PANGA JUHTORGANID

Eesti Panga kõrgeim organ on Eesti Panga Nõukogu, mis teostab järelevalvet panga kogu tegevuse üle. Nõukogu tööd juhtis 1996. aastal Uno Mereste. Nõukogu liikmeiks olid: Ants Erm, Raimund Hagelberg, Ardo Hansson, Vahur Kraft, Heiki Kranich, Kalev Kukk (keda ministriksoleku ajal - 17. jaanuarist 1. detsembrini - asendas Heino Siigur), Ilmar Pärtelpoeg ja Mart Sõrg. Sõnaõigusega võttis Eesti Panga Nõukogu tööst osa rahandusminister Mart Opmann.

Panga üldjuht on Eesti Panga president Vahur Kraft, kes korraldab Nõukoguotsuste täitmist ja selleks vajalike meetmete rakendamist. Tema ainupädevusse kuulub panganduse operatiivne korraldamine Nõukogu poolt kujundatud raha- ja panganduspoliitika põhiseisukohtade alusel.

Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus, kelle esimees on panga president. Juhatuse liikmeiks olid 1996. aastal asepresidendid Heldur Meerits ja Enn Teimann (pangast lahkumiseni 30. detsembril), nõunik Urmas Kaju, pangainspektsiooni juhataja Pilvia Nirgi, keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan ning pearaamatupidaja Andres Penjam.

President V. Kraft, asepresidendid H. Meerits ja E. Teimann ning juhatuse liige A. Järvan koordineerisid vastavalt omavahelisele tööjaotusele pangainspektsiooni, sisekontrolli osakonna ning panga ülejäänud 16 allüksuse tööd.

Töötas kaks alalist komiteed. Finantskomitee ülesandeks oli Eesti Panga finantsolukorra seire, pangajärelevalve komitee ülesandeks - Eesti panganduse ja krediidiasutuste järelevalve probleemidega tegelemine.

Eesti Panga koosseisus tegutseb iseseisva ja järelevalve küsimustes sõltumatu allasutusena pangainspektsioon.

Panga sisekontrolli talitus reorganiseeriti 1996. aastal Eesti Panga sisekontrolli osakonnaks, kes on oma tegevuses sõltumatu panga juhatusest, asepresidentidest, nõunikest ja allüksustest ning kelle tegevuse eesmärk on kaasa aidata Eesti Panga tegevuse tulemuslikkusele ja seaduslikkusele.

ORGANISATSIOONI ARENDAMINE

1995. aastal alustatud ning 1996. aastal lõplikult välja töötatud ja rakendatud strateegilise kavandamise ning töö plaanimise ühtse süsteemi kohaselt hakkasid panga aastatööplaanid põhinema Eesti Panga Nõukogu poolt aktsepteeritud Eesti Panga strateegilisel arengukaval lähimaks kolmeks aastaks.

Strateegilise arengukavaga määrati kindlaks Eesti Panga tegevuse põhieesmärgid ja -tegevussuunad lähimaks kolmeks aastaks ning üldine tegevuskava eelolevaks aastaks. Strateegilise kavandamise protsessi on kaasatud panga juhatuse kõrval ka kõik panga allüksused.

Strateegilise arengukava ja eeloleva aasta tegevuskava põhjal koostati 1997. aastaks kõikide allüksuste tööplaanid, ülepangaline tööplaan ning eelarve. Süsteem hõlmab ka plaanide järgimise seiret ja aruandluse korda.

Strateegilise kavandamise ja planeerimise süsteem peab aitama pangal paremini kohaneda väliskeskkonna muutustega, hõlpsamini lahendada keskpanga sisemise arengu seaduspärasustest tulenevaid probleeme, selgemini püstitada eesmärke ning jõuda nendeni kiiremini ja ratsionaalsemalt. Süsteem võimaldab panga tegevust sihipärasemaks ja paindlikumaks muuta.

Lähiaastail on kavas ühitada planeerimissüsteem ressursijuhtimisega, et muuta plaanimine komplekssemaks ning kasutada tööjõudu ja muid ressursse otstarbekamalt.

1996. aastal tehti algust panga organisatsiooni põhjalikuma analüüsiga, täiustamaks selle struktuuri ja tööjaotust, loomaks otstarbekamat juhtimisskeemi, moodustades selleks uusi komiteesid - panga põhitegevusvaldkondi integreerivaid struktuuriüksusi. See töö jätkub 1997. aastal.

Eesti Panga allüksuste ja töötajate omavahelise teabe operatiivseks vahetamiseks võeti kasutusele pangasisene Web-server, mis on leidnud väga aktiivset kasutamist.

PERSONALI ARENDAMINE

31. detsembril 1995 oli Eesti Pangas 287 töötajat. 1996. aasta jooksul asus panka tööle 38 töötajat (13% üldarvust) ning lahkus töölt 40 töötajat (13,7% üldarvust). 31. detsembril 1996 oli Eesti Pangas 285 töötajat, neist 55,1% naised ja 44,9% mehed.

Eesti Panga töötajate keskmise vanuse (40,5 aastat) taustal väärib märkimist tõsiasi, et noorima koosseisuga on just panga põhilisi tegevusvaldkondi esindavad allüksused: finantsturgude osakond (27,6 aastat), keskpangapoliitika osakond (29,7 aastat), pangastatistika ja analüüsi osakond (30,5 aastat)ning pangainspektsioon (31,9 aastat).

Panga koolitustegevuse peasuunad 1996. aastal olid erialane ja juhtimistäiendõpe ning arvuti- ja keeleõpe. Erialal täiendas end 228 töötajat, neist 131 Eesti ning 97 välismaa koolituskeskustes ja -kursustel.

Eesti Panga töötajad olid ise lektoriteks enamikus tähtsamates Eesti kõrgkoolides. Mahuka pangandusalase koolitusprogrammi korraldas Eesti Pank 1996. aastal teleajakirjanikele. Eesti Pangas sta_eeris välisüliõpilasi Notre Dame’i ülikoolist (USA, Indiana) ja Würzburgi ülikoolist (Saksamaa).

Eesti Panga olulisemateks väliskoolituspartneriteks olid Centre for Central Banking Studies (Bank of England), Banca d’Italia, Deutsche Bundesbank, Suomen Pankki, Studienzentrum Gerzensee (Stiftung der Sweizerische Nationalpank), Institut de Formation (Banque de France), Joint Vienna Institute (IMF, World Bank, EBRD, BIS, OECD) ja IMF Institute (IMF).

1996. aastal paranesid panga koolitustingimused: kasutusse võeti uued õpperuumid renoveeritud pangahoones.

Töötajate vaba aja sisukamaks muutmiseks ja inimeste tööjõudluse tõstmiseks loodi Eesti Panga spordiklubi.