures nende import jäi endisele tasemele. 1993. aastal oli teenuste bilansi ülejääk katnud väliskaubandusbilansi puudujäägi ning jooksevkonto saldo oli lõpptulemusena positiivne. 1994. ja 1995. aastal ei suutnud teenuste bilansi positiivne saldo enam üha suurenevat väliskaubanduse puudujääki kompenseerida.

1993. ja 1994. aastal püsis teenuste bilansi struktuur peaaegu muutumatuna. 1995. aastal pilt mõnevõrra muutus. Ehkki ligikaudu kolmveerandi teenuste käibest on seni hõlmanud transpordi- ja reisiteenused, tõusis 1995. aastal reisiteenuste osatähtsus transporditeenuste arvel 15%-lt 33%-ni. Maksebilansi jooksevkontot toetasid jätkuvalt transpordi-, reisi- ja ehitusteenuste positiivsed saldod. 1995. aasta bilanss oli positiivne ka side- ja kommunikatsiooniteenuste puhul. Teiste teenuste import ületas eksporti (vt. tabel 23, Teenuste bilanss olulisemate teenuseliikide lõikes).

Tabel 23. Teenuste bilanss olulisemate teenuseliikide lõikes (mln. kr.)

 

1993

1994

1995

Eksport

Import

Saldo

Eksport

Import

Saldo

Eksport

Import

Saldo

Teenused kokku

4 434,3

-3 437,2

997,1

6 657,0

-5 294,3

1 362,7

10 011,8

-5 691,6

4 320,2

Transport

2 956,8

-1 648,7

1 308,1

4 374,9

-2 382,8

1 992,1

4 275,8

-2 541,9

1 733,9

Reisiteenused

659,6

-336,0

323,6

1 168,2

-616,5

551,7

4 073,1

-1 032,7

3 040,4

Kindlustus

3,5

-62,1

-58,6

7,3

-152,0

-144,7

14,8

-166,8

-152,0

Ehitus

236,5

-80,6

155,9

402,7

-391,3

11,4

723,6

-324,0

399,6

Side ja kommunikatsioon

113,1

-109,5

3,6

152,6

-160,3

-7,7

190,6

-63,0

127,6

Muud teenused*

464,8

-1 200,3

-735,5

551,3

-1 591,4

-1 040,1

733,9

-1 563,2

-829,3

* muud teenused - finantsteenused; arvuti- ja informatsiooniteenused; autoriõigustasud; kultuuri- ja ajaviiteteenused; valitsusteenused; muud äriteenused.

Ehkki transporditeenuste osatähtsus vähenes 1995. aastal iga kvartaliga, oli veondus vaadeldaval ajavahemikul endiselt suurima käibega teenuseliik. Oluline muutus toimus 1994. aastal, mil veonduse eksport ja import suurenesid eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 45%. 1995. aastal jäid mõlemad näitajad enam-vähem 1994. aasta tasemele.

Veondusteenuste ekspordist langes 1995. aastal kaubavedude arvele 46% ning impordist 55%. Kaubavedude ekspordi mahu mõningast kahanemist 1994. aastaga võrreldes on põhjustanud peamiselt laevade arvu vähenemine. Kahanenud on ka ostetud veoteenuste maht, mis viitab residentidest teenuseosutajate suurenenud osatähtsusele.

Kuigi Eestit külastanud välisturistide arv on tublisti kasvanud, ei suurendanud see reisijateveoteenuste eksporti. Selle põhjuseks oli mitmete mitteresidentsete laevaliinide avamine ning konkurentsi tõttu alanenud piletihinnad. Reisijateveo eksport hõlmas transporditeenuste ekspordist jätkuvalt veerandi. Ka reisijateveo import ei suurenenud. Selle osatähtsus moodustas sisseostetud transporditeenustest 13%.

Kuna välisveonduse maht püsis 1995. aastal stabiilne, siis ei toimunud olulisi muutusi ka muude transporditeenuste ekspordis-impordis. Kõnealused teenused hõlmasid mõlemal juhul transporditeenuste bilansist ca 30%.

1995. aastal kasvas kiiresti reisiteenuste käive. Antud teenuseliigi bilansi positiivne saldo ületas 1994. aasta vastavat näitajat enam kui viis korda. See on tingitud Eestit külastanud välisturistide arvu plahvatuslikust kasvust. Enamuse välisturistidest moodustasid soomlased. Ehkki 1994. aastaga võrreldes kahanes teistest riikidest tulnud inimeste arv, korvas selle mitmekordselt soomlastest ostuturistide järjest suurenev osatähtsus ning nende poolt Eestis tehtud kulutuste kasv.

Tulud

Kui 1993. ja 1994. aastal ületas tulude import nende eksporti, siis 1995. aasta jooksul laekus Eestisse tulusid 25 miljoni krooni ulatuses rohkem kui neid samal ajal välja maksti. Suurimat mõju tulude sellisele liikumisele avaldasid tulu kasv portfelliinvesteeringutelt ning pankade tulud muudelt investeeringutelt. Samal ajal vähenes mitteresidentidest otseinvesteerijate poolt teenitud tulu väljavool Eestist. Riiklikelt laenudelt makstavad intressikulud oluliselt ei suurenenud.

Ülekanded

Ülekanded tõid 1995. aasta jooksul jätkuvalt Eestisse rohkem raha sisse kui seda välja saadeti. Kaupade ja teenustena saadi 1995. aastal välisabi eelnenud aastatega võrreldes mõnevõrra vähem. Oluliselt suurenesid aga eraülekanded, kuna (peamiselt III kvartalis) maksti välja kindlustushüvitisi parvlaeva Estonia katastroofis kannatanutele ja hukkunute omastele.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Otseinvesteeringud

Kui eelnevatel aastatel lisandus otseinvesteeringukapital peamiselt põhikapitali ja reinvesteeritud tulude vormis, siis 1995. aastal suurenes laenukapitali osatähtsus. Välismaiste otseinvesteeringute mahu mõningane langus oli tingitud peamiselt reinvesteeritud tulude ja uutesse ettevõtetesse tehtud kapitalipaigutuste vähenemisest. Mõningal määral kahanes ka põhikapitali juurdevool juba tegutsevatesse ettevõtetesse. Otseinvesteeringute kogumahtu vähendas lisaks mõningane osaluste tagasiost Eesti residentide poolt. Eestist välismaale tehtud rahapaigutused jäid endiselt väikeseks (vt. tabel 24, Otseinvesteeringute struktuur).

Tabel 24. Otseinvesteeringute struktuur (mln. kr.)

 

1993

1994

1995

Otseinvesteeringukapital kokku

2 070,8

2 789,4

2 321,0

   Välismaal

-82,1

-29,8

-27,4

   Eestis

2 152,9

2 819,2

2 348,4

   sh. põhikapital

1 234,5

1 877,7

1 181,4

       reinvesteeritud tulu

365,4

550,4

178,2

       nõuded otseinvesteerijatele

-81,8

-64,9

-73,1

       kohustused otseinvesteerijate suhtes

634,8

442,6

1 048,1

       muud rahapaigutused Eestis

0,0

13,4

13,8

Eelmiste aastatega võrreldes on otseinvesteeringukapitali struktuur riikide lõikes mõnevõrra muutunud. 1995. aastal kasvas ka geograafiliselt kaugemate riikide huvi Eestisse investeerimise vastu. Kui 1993. ja 1994. aastal olid meie olulisemateks koostööpartneriteks Soome, Rootsi ja Venemaa, siis 1995. aastal saabusid peamised otseinvesteeringud Rootsist (43%), Singapurist (14%), Soomest (9%) ja Suurbritanniast (8%). Majandusharudest eelistati endiselt tööstust, jae- ja hulgikaubandust ning sidet ja transporti.

Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringute negatiivne saldo jäi 1995. aasta kokkuvõttes ligilähedaselt 1994. aasta tasemele, s.o. alla 190 miljoni krooni. Samal ajal suurenesid tunduvalt nii nõuded välisinvesteerijatele kui ka kohustused nende ees. 1995. aastal avaldas selles investeeringute valdkonnas suurimat mõju kolm asjaolu.

Esiteks on kasvanud Eesti kommertspankade aktiivsus. Ühelt poolt paigutatakse oma raha järjest aktiivsemalt välismaistesse väärtpaberitesse, kusjuures eelistatud on Põhjamaad ja Balti riigid. Samal ajal müüakse üha edukamalt ka oma aktsiaid mitteresidentidest investeerijatele.

Teiseks on investeerimisfondide kaudu välismaale paigutatud raha alates 1995. aasta algusest Eestisse rohkem tagasi toodud kui sinna juurde viidud.

Kolmas, üsna erandlik moment 1995. aastal oli parvlaeva Estonia hukuga seonduvalt Eesti residentidele makstud kindlustushüvitiste paigutamine välismaistesse investeerimisfondidesse.

Muud investeeringud

1995. aastal tuli muude investeeringute vormis raha Eestisse 870 miljonit krooni rohkem kui siit välja läks. Suurim raha juurdevool toimus valitsussektori pikaajaliste laenude ning pankade lühiajalise kapitali vormis. Riiklikke laene käsutati mitmete energiasäästuprogrammide finantseerimiseks, masinate ja seadmete ostuks, lennujuhtimissüsteemide uuendamiseks ning pankade vahendusel ettevõtetele ja eraisikutele edasilaenamiseks.