Arveldused Eesti Panga vahendusel

Eesti-sisene arvlemine

Eesti Panga vahendusel teostatakse enamik Eesti-sisestest pankadevahelistest maksetest. Elektrooniliste maksekorralduste abil sooritatud arvelduste maht kasvas aastaga 47,5% ja päevane käive oli 1995. aastal keskmiselt 587,9 mln. kr. Päevane maksekorralduste arv oli keskmiselt 24,5 tuhat (vt. tabel 41, Läbi Eesti Panga toimunud elektrooniliste maksete arv, tehingute maht ja struktuur).

Tabel 41. Läbi Eesti Panga toimunud elektrooniliste maksete arv, tehingute maht (mln. kr.) ja struktuur (%)

 

Kokku

Keskmiselt
panga-
päevas

Struktuur (%)

kuni
50 000

50 001-
200 000

200 001-
1 000 000

üle
1 000 000

1995

Maksekorralduste arv

6 215,6

24,5

95,2

0,3

3,6

1,0

Tehingute maht

149 325,7

587,9

18,9

50,3

14,2

16,7

1994

Maksekorralduste arv

3 903,3

15,3

94,5

0,3

4,0

1,1

Tehingute maht

105 814,3

415,0

18,7

49,2

14,3

17,9

95% maksetest olid väiksemad kui 50 000 krooni. Päevasest käibest moodustasid sellised maksed vaid viiendiku.

Kogukäibes sisalduvad ka paberil edastatud maksekorralduste alusel tehtud ülekanded (vt. joonis 26). Igal aastal toimub jaanuaris ja augustis hooajaline käibe langus. Jõulueelsele ostubuumile järgneb jaanuaris teatav tagasilöök. August on rahvamajanduses puhkustega seotud sümboolne aastalõpp, mil käive väheneb. Septembrist kasvab käive taas kuni aasta lõpuni.

Joonis 26. Arvelduste päevane käive ja arvelduskonto vaba jääk rahareformijärgsel perioodil (mlrd. kr.)

Arvlemisel kasutab Eesti Panga arveldusvalitsus mitmepoolset tasaarveldussüsteemi ehk kliiringut, s.t. et kommertspank saab arvelduspäeval oma maksete sooritamisel kasutada samal päeval laekunud summasid. Kliiringsüsteem juurutati 1993. aasta augustis. Sellise arvlemise efektiivsuse kasvu näitab see, et kui 1993. aastal sooritati päevas makseid keskmiselt 0,6 krooni ulatuses ühe arvelduskontol oleva krooni kohta, siis 1995. aastal oli vastav suhtarv 7,9 (vt. joonis 27).

Joonis 27. Arvelduste efektiivsuskordaja (ühe arvelduskontol oleva krooni kohta) rahareformijärgsel perioodil

Kliiringsüsteemi juurutamine pani 1993. aastal sisuliselt aluse ka pankadevahelisele rahaturule, mis võimaldab pankadel pärast esimese kliiringu tulemusi oma arvelduskontode jääki optimeerida. Pankadevahelise rahaturu peamiseks instrumendiks on üleöölaenud. Vabade vahendite ümberjaotamine võimaldab neil pankadel, kel jooksvaid vahendeid lõplikuks arvlemiseks ei jätkunud, arvelduspäev edukalt lõpetada. Pankadevaheliste üleöölaenude turg on edukalt arenenud. Selle maht sõltub maksete üldmahust. Kuna kodumaine finantsturg praktiliselt ei võimalda muid esmast likviidsust tagavaid lühiajalisi rahapaigutusi, siis on pakkumine üldjuhul nõudlusest suurem ning sellest tulenevalt on üleöölaenude kaalutud keskmine aastaintress pidevalt langenud (vt. tabel 42, Pankadevaheliste üleöölaenude maht ning kaalutud keskmine aastaintress juuni 1993 - detsember 1995).

Tabel 42. Pankadevaheliste üleöölaenude maht ning kaalutud keskmine aastaintress juuni 1993 - detsember 1995

 

Maht
 (mln. kr.)

 Intress
(%)

06.93   

6,8

11,24

07.93

6,3

10,87

09.93

25,7

7,16

10.93

104,3

6,82

11.93

179,1

6,40

12.93

504,1

6,30

01.94

574,3

6,01

02.94

857,4

5,81

03.94

1 197,9

5,61

04.94

1 492,0

5,59

05.94

1 675,9

5,54

06.94

2 251,6

5,58

07.94

2 737,1

5,87

08.94

1 259,4

5,56

09.94

969,8

5,54

10.94

1 214,0

5,95

11.94

1 438,8

5,55

12.94

950,0

5,43

01.95

598,6

5,40

02.95

899,7

5,26

03.95

945,5

5,23

04.95

883,2

5,18

05.95

1 065,6

5,11

06.95

1 188,8

5,15

07.95

1 118,6

5,19

08.95

765,6

4,90

09.95

866,6

4,72

10.95

1 094,2

4,46

11.95

1 379,7

4,36

12.95

1 018,4

4,28

* käesolevas ülevaates toodud andmed erinevad varem Eesti Panga finantsturgude osakonna poolt avaldatutest, kuna on täpsustatud kasutatud algandmeid

Rahvusvahelised maksed

1995. aastal läbi Eesti Panga teostatud rahvusvaheliste maksete käive praktiliselt kahekordistus. Sissetulevad ning väljaminevad maksed on olnud tasakaalus. Keskmine maksesumma oli 15% suurem kui 1994. aastal - sissetulevate maksete osas 244,6 tuh. krooni ja väljaminevate maksete osas 206,9 tuh. krooni (vt. joonis 28).

Joonis 28. Rahvusvaheliste maksete kuukäive jaanuar 1994 - detsember 1995 (mlrd. kr.)

Maksevahendite areng

PANGAKAARTIDE arv 1995. aastal kuuekordistus, jõudes 20 tuhandelt 120 tuhandeni. See arv sisaldab nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke maksekaarte ning sularahaautomaatide kaarte (vt. tabelid 43, 1995. aasta lõpuks Eesti kommertspankade poolt väljastatud rahvusvahelised maksekaardid, ja 44, 1995. aasta lõpuks Eesti kommertspankade poolt väljastatud kohalikud makse- ja sularahakaardid).

Tabel 43. 1995. aasta lõpuks Eesti kommertspankade poolt väljastatud rahvusvahelised maksekaardid

 

Kaartide
arv

Pank

VISA (Electron ja Classic)

9 888

Eesti Ühispank
Põhja-Eesti Pank
Eesti Forekspank
ERA Pank

Eurocard / MasterCard

1 296

Tallinna Pank
Eesti Forekspank
Hansapank
Eesti Hoiupank

American Express Card

22

Eesti Forekspank

KOKKU

11 206

 

Tabel 44. 1995. aasta lõpuks Eesti kommertspankade poolt väljastatud kohalikud makse- ja sularahakaardid

 

Kaartide
arv

Pank

Makse- ja sularahakaardid

21 976

Hansapank
Virumaa Kommertspank
Tallinna Äripank
Eesti Hoiupank

Sularahakaardid

86 182

Hansapank
Eesti Hoiupank
Eesti Forekspank
Tallinna Pank
Virumaa Kommertspank

Kokku

108 158

 


Pangakaartidega sooritatud tehingute käive ulatus 1995. aasta detsembris 180 mln. kroonini, aasta varem oli käive 35 mln. krooni. 90-95% pangakaartidega sooritatud tehinguist moodustas sularaha väljavõtt. Sularahaautomaate oli 1994. aasta lõpuks ~ 30, 1995. aasta lõpuks aga ~ 150. Kui kaartide kasutusvõimalused laienevad ning kliendid nendega veelgi enam kohanevad, peaks sularahatehingute osatähtsus vähenema.

Äriettevõtteid, kus aktsepteeritakse VISA ja Eurocard/MasterCard pangakaarte, oli 1995. aasta lõpuks ~ 550. Kohalikest maksekaartidest on laiem kasutusvõrk seni Hansapanga kaardil, millega on võimalik kaupade ja teenuste eest tasuda 150 ettevõttes. 1995. aasta detsembrist kehtib ka Hoiupanga sularahakaart maksekaardina, seda küll vaid kolmes äriettevõttes, kuid ettevalmistamisel on laialdane lepingute pakett.

Oluline roll pangakaartide kasutusvõimaluste arendamisel on 1993. aastal loodud Pankade Kaardikeskusel. 1995. aasta lõpul oli keskuse aktsionäriks 5 panka - Eesti Hoiupank, Hansapank, Tallinna Pank, Eesti Forekspank ja EVEA Pank. Kaardikeskuse põhiliseks teenuseks on kaardimaksete info vahendus. 1995. aastal läbi keskuse toimunud maksete käive praktiliselt kahe ja poole kordistus, moodustades detsembris 22,3 mln. kr. Umbes pool käibest kuulus VISA kaardile, kolmandik Eurocard/MasterCard'ile ning 13% Hansapanga maksekaardile. Veel vahendab Pankade Kaardikeskus infot maksetest Diners Club kaartidega. Pankade Kaardikeskuse lähim põhieesmärk on käivitada Hansapanga, Tallinna Panga, Eesti Forekspanga ja Eesti Hoiupanga pangaautomaatide ühisvõrk. Lisaks sellele on tehtud ettevalmistusi pangaautomaatide ühendamiseks VISA ja Europay maksevõrkudesse ning kodumaiste kaartide kasutusvõrgu laiendamiseks.

REISITŠEKKIDE kasutamine Eestis 1995, aastal laienes. Nendega oli võimalik arveldada kõigis suuremates pankades. RIIGISISESTE MAKSETŠEKKIDE kasutusulatus vähenes, sest neid asendavad edukalt kasutajasõbralikumad maksekaardid.