Pangatähtede ja müntide käibelelaskmine ning nende struktuur

1996. aasta 1. jaanuariks oli kokku ringluses 4337,14 mln. krooni, millest 532,52 mln. krooni ehk 12,3% oli kommertspankade kassades ja 3804,63 mln. krooni ehk 87,7% pankadevälises majanduskäibes (vt. tabel 34, Eesti Panga poolt rahareformist alates ringlusesse lastud sularaha ja selle paiknemine). 1995. aastal lasti täiendavalt ringlusesse 824,79 mln. krooni, kusjuures 1-krooniste, 50-krooniste ja 500-krooniste pangatähtede arv suurenes, muude pangatähtede arv aga vähenes (vt. tabel 35, Eesti Panga poolt 1995. aastal täiendavalt ringlusesse lastud sularaha struktuur ning 1993., 1994. ja 1995. aasta liikumiste struktuuri võrdlus).

Tabel 34. Eesti Panga poolt rahareformist alates ringlusesse lastud sularaha ja selle paiknemine (mln. kr.)

Raha-
reformi
algusest,
seisuga

Ringlusesse lastud sularaha

Kuus

Kasvavalt

Kokku

Sealhulgas

Pankade
kassades

Majandus-
käibes

01.07.92

x

365,90

107,97

257,93

01.01.93

x

1 228,61

151,41

1 077,20

01.01.94

x

2 730,19

349,83

2 380,36

01.01.95

239,99

3 512,34

440,41

3 071,93

01.02.95

-153,08

3 359,27

464,40

2 894,87

01.03.95

56,39

3 415,66

448,61

2 967,05

01.04.95

-49,40

3 366,26

402,58

2 963,68

01.05.95

119,76

3 486,02

385,99

3 100,03

01.06.95

157,39

3 643,41

482,35

3 161,06

01.07.95

227,29

3 870,70

388,01

3 482,69

01.08.95

116,77

3 987,47

534,31

3 453,16

01.09.95

-37,39

3 950,08

480,41

3 469,67

01.10.95

69,67

4 019,75

444,37

3 575,38

01.11.95

38,48

4 058,22

547,75

3 510,47

01.12.95

-39,41

4 018,81

483,85

3 534,96

01.01.96

318,33

4 337,15

532,52

3 804,63

Tabel 35. Eesti Panga poolt 1995. aastal täiendavalt ringlusesse lastud sularaha struktuur ning 1993., 1994. ja 1995. aasta liikumiste struktuuri võrdlus

Nominaal

1995. aastal
täiendavalt
ringlusse lastud
sularaha
(mln. kr.)

Osatähtsus üldsummast (%)

Välja antud

Vastu võetud

1993

1994

1995

1993

1994

1995

I. Pangatähed kokku

813,82

99,46

99,54

99,69

99,93

99,96

99,99

sh. 1 kroon

1,16

0,18

0,13

0,16

1,21

0,20

0,17

   2 krooni

-0,72*

0,42

0,23

0,19

1,94

0,34

0,26

   5 krooni

-1,80

2,51

1,49

1,19

11,22

2,45

1,57

   10 krooni

-20,81

7,23

5,53

3,10

24,49

8,83

4,60

   25 krooni

-48,01

11,72

11,21

7,14

25,24

19,18

10,61

   50 krooni

6,82

 

4,27

6,55

 

0,74

8,09

   100 krooni

-88,83

47,43

47,78

42,75

29,79

55,24

57,08

   500 krooni

965,29

29,97

28,90

38,61

6,04

12,98

17,61

II. Mündid kokku

11,69

0,54

0,46

0,31

0,07

0,04

0,01

sh. 5 senti

0,14

x

x

x

 

x

x

   10 senti

0,68

x

x

x

x

x

x

   20 senti

1,18

x

x

x

x

x

x

   50 senti

1,14

x

x

x

x

x

x

   1 kroon

7,97

x

x

x

x

x

x

   5 krooni

0,57

x

x

x

x

x

x

   hõbemündid

0,01

x

x

x

x

x

x

Kõik kokku I+II

825,51

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

100,0

* miinus näitab, et nende pangatähtede hulk ringluses vähenes, s.t. neid korjati ringlusest rohkem ära kui täiendavalt ringlusse lasti.


Alates rahareformist ringlusesse lastud pangatähtede ja müntide koguarvu muutumist näitab tabel 36 (Alates rahareformist ringlusesse lastud pangatähtede ja müntide koguarv). Pärast 1993. aastat on sularaha emiteerimise kasv aeglustunud: 1992. aasta 20. juunist 31. detsembrini lasti ringlusesse 862,7 miljonit krooni, 1993. aastal täiendavalt 1501,58 mln. krooni ja 1994. aastal täiendavalt 782,15 mln. krooni.

Tabel 36. Alates rahareformist ringlusesse lastud pangatähtede ja müntide koguarv (tuh. tk.)

 

Pangatähed

Mündid

21.06.92

54 198

92 729

01.01.94

62 905

89 702

01.01.95

58 596

118 979

01.01.96

56 210

144 968

Kui võrrelda ringluses olevate pangatähtede struktuuri 1995. ja 1996. aasta 1. jaanuari seisuga (vt. tabel 37, Alates rahareformist ringlusesse lastud pangatähtede struktuur), näeme, et suurimad muutused on toimunud 10-, 25- ja 500-krooniste pangatähtede osas. Endiselt on ringluses kõige rohkem 100-krooniseid pangatähti. Ringluses oleva ühe pangatähe keskmine väärtus oli 1995. aasta 1. jaanuari seisuga 59,39 krooni ja 1996. aasta 1. jaanuari seisuga 76,30 krooni. 1995. aastal kasvas kõige enam 100-, 25- ja 10-krooniste pangatähtede nõudlus. Nagu toodud andmed näitavad, on ringluses oleva sularaha struktuur stabiliseerunud.

Tabel 37. Alates rahareformist ringlusesse lastud pangatähtede struktuur

Nominaal

Osatähtsus (%)

Pangatähed summa järgi, seisuga:

Pangatähed arvu järgi, seisuga:

21.06.92

01.01.94

01.01.95

01.01.96

21.06.92

01.01.94

01.01.95

01.01.96

Pangatähed kokku

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

sh. 1 kroon

2,77

0,34

0,24

0,22

29,52

14,48

14,46

17,13

   2 krooni

2,84

0,45

0,33

0,25

15,13

9,57

9,69

9,46

   5 krooni

10,93

1,59

0,95

0,73

23,25

13,70

11,28

11,11

   10 krooni

15,85

4,64

2,72

1,72

16,86

19,98

16,13

13,11

   25 krooni

29,83

10,47

5,51

3,34

12,69

18,03

13,06

10,20

   50 krooni

x

x

3,25

2,79

x

x

3,86

4,27

   100 krooni

20,43

49,77

44,65

34,12

2,17

21,42

26,49

26,04

   500 krooni

17,35

32,74

42,35

56,83

0,38

2,82

5,03

8,67

Müntidest on enim ringluses 10-sendiseid ja 5-sendiseid. Suurenenud on 1-krooniste müntide nõudlus, kuid endiselt nõutakse vähe 5-krooniseid münte (vt. tabel 38, Alates rahareformist ringlusesse lastud müntide struktuur). Eesti Panga Nõukogu otsustas lõpetada 1997. aastast 5-sendiste müntide emiteerimise, jättes nad määramata ajaks käibele.

Tabel 38. Alates rahareformist ringlusesse lastud müntide struktuur

Nominaal

Osatähtsus(%)

Müntide summa järgi, seisuga:

Mündid arvu järgi, seisuga:

21.06.92

01.01.94

01.01.95

01.01.96

21.06.92

01.01.94

01.01.95

01.01.96

Mündid kokku

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

100,00

sh. 5 senti

7,30

5,90

5,20

4,20

27,00

30,20

31,20

27,55

   10 senti

16,50

13,00

9,60

8,67

30,30

33,30

28,90

28,44

   20 senti

26,60

16,20

14,30

13,25

24,50

20,80

21,50

21,73

   50 senti

49,60

21,00

14,60

13,37

18,20

10,80

8,80

8,77

   1 kroon

x

15,50

27,60

37,58

x

4,00

8,30

12,33

   5 krooni Eesti Vabariigi
    75. aastapäev

x

18,20

16,30

13,25

x

0,90

1,00

0,87

   5 krooni Eesti Panga
    75. aastapäev

x

x

5,80

4,65

x

x

0,30

0,30

 Hõbemündid

x

10,20

6,60

5,03

x

0,00

0,00

0,01

Sularaha liikumine

1995. aastal väljastati Eesti Pangast kommertspankadele kokku 3889,74 mln. krooni ehk 1,35 korda rohkem kui 1994. aastal. Samal ajal laekus Eesti Panka sularaha kokku 3079,5 mln. krooni ehk 1,36 korda rohkem kui 1994. aastal (vt. tabel 39, Sularaha liikumine Eesti Panga ja kommertspankade vahel 1995. aastal kuude lõikes).

Tabel 39. Sularaha liikumine Eesti Panga ja kommertspankade vahel 1995. aastal kuude lõikes (mln. kr.)

Ajavahemik

Eesti Panga ja kommertspankade
vaheline käive

Eesti Pangast
välja antud

Eesti Panka
toodud

Saldo

1993.a. kokku

2 266,46

1 010,84

1 255,62

1994.a. kokku

2 891,04

2 257,16

633,88

1995.a. kokku

3 889,74

3 079,50

810,24

sh. jaanuar

201,90

356,30

-154,40

   veebruar

257,50

203,00

54,50

   märts

263,90

314,50

-50,60

   aprill

321,80

203,30

118,50

   mai

363,50

207,70

155,80

   juuni

435,20

210,70

224,50

   juuli

354,60

239,50

115,10

   august

270,00

308,30

-38,30

   september

327,10

258,30

68,80

   oktoober

316,00

278,50

37,50

   november

284,90

324,30

-39,40

   detsember

493,50

175,10

318,40

Eesti Pangast väljastatud ja Eesti Panka laekunud sularaha struktuur pangatähtede nominaali järgi muutus 1995. aastal vähe - 1-5%. Sularaha ringluskiirus suurenes.

Sularahakäive majanduses kasvas 1995. aastal võrreldes 1994. aastaga märgatavalt. Nii väljamaksed pankade kassadest kui ka laekumised pankade kassadesse suurenesid 1,3 korda.

Kulunud pangatähtede kõrvaldamine ringlusest

1996. aasta 1. jaanuari seisuga oli ringlusest kõrvaldatud 25 miljonit Eesti Panka laekunud kulunud pangatähte üldsummas 401,5 mln. krooni. Neist 80% ehk 320,88 mln. krooni kõrvaldati käibelt 1995. aastal.

Ringlusest kõrvaldatud kulunud pangatähtede struktuuri ja osatähtsust iseloomustab tabel 40 (Ringlusest kõrvaldatud kulunud pangatähed seisuga 1. jaanuar 1996). 3,5-aastase ringluse järel on enim kulunud ja ringlusest kõrvaldatud 1- ja 2-krooniseid pangatähti. Ringlusest kõrvaldatud pangatähtede hävitamist alustati 1995. aasta juunis. Aasta lõpuks oli neid hävitatud üldsummas 242,38 mln. krooni.

Tabel 40. Ringlusest kõrvaldatud kulunud pangatähed seisuga 1. jaanuar 1996

Nominaal

Summa
(mln. kr.)

Ringlusest kõrvaldatud
kulunud pangatähed

Ringlusest kõrvaldatud
pangatähtede osatähtsus
kõigist ringlusse lastud
sama nominaaliga
pangatähtedest (%)

Kogus

Miljonit
panga-
tähte

Osatähtsus
kõigist kulunud
pangatähtedest (%)

1 kroon

9,25

9,25

36,98

49,65

2 krooni

15,43

7,72

30,86

63,66

5 krooni

7,15

1,43

5,72

20,01

10 krooni

20,95

2,09

8,36

22,35

25 krooni

47,04

1,88

7,52

24,97

50 krooni

12,88

0,26

1,04

10,70

100 krooni

225,02

2,25

9,00

13,94

500 krooni

63,78

0,13

0,52

2,61

Kokku

401,50

25,01

100,00

x

Rahalaboratooriumi tegevus

Eesti Panga rahalaboratoorium teostas 1995. aastal Eesti krooni käibekindluse tagamiseks 147 ekspertiisi 3332 rikutud ja vigastatud pangatähe kohta ning kõrvaldas need ringlusest. Teostati ka 9 ekspertiisi 2190 mündi ja mündiproovi kvaliteedi kontrollimiseks.

1995. aastal tehti ka 68 ekspertiisi võltsitud pangatähtede kohta. Pankade tellimusel koostati 673 ekspertarvamust välissularaha kohta. 301 juhul olid pangatähed valmistatud väljaspool seaduslikku trükikoda. Avalikkust informeeriti operatiivselt võltsrahatähtede rahaturule ilmumise juhtudest.