Eesti Pank jätkas oma liikmestaatusest tulenevat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ning Rahvusvahelise Arvelduspangaga (BIS). 1995. aastal sai Eesti Pank Euroopa Ülikoolide Finantsuuringute Liidu (SUERF; Société Universitaire Européenne de Recherches Financiéres) liikmeks. SUERF on tähtis informatsiooni vahetamise, uurimistööde tutvustamise ning majandus- ja finantsprobleemide arutamise foorum. Osaleti Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks mõeldud Euroopa Lepingu väljatöötamisel. Koostööd tehti ka Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (IBRD), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ning teiste riikide keskpankadega.

Rahvusvaheline Valuutafond

Eesti sai Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks 1992. aasta mais. 1944. aastal loodud IMF-i peamised funktsioonid on: edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd; nõustada liikmesriike majandus- ja finantspoliitikas; arendada rahvusvahelist kaubandust, aidates sellega kaasa liikmesriikide majanduse arengule; aidata säilitada valuutade ning vahetuskursside stabiilsust ja toetada liikmesriike maksebilansi ajutise puudujäägi korral krediidiga. Eesti kvoot IMF-is on 46,5 mln. arveldusühikut (SDR-i), mis moodustab 0,03% üldisest kvoodist ning annab 0,05% koguhäältest.

Aastail 1992-1994 oli Eestil kaks koostööprogrammi IMF-iga, millega kaasnes 39,5 mln. SDR-i eraldamine tugilaenudena (Standby Agreement) ning 23,5 mln. SDR-i eraldamine majanduse ümberkorraldamiseks (Systemic Transformation Facility). Tugilaen on Rahvusvahelise Valuutafondi kõige enam väljastatav laen, mis on mõeldud maksebilansi tasakaalustamiseks. Selle tagasimaksmine toimub etapiviisi. Tagasimaksmine algab 3 ja veerand aastat ning lõpeb 5 aastat pärast laenu võtmist. 1992. aastal saadud tugilaenu esimesed tagasimaksed tehti 1995. aastal. Tugilaenud on kajastatud Eesti Panga välisvaluutareservide koosseisus.

1995. aasta veebruaris alustati uut koostööprogrammi, mille raames IMF eraldas Eestile julgestuslaenuna 13 950 000 SDR-i. Julgestuslaen on tugilaenu lihtsam variant, mille puhul riik laenusummat välja osta ei kavatse.

Koostöö tõhustamisel IMF-iga on suurt rolli etendanud Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Eestis. 1995. aasta mais ilmus esimest korda Eesti lehekülg rahvusvahelises statistika kuukirjas "International Financial Statistics", mis avaldab peamisi majandusnäitajaid 151 riigi kohta. Eesti oli kuues Kesk- ja Ida Euroopa maa, kelle andmed IFS-i lülitati.

Rahvusvaheline Arvelduspank

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS) on keskpankade vanimaid koostööfoorumeid. Eesti Pank oli BIS-i asutajaliige. Tema 1940. aastal katkenud liikmestaatus taastati 1992. aastal. Seoses kapitali- ja finantsturgude rahvusvahelistumisega on BIS-i roll konsulteeriva ja keskpankade huve koordineeriva organina viimastel aastatel kasvanud. Eesti Panga töötajad osalevad regulaarselt mitmetel BIS-i ekspertgruppide nõupidamistel pangajärelevalve, rahapoliitika, keskpanga tegevuse, finantsturgude ning rahvusvahelise koostöö koordineerimise küsimustes.

Euroopa Liit

Eesti Panga töötajad osalesid Eesti Vabariigi delegatsiooni koosseisus Euroopa Lepingu ettevalmistamisel. Leping kirjutati alla Luxembourgis 12. juunil 1995 ning see on oluline samm Eesti ühinemise teel Euroopa Liiduga. Euroopa Lepingu kaudu saab Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa maade seast esimeseks ilma üldise üleminekuperioodita assotsieerunud riigiks.

Euroopa Lepingus on sätestatud, et Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide krediidiasutused võivad oma tegevust alustada teineteise territooriumil võrdsetel alustel kodumaiste krediidiasutustega. Üheks peamiseks sätteks on maksete, investeeringute ja muu kapitali vaba liikumine ning Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohustus mitte kehtestada piiranguid selles valdkonnas ka tulevikus. Majandusalase koostöö eesmärgiks on Eesti pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuseid osutava sektori arengut soodustava raamistiku loomine ja arendamine. Üldise koostöö raames annab Euroopa Liit Eestile ka tehnilist abi toetamaks Eesti püüdlusi rahapoliitika järk-järguliseks kooskõlla viimiseks Euroopa Rahasüsteemiga. Samuti tehakse jõupingutusi vältimaks finantssüsteemide kasutamist kriminaalsest tegevusest saadud tulu paigutamiseks legaalsesse äritegevusse või investeeringutesse. Eesti majanduslikuks integreerumiseks Euroopa Liiduga on oluline lähendada Eesti seadusandlus Euroopa Liidu omale.

Euroopa Leping jõustub pärast selle ratifitseerimist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides.

Muude riikide keskpangad

1995. aastal jätkas Eesti Pank koostööd ning informatsiooni vahetamist teiste riikide keskpankadega. Eriti tihe oli see Eestiga samasse IMF-i valijaskonda (Põhja- ja Baltimaade Valijaskond) kuuluvate Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Taani keskpanga esindajatega. Eesti Pangas andsid konsultatsioone Põhjamaade keskpankade pangajärelevalve, arveldussüsteemide ja finantsturgude eksperdid.

Igapäevase töö käigus pöörati suurt tähelepanu ka kogemuste vahetamisele teiste reformimaadega. 1995. aasta juunis toimus Lätis Balti riikide keskpankade II seminar, mille kolmes töögrupis käsitleti seekord küsimusi rahapoliitikast, pangajärelevalvest ja välisvaluutareservide juhtimisest. Seminar on Balti keskpankade töötajatele praegu peamiseks kogemuste vahetamise ja seisukohtade tutvustamise foorumiks.

Koolitusabi

Aastail 1992-1995 on IMF-i poolt korraldatud ja finantseeritud koolitusel osalenud 51 Eesti Panga töötajat, neist 10 Washingtonis, ülejäänud Joint Vienna Institute'i koolituskeskuses või regionaalsetel IMF-i poolt korraldatud kursustel. Põhilised teemad on olnud pangajärelevalve, maksebilansi metoodika, raamatupidamine, arveldused, statistika, rahapoliitika ja finantsanalüüs.

BIS-i poolt korraldatud koolitusel on aastail 1993-1995 osalenud 16 Eesti Pangatöötajat, enamik neist pangajärelevalve ja seadusandluse teemadel.

Ka koolitusalane koostöö teiste keskpankadega on mitmekülgne: enesetäiendamise ja panga vastava osakonna tööga tutvumise eesmärgil on aastail 1992-1995 külastatud kümmet keskpanka ja nende koolituskeskust. Soome Pangas on erialatööga tutvunud 47 ja Rootsi Pangas 15 Eesti Panga töötajat. Inglise Panga koolituskeskuses Centre for Central Banking Studies on õppinud 19, Austria Panga koolituskeskuses Austrian Bankers' College 30, Šveitsi Panga koolituskeskuses Gerzensee Studienzentrum 8, Saksa Liidupangas 6, Taani Pangas 7 ja Itaalia Pangas 4 töötajat.