Arenenud tööstusriigid

Juhtivaid tööstusriike iseloomustas 1995. aastal majanduse kasvutempo prognoositust suurem aeglustumine. Peamiselt oli see tingitud 1994. aastal toimunud suhteliselt kiirest intresside tõusust ning 1995. aasta alguseks kujunenenud ebatüüpiliselt suurtest laoseisudest. Suhteliselt suur töötus ja osaliselt sellest johtunud tagasihoidlik tarbimine hoidsid inflatsioonitaset madalal. Seetõttu alandas enamik tööstusriike 1995. aasta jooksul intressimäärasid, kuid pole veel selge, kas sellest piisab uueks majanduskasvuks.

Pea kõigi tööstusriikide eelarved olid orienteeritud puudujäägi vähendamisele ja kokkuhoiule. Selle tulemusena langes võlakirjade emissiooni maht teist aastat järjest, toetades omakorda intressitaseme langust. Erandiks oli Jaapan, kus majanduskasv oli nulli lähedal ning majanduslik aktiivsus ja eksport vähenesid.

Tänu intressitaseme langusele oli 1995. aasta võlakirjaturul kümnendi edukamaid. Aktsiaturu areng oli aga isegi seitsmes juhtivas tööstusriigis väga erinev (vt. tabel 1 G-7 riikide aktsiate ja võlakirjade kogutulusus 1995. aastal). Mõnede riikide olulisemad majandusnäitajad 1995. aastal on toodud tabelis 2 (Mõnede juhtivate tööstusriikide majandusnäitajaid 1995. aastal).

Tabel 1. G-7 riikide aktsiate ja võlakirjade kogutulusus 1995. aastal (%)

 

USD

CAD

JPY

DEM

GBP

FRF

ITL

Aktsiad

33,3

11,4

1,5

8,2

19,9

-0,2

-4,8

Võlakirjad

18,3

20,0

13,3

16,3

16,5

17,0

17,3

Tabel 2. Mõnede juhtivate tööstusriikide majandusnäitajaid 1995. aastal

 

USA Jaapan Saksamaa Inglismaa Prantsusmaa

SKP (%)

3,3 0,4 1,9 2,6 2,4

THI (%)

2,8 -0,2 2,0 3,4 1,8

Töötus (%)

5,6 3,2 9,4 8,3 11,6

Eelarve puudujääk (% SKP-st)

-2,3 -4,7 -3,2 -4,2 -5,0

3-kuuliste riiklike võlakirjade keskmine aastatulu määr

5,8 1,0 4,5* 6,7 6,6

10-aastaste riiklike võlakirjade keskmine aastatulu määr

6,6 3,0 6,8 8,2 7,6

* 3-kuuline pankadevahelise rahaturu aastakeskmine intressimäär


Euroopa majanduselu ilmestas 1995. aastal ka Euroopa Liidu uute struktuuride käivitumine ning Maastrichti leppeid toetavate sisepoliitiliste otsuste vastuvõtmine mõnedes riikides. Järgnenud intressimäärade tunduv langus Euroopa ääremaades võib majanduse aeglustumise tõttu osutuda väga õigeaegseks.

Eesti olulisemate kaubanduspartnerite hulka kuuluval Saksamaal oli endiselt tõsiseks probleemiks madalast konkurentsivõimest ja vähesest efektiivsusest tingitud töötuse kasv ja tootmise kahanemine uutes liidumaades. Madal inflatsioonitase ning majanduse ja rahapakkumise kasvu aeglustumine võimaldas Saksa Liidupangal alandada diskontomäära kolmel korral, kokku 1,5%.

Soomes ja Rootsis oli inflatsioon madal. Arenenud riikide majanduskasvu üldine aeglustumine 1995. aasta teisel poolel mõjus eriti halvasti Soomele, kus viimaste aastate tendentsidest innustatuna on tehtud suuri investeeringuid. Eksport vähenes ja ettevõtted töötasid alakoormusega. Väga kõrge töötuse tase seab kahtluse alla eelarve kokkuhoiuprogrammi realiseerimise. Riigi endiselt positiivne väliskaubandusbilanss näitab eelkõige hindade soodsat arengut, mitte ekspordi mahu kasvu. Import suurenes aeglaselt, kuid pidevalt.

Rootsi olukord oli eelkõige töötuse osas suhteliselt parem. Sisepoliitiliste skandaalide vaibumine on loonud eeldused stabiilseks arenguks ja suuremaks intressimäärade languseks.

Valuutaturgudel oli 1995. aasta esimesel poolel märkimisväärseimaks sündmuseks USA dollari suur langus jeeni ja Saksa marga suhtes ning aasta teisel poolel sellele järgnenud järsk tõus jeeni suhtes. Vaatamata Saksa marga järsule tugevnemisele aasta algul jätkus kogu aasta jooksul ka Soome marga tugevnemine Saksa marga suhtes. Alates aasta teisest poolest tugevnes ka Rootsi kroon. Jätkus Inglise naela aeglane ja ühtlane langus.

Kui Soome ja Rootsi puhul märkis valuuta tugevnemine eelkõige tervenevat majanduskeskkonda, siis näiteks Prantsusmaal ja Itaalias olid suured kursimuutused enamjaolt tingitud sisepoliitilistest teguritest.

Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekumajandused

Poolas, Slovakkias, Tšehhimaal ja Ungaris jätkus 1994. aastal alanud kiire majanduskasv. Reforme kõige varem alustanud Poola reaalne SKP suurenes neljandat aastat järjest kiirenevas tempos. Poolaga võrreldav oli ka Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia areng. Ungari majandust mõjutas veel 1993.-1994. aasta finantskriis ja SKP kasvutempo jäi teistest riikidest madalamaks (vt. tabel 3 Mõnede Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusnäitajaid aastail 1994-1995). Sellest hoolimata parandas 1995. aasta märtsis vastu võetud stabilisatsiooniprogramm aasta teisel poolel Ungari rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tabel 3. Mõnede Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusnäitajaid aastail 1994-1995

 

Poola

Slovakkia

Tšehhimaa

Ungari

Läti

Leedu

Venemaa

1994

1995

1994

1995

1994

1995

1994

1995

1994

1995

1994

1995

1994

1995

Reaalne muutus võrreldes eelnenud aastaga (%)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sisemajanduse koguprodukt

5,1

7,0

4,8

7,4

2,6

4,8

2,9

1,5

0,6

1,6

1,0

2,51)

-14,0

-4,0

Tööstustoodang

12,1

9,4

6,4

8,4

2,0

9,2

9,2

4,8

-9,5

-6,3

-20,7

0,8

-20,9

-3,0

Keskvalitsuse eelarve puudujäägi (-) või ülejäägi (+) osatähtsus SKP-st (%)

-2,7

-2,6

-5,3

-1,6

1,0

0,6

-7,4

-2,4

-2,0

-3,8

-1,8

-2,1 1)

-10,5

-2,9

Tarbijahindade kasv (%)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrreldes eelnenud aasta lõpuga

29,4

21,6

12,1

7,2

10,1

7,9

21,2

28,3

26,3

23,1

44,6

35,7

215,0

131,4

Aasta keskmine

32,2

27,8

13,4

9,9

10,0

9,1

18,8

28,2

35,9

25,0

72,2

39,6

307,4

197,7

Tööpuudus (töötute osatähtsus töötajate ja töötute koguarvust, %)

16,0

14,9

14,8

13,1

3,2

2,9

10,9

10,4

6,5

6,6

1,7

3,3

7,1

8,2

Valuuta reaalse efektiivse vahetuskursi muutus (21 arenenud tööstusriigi valuutade suhtes, % vastavalt väliskaubanduse osatähtsusele)2)

0,4

6,4

3,9

4,8

6,8

4,6

-0,7

-4,7

20,4

14,7

24,4

21,1

76,6

28,7

Väliskaubandus (miljonit dollarit)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eksport

16 950

22 878

6 691

8 544

14 255

17 054

10 588

12 861

991

1 304

2 016

2 698

65 500

77 300

Import

17 786

24 705

6 611

8 494

14 970

20 885

14 449

15 466

1 244

1 817

2 340

3 010

38 600

46 400

Saldo

-836

-1 827

80

50

-715

-3 831

-3 861

-2 605

-253

-513

-324

-312

26 900

30 900

Jooksevkonto saldo (miljonit dollarit)

-944

-2 299

712

680

-50

1 892

-3 911

-2 480

112

35

-90

823)

11 364

10 0403)

Jooksevkonto puudujäägi (-) või ülejäägi (+) osatähtsus SKP-st (%)

-1,0

-1,9

5,2

3,9

-0,1

-4,0

-9,1

-5,5

3,2

0,8

-2,1

2,0 3)

3,7

3,63)

Otseinvesteeringud (neto, miljonit dollarit)

542

1 134

169

1403)

840

1 9653)

1 097

8293)

155

162

31

313)

256

6903)

Valuutareservid (miljonit dollarit)

6 029

14 961

1 745

3 418

6 145

13 843

6 727

11 968

545

504

510

744

6 500

17 300

Valuutareservide suhe kuu keskmisse importi

4,1

7,3

3,2

4,8

4,9

8,0

5,6

9,3

5,3

3,3

2,6

3,0

2,0

4,5

1) - hinnang
2) - Läti ja Leedu puhul 5 peamise arenenud tööstusriigi         
valuutade suhtes
3) - 1995. aasta puhul on kasutatud 3 esimese kvartali
näitajaid

Allikad: International Financial Statistics (IMF)
Economic Bulletin for Europe, UNO, Volume 47 (1995)
Transition Report 1995, EBRD, 1995
Economic Indicators for Eastern Europe, 19.04.96, Bank for International Settlements
Keskpankade ja riiklike statistikaorganisatsioonide publikatsioonid.

Avaliku sektori finantspositsioon jäi Kesk-Euroopa üleminekumajandusega riikides rahuldavaks. Eelarve puudujääk ei ületanud üheski neist 2,6% SKP-st, kusjuures Tšehhimaa lõpetas eelarveaasta ülejäägiga.

Tänu restriktiivsele raha- ja mõõdukale fiskaalpoliitikale vähenes inflatsioonitempo 1995. aastal vaadeldavast neljast riigist kolmes. Tšehhimaal ja Slovakkias langes inflatsioonimäär arenenud tööstusriikidega võrreldavale tasemele, ehkki oli kõrgem nende kahe maa peamiste kaubanduspartnerite omast. Poolas ulatus tarbijahinna tõus 20%-ni ja Ungaris osalt eelarve seisundi parandamiseks kehtestatud aktsiisimaksude ja imporditollide mõjul 28%-ni. Viimane ületas 1994. aasta taseme. Tšehhimaa ja Slovakkia madalam hinnakasv on saavutatud eelkõige tänu väga kõrge inflatsiooni vältimisele majandusreformide algfaasis ja tugevale eelarvepoliitikale.

Välissektoris toetus nelja riigi majandusareng endiselt ekspordi väärtuselisele ja mahulisele kasvule, mille aluseks olid Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonilepingud ja üha suureneval määral ka regioonisisene kaubandus. Poolas oli ekspordi väärtuseline kasv kõrgeim - 35% -, Tšehhi Vabariigis madalaim - 20%. Kaupade ekspordi suurenemisele vaatamata on investeeringute tõusu ja reaalsissetulekute kasvuga kaasnev nõudlus impordi järele enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kaasa toonud väliskaubanduse puudujäägi. Kuigi see kaeti osaliselt teenuste bilansi positiivse saldoga, oli ka jooksevkonto saldo negatiivne. Erandi moodustas Slovakkia, kus nii väliskaubanduse kui ka jooksevkonto saldo oli 1995. aastal positiivne.

Riikide ametlik võlakoormus on erinev. Tšehhimaal ja Slovakkial on see umbes pool aastasest ekspordimahust, Poola ja Ungari välisvõlg ületab aasta eksporti rohkem kui 1,5 korda. Neljast vaadeldavast riigist on välisvõla suhe SKP-sse suurim Ungaris - ca 50% - ja väikseim Slovakkias - ca 20%.

Suhteliselt soodsa välise finantspositsiooni toel tegid Poola, Slovakkia, Tšehhimaa ja Ungari 1995. aastal edusamme rahvusvahelisel kapitaliturul, kust valitsusel ja erasektoril õnnestus aktsia- ja võlakirjaemissioonidega kaasata üle 5,5 miljardi USA dollari. Suurim laenaja oli endiselt Ungari. Tšehhimaa, Slovakkia ja Poola osalesid rahvusvahelisel rahaturul peamiselt pankade ja suurettevõtete kaudu. Pärast 1994. aastal toimunud langust kasvasid mullu neisse riikidesse tehtud otseinvesteeringud, mille kogumaht ulatus 1995. aasta I poolaastal üle 1,2 miljardi USA dollari. Suurim otseinvesteeringute vastuvõtja oli endiselt Ungari, kuhu on ühe elaniku kohta tehtud välisinvesteeringuid 717 USA dollari ulatuses (sealhulgas 1994. a. 106 ja 1995. a. I poolaastal 45 dollarit).

Lühiajalise kapitali sissevool jätkus eriti intensiivselt Tšehhi Vabariiki ja Poolasse. Kõrges riigireitingus väljenduv stabiilne makromajanduslik olukord, fikseeritud vahetuskurss ja kõrged intressimäärad lõid eriti pangandussektorile soodsa võimaluse välisvahendite kaasamiseks, tekitades Tšehhi Rahvuspangale rahapoliitika teostamisel tõsiseid probleeme. Kõigi nelja riigi välisreservid suurenesid. Enamikul ületavad need 6 kuu impordimahu, vahetuskursi stabiliseerimiseks tehtud tugiostud on Tšehhi Vabariigi reservid muutnud aga võrdseks 8 kuu impordi väärtusega.

Püsivaks majanduskasvuks vajalike investeeringute jätkuvus sõltub pikemas perspektiivis siiski kodumaisest säästmiskalduvusest. Kesk-Euroopa üleminekumajandusega riikides on säästmiskalduvus olnud esimestel aastatel kõrgem enamikust arengumaadest, kuid madalam kiiresti arenevatest Ida-Aasia riikidest. 1994. aastal ulatusid vaadeldud 4 riigi kodumaised säästud 22%-ni SKP-st.

Läti ja Leedu majanduses jätkus mullu 1994. aastal alanud stabilisatsioon. Negatiivselt mõjus aga mõlema riigi majanduse reaalsektori arengule panganduses aset leidnud kriis. Kokkuvõttes jäi Leedu reaalse SKP suurenemine prognoositust väiksemaks, ulatudes esialgse hinnangu kohaselt 2,5%-ni. Läti reaalne SKP vähenes 1,6%.

Lati ja liti reaalne vahetuskurss kallines ka 1995. aastal: Läti rahvusliku valuuta reaalkurss tõusis ca 15% ja Leedu oma üle 20%. Et mõlemad riigid jätkasid fikseeritud vahetuskursi poliitikat, siis väljendus reaalse vahetuskursi tõus peamiselt kodu- ja välismaiste hinnatasemete muutude erinevuses - aastane THI kasv ulatus Lätis 23 ja Leedus 35%-ni. Sarnaselt Eestile oli mõlemas riigis inflatsiooni peamiseks põhjuseks suletud sektori, eriti administratiivselt reguleeritavate hindade tõus.

Eelarve puudujääk kaeti peamiselt lühiajaliste võlakirjade emissiooniga. Kodumaise rahaturu väike maht ja pangandussüsteemi nõrkusest tingitud likviidsusprobleemid muutsid Valitsusele laenuvõtmise tingimused ajuti väga ebasoodsaks ning intressitaseme kodu- ja välismaiste investorite ootuste muutumise suhtes äärmiselt tundlikuks.

Valuuta reaalse vahetuskursi tõus väljendas eelkõige kodumaise ja rahvusvahelise hinnataseme jätkuvat ühtlustumist ega mõjutanud oluliselt riigi ekspordivõimet. Lätis suurenes ekspordi väärtus USA dollarites mõõdetuna 1995. aastal 31 ja Leedus 14%. Kuigi suur osa mõlema riigi ekspordist, ca 50% Läti ja 40% Leedu puhul, suundus Euroopa Liitu, jäi nende suurimaks kaubanduspartneriks Venemaa. Teiste Balti riikide osa Läti ja Leedu väliskaubanduses on suhteliselt stabiilselt 10%.

Nagu muudeski üleminekumajandusega riikides, on ka Lätis ja Leedus seoses stabiliseerumisega suurenenud nõudlus importkauba järele. Mõlema riigi väliskaubandusbilanss oli seetõttu puudujäägiga. Välisvõla suhteliselt madala taseme juures tasakaalustas teenuste positiivne netoeksport jooksevkonto, mille ülejääk ulatus nii Lätil kui ka Leedul 1995. aasta I poolaastal 1,1%-ni SKP-st.

Jooksevkonto suhteliselt väike puudujääk näitab välismaiste säästude väiksemat osatähtsust investeeringute finantseerimisel. 1994. aastal Lätisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute märkimisväärse suurenemise järel jätkus nende kasv 1995. aasta I poolel. Leedu on seni olnud otseinvesteeringute kaasamisel Balti riikidest kõige tagasihoidlikum. Osalt on see olnud tingitud kogu majanduse suuremast suletusest, osalt ka algselt erastamisosakutel põhinenud privatiseerimisstrateegiast. Kumulatiivselt oli 1993. aastast kuni 1995. aasta I poolaasta lõpuni tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid Lätisse 349 mln. ja Leedusse 84 mln. USA dollari ulatuses. Rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt saadud ja Valitsuse poolt garanteeritud laenud olid Leedus 1995. aastal kõige olulisem välisfinantseerimise allikas. Lätis olid valitsevaks otseinvesteeringud. Nii Läti kui ka Leedu tõid 1995. aastal turule oma esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille maht oli vastavalt 45 ja 60 mln. USA dollarit.

Kolmest Balti riigist oli kuni 1995. aastani üksnes Eesti kommertspangandus üle elanud tõsisema kriisi. 1995. aastal sattusid raskustesse ka Läti ja Leedu suured kommertspangad. Lätis kulmineerus kriis mais-juunis, mil kuulutati moratoorium viiele suurele pangale. Leedu pangandussüsteemi raskused hakkasid ilmnema 1995. aasta teisel poolel ja aasta lõpuks oli kuulutatud moratoorium neljale suurele mitteriiklikule kommertspangale.

Läti ja Leedu pangandussüsteemi probleemide peamine põhjus oli makromajanduskeskkonna järk-järguline stabiliseerumine, mis väljendus inflatsiooni vähenemises, rahvusliku valuuta välisväärtuse püsivuses ja intressimäärade languses. Samal ajal oli suur osa Läti ja Leedu pankade laenudest investeeritud lühikese tähtajaga ja kõrge riskitasemega projektidesse. Kui Läti ja Leedu pangajärelevalve tõhustas 1994. aasta lõpul ja 1995. aasta algul kontrolli kommertspankade üle, mõjusid laenukahjumite katteks moodustatud reservide suurus ja kiirete teenimisvõimaluste lõpp liigseid riske võtnud pankadele hukatuslikult.

Venemaa majanduses ilmnesid 1995. aastal esmakordselt pärast NSV Liidu lagunemist esialgse stabiliseerumise märgid. Majanduslangus aeglustus eelmiste aastatega võrreldes oluliselt: Venemaa reaalne SKP kahanes 4%, reaalne tööstustoodang 3%.

1995. aasta majandusarengud põhinesid Vene Föderatsiooni Valitsuse ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) märtsikuus sõlmitud kokkuleppel, mille aluseks oli avaliku sektori defitsiidi piiramine 6,5%-ga SKP-st. Erinevalt varasematest analoogilistest programmidest, mille täitmine 1993. ja 1994. aastal oli ebaõnnestunud, suutis Venemaa Valitsus IMF-iga kokku lepitud piiridesse jääda: 1995. aastal moodustas laiendatud eelarve (föderaalvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja eelarveväliste fondide) puudujääk 4,8% SKP-st.

Põhimõtteline muutus toimus Vene Föderatsiooni Keskpanga rahapoliitikas, mis 1995. aastani oli de facto olnud allutatud Valitsuse eelarvepoliitikale. II kvartalis lõpetas keskpank üksikutele tööstusharudele antud krediitide refinantseerimise. Mais vastu võetud Vene Föderatsiooni Keskpanga (Venemaa Panga) seadus sätestas Keskpanga peamise rahapoliitilise eesmärgina rubla stabiilsuse tagamise ja keelas ühtlasi Valitsusele otselaene anda. Rahapakkumise piiramiseks suurendas Venemaa Pank aasta esimesel poolel korduvalt kohustuslike reservide määra ja tõstis oma refinantseerimismäära 200%-ni kuus. Nende sammude tulemusena vähenes aasta teisel poolel oluliselt rahapakkumise kasvutempo ja inflatsioon hakkas kiiresti kahanema. 1995. aasta detsembris tõusid tarbijahinnad 3,2%, mis oli madalaim kuuinflatsioon pärast 1992. aastal alanud reforme. Kokkuvõttes kasvas tarbijahinnaindeks 1995. aastal 131%.

Rahapakkumise juurdekasvu pidurdumine ja usalduse tõus finantspoliitika vastu võimaldas Valitsusel ja keskpangal 1995. aastal muuta vahetuskursirežiimi. 6. juulil kehtestati nn. valuutakoridor, millega keskpank määras rubla välisväärtuse alumise ja ülemise piiri. Vahetuskursipoliitika muutus oli vahend vältimaks stabiliseerimisega kaasnevat rubla kiiret nominaalset tugevnemist ja sellega soovis keskpank tõsta usaldust rahapoliitika vastu keskmises perspektiivis.

Venemaa väliskaubandusbilansi saldo oli jätkuvalt positiivne: ekspordi ja impordi maht oli 1995. aastal vastavalt 77,3 ja 46,4 miljardit USA dollarit. Seejuures suurenes eksport SRÜ-sse mittekuuluvatesse riikidesse 25%, peegeldades osaliselt 1995. aasta algul toimunud ekspordirežiimi edasist liberaliseerimist. Ligi 40% Venemaa väljaveost moodustasid nafta, gaas ja neist valmistatud tooted. Impordi suhteliselt tagasihoidliku mahu (11% SKP-st) üheks põhjuseks oli tööstuse ümberstruktureerimise aeglus.

Väliskaubanduse ülejääk peegeldab eelkõige senisest ebastabiilsest majanduskeskkonnast tingitud kapitali väljavoolu. Rubla kursi stabiliseerumine 1995. aasta esimesel poolel ja Valitsuse võlakirjade 200%-ni ulatunud intressimäärad muutsid osaliselt senist kapitali liikumist. 1995. aasta vältel pöördus osa välismaale investeeritud vahenditest lühiajalise kapitali kujul tagasi Venemaa rahaturule, mis võimaldas keskpangal suurendada ametlikke välisreserve aasta lõpuks 17,3 mlrd. dollarini (aasta algul 6,5 mlrd. dollarit). Samal ajal jäi pikaajalise väliskapitali osatähtsus endiselt tagasihoidlikuks. Otseinvesteeringuid tehti Venemaa majandusse 1995. aasta esimese kolme kvartali jooksul ca l mlrd. USA dollari ulatuses.