RAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕTTED

Üldpõhimõtted

Aastaaruande koostamisel on lähtutud Eesti Panga seadusest ja 1996. aastal muudetud Eesti Panga põhikirjast. Raamatupidamise seadusest, mis ei laiene Eesti Pangale, ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest on lähtutud niivõrd, kuivõrd need on sobivad ja kohandatavad keskpangale.

Arvestus on toimunud tegelike kulude baasil ja seda on korrigeeritud varade ja kohustuste ümberhindamistega, mida on lähemalt selgitatud vastavates kirjetes.

1996. aastal on kasutatud põhiliselt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid ja aruandeskeeme kui eelmistel aastatel. Avaldatav Eesti Panga bilanss on üles ehitatud kujul, mis võimaldab eraldada välis- ja kodumaiseid varasid ja kohustusi. Peale selle võimaldab selline esitus jälgida Eesti krooni tagatust kulla ja vabalt konverteeritava välisrahaga.

Vastavalt Eesti Panga seadusele ei maksa Eesti Pank tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse, välja arvatud füüsiliste isikutega seotud maksud.

Majandustehingute kajastamisel on lähtutud alltoodud põhimõtetest.

Tulud ja kulud

Arvestusperioodi tulud ja kulud on arvestatud tulude ja kulude aruandes arvestusperioodi jooksul tekkepõhiselt, sõltumata raha laekumise ja maksete tegemise ajast. Realiseerimata tulud ja kulud on kajastatud reservides.

Välisraha arvestus Eesti kroonides

Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute arvestust on peetud Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus - kroonides. Ümberhindamine on toimunud operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis on välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatud bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Rahvusvahelise Valuutafondiga seotud bilansikirjed, s.o. SDR-ides fikseeritud varad ja kohustused on hinnatud ümber aasta lõpul kehtiva SDR-i kursiga, mis on arvutatud SDR-i korvvaluutade ja Eesti Panga vastavate valuutakursside baasil. SRÜ riikide, Läti ja Leedu valuutades denomineeritud varad ja kohustused on kroonidesse ümber hinnatud, võttes aluseks vastavate riikide keskpankade 1996. aasta lõpul kehtinud Saksa marga noteeringud ning Eesti Panga Saksa marga noteeringu samal kuupäeval. Kõik realiseerimata välisvaluutatulud ja -kulud on kajastatud reservides.

1995. ja 1996. aasta 31.detsembril kasutati järgmisi valuutakursse:

 

1996

1995

DEM

8,00000

8,00000

USD

12,43560

11,46240

SDR

 17,85838

 17,03455

Kuld

Kuld on hinnatud aasta lõpu turuväärtusega (Londoni kullabörsi fikseering). Kulla maksumuse muutus aruandeperioodi lõpul võrreldes selle algusega on kajastatud reservides.

Pikaajalised võlakohustused ja muud väärtpaberid

Välisriikide väärtpaberid ja muud noteeritavad väärtpaberid vabalt konverteeritavas rahas on kajastatud aasta lõpu turuväärtuses. Summad, mis tulenevad realiseerimata väärtpaberite ümberhindamisest seoses nende turuväärtuse muutusega, on kajastatud reservides. Väärtpaberitega tagatud deposiidid lühiajalisteks investeeringuteks (pöördrepod - reverse repo) ning mittenoteeritavad väärtpaberid on kajastatud ostuhinnas.

Investeeringud aktsiatesse

Aktsiad on kajastatud ostuhinnas, mida on vähendatud kahjumikindlustuseraldiste võrra.

Põhivarad

Põhivarad on arvestatud algmaksumuses, millest on maha arvatud kulum järgmiste määrade järgi, lähtudes varade majanduslikust kasutuseast:

 

 1996

 1995

Hooned ja ehitised

3%

3%

Arvutid

33%

33%

Muu põhivara

20%

20%

Rekonstrueeritud põhivara algmaksumust on suurendatud rekonstrueerimiskulude võrra, kui on suurendatud hoonete ja ehitiste väliseid mõõtmeid või muudetud olemasolevate hoonete ja ehitiste otstarvet. Muul juhul kajastuvad hoonete rekonstrueerimiskulud tulude ja kulude aruandes kuludena. Juhul kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, on need hinnatud alla. 1996. aastal Eesti Vabariigi Valitsuselt tasuta saadud hooned on bilansis hinnatud Tallinna Hooneregistrist ületulnud maksumusega.

Laenud ja kahjumikindlustuseraldised

Halvad ja lootusetud laenud on alla hinnatud laenuvõtja maksejõuetuse ilmnemisel. Halbade ja lootusetute laenude allahindamisel on moodustatud laenuriski reserv (kahjumikindlustuseraldised), mis on kirjendatud aruandeaasta kuludena, vähendades samal ajal bilansis vastavat vara. Allahinnatud laenude arvestus jätkub kuni laenude laekumiseni või nende lõpliku mahakandmiseni. Laenude mahakandmine toimub ainult juhul, kui on kasutatud kõiki seadusandluses ette nähtud meetmeid laenude kättesaamiseks.

Garantiide kindlustuseraldised

Garantiide kindlustamiseks on tehtud eraldised, mida kajastatakse kohustustena, juhul kui on peetud tõenäoliseks garantiide tingimustest tulenevat väljamaksmist.Garantiide kindlustuseraldised on kirjendatud aruandeperioodi kuludena.

KIRJE 1 - KULD

Eesti Panga kullareservid 1996. aastal ei muutunud. 1996. aasta lõpul olid need sama suured kui 1995. aasta lõpul, s.o. 8250,171 untsi. Kuld on bilansis kajastatud 1996. aasta lõpu turuväärtusega 4572,57012 krooni (367,70 USD) unts. 1995. aasta lõpu turuväärtus oli 4432,51008 krooni (386,70 USD) unts.

KIRJE 2 - KONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Kirjes "Konverteeritav välisraha" sisalduvad koos tekkepõhiste intressidega Eesti Panga jooksvad kontod, üleöölaenud, deposiidid, välisriikide valitsuste võlakirjad, välismaa investeerimispanga poolt juhitavad lühiajalised investeeringud ja väärtpaberitega tagatud deposiidid (pöördrepod) konverteeritavas välisrahas.

1996. aasta jooksul suurenesid Eesti Panga konverteeritava välisraha varud ligi viiendiku võrra. Konverteeritava välisraha varusid suurendasid Eesti kommertspankadelt ostetud vabalt vahetatav välisraha, tulud valuutavarudelt ja realiseerimata kasum valuutakursi muutustest, mille põhjuseks oli Saksa marga nõrgenemine enamiku välisvaluutade suhtes. Samal ajal põhjustas konverteeritava välisraha varude mõningase vähenemise Saksamaa riiklike võlakirjade hinna langus. 1996. aasta lõpus moodustasid Saksa markades denomineeritud varad konverteeritavast välisrahast 75% (1995. aastal 69%).

Eesti Panga välisvaluuta paigutamise reeglid lubavad vastavaid tehinguid sooritada üksnes rahvusvaheliselt kõrge reitingutasemega pankade ja teiste finantsinstitutsioonidega. Eesti Panga konverteeritava välisraha paigutamisel lähtutakse eelkõige sellest, et emiteeritud kroonid oleksid tagatud vahetatava välisrahaga, likviidsuse kindlustamisest ja etteantud riskipiiranguid arvestades suurima tulu saamisest. Kõik see eeldab, et Eesti Panga konverteeritava välisraha varud on paigutatud madala riskiastmega likviidsetesse instrumentidesse keskmise tähtajaga ca 2 aastat.

KIRJE 3 (JA KIRJE 12) - SDR-I KONTO RAHVUSVAHELISES VALUUTAFONDIS (IMF)

Sellel kirjel kajastatakse kasutamata varasid ja kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eestile antud laenudest, ning mille nimiväärtus on SDR-ides.

Aastail 1992-1995 laenas Rahvusvaheline Valuutafond Eesti Pangale tugilaenu (Standby Agreement - SBA), mis investeeriti 1994. aasta lõpul SDR-i korvvaluutades väljendatud nimiväärtusega väärtpaberitesse, kasutamaks seda efektiivsemalt ja otstarbekamalt, võrreldes raha hoidmisega Rahvusvahelise Valuutafondi kontol. Laenu tagasimaksmine algas 1995. aastal ja selle lõpptähtaeg on 2000. aasta märtsis. Tugilaenu tagasimaksmise põhiosa langeb 1997. ja 1998. aastasse.

Aastail 1993-1995 laenas Rahvusvaheline Valuutafond Eesti Vabariigi Valitsusele majandusarengu soodustamise sihtlaenu (Systemic Transformation Facility - STF), mille Eesti Vabariigi Valitsus kommertspankade kaudu välja laenas. Eesti Pank toimis laenu vahendamisel Eesti Vabariigi Valitsuse agendina. Laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg on 2005. aasta jaanuaris. Sihtlaenu tagasimaksmist alustatakse 1998. aastast.

Alljärgnev tabel Eesti kroonides iseloomustab eelpool kirjeldatud muutusi:

 

Tugilaen (SBA)

Sihtlaen (STF)

Kokku

Jääk 1995. aasta lõpul

150 449,15

3 253 258,36

3 403 707,51

Intressi- ja muud tulud

819 832,35

25 560,86

845 393,21

Ostetud IMF-ilt

165 453 695,98

14 741 509,31

180 195 205,29

Laenu tagasimaksmine

-134 885 435,28

 

-134 885 435,28

Intressi- ja muud kulud

-29 285 804,22

-18 031 838,96

-47 317 643,18

Kursivahed

-134 555,53

13 778,44

-120 777,09

Jääk 1996. aasta lõpul

2 118 182,45

2 268,01

2 120 450,46

Käesoleval kirjel kajastuvad ka arvutatud, kuid laekumata intressid, mis 1995. ja 1996. aasta lõpul olid vastavalt 35 976,97 krooni (2112 SDR-i) ja 30 627,12 krooni (1715 SDR-i).

KIRJE 4 (JA KIRJE 12) - OSALUS RAHVUSVAHELISES VALUUTAFONDIS

Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeksolek kajastatakse bilansi aktivapoolel ja see võrdub riigi kvoodiga Valuutafondis, mis on kajastatud kroonides bilansi passivapoolel ("IMF-i kroonikontod Eesti Pangas"). Eesti kvoot Rahvusvahelises Valuutafondis oli 1996. aasta lõpul 46 500 000 SDR-i ehk 830 414 670 krooni.

 

SDR-ides

Kroonides

Jääk 1995. aasta lõpul

46 500 000,00

792 106 575,00

Kursivahed

 

38 308 095,00

Jääk 1996. aasta lõpul

46 500 000,00

830 414 670,00


KIRJE 5 (JA KIRJE 18) - MITTEKONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga kontosid SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankades, mida kasutatakse Eesti Valitsuse ja kommertspankade ning nimetatud riikide vahelistes arveldustes Eesti Panga vahendusel. Bilansi passivapoolel kajastub sama summa Eesti pankade ja Eesti Vabariigi Valitsuse nõudmiseni hoiustena, ümberhinnatuna Eesti kroonidesse, kirjel 18 "Mittekonverteeritav välisraha".

KIRJE 6 - LAENUD

1996. aastal vähenesid laenud ilma kahjumikindlustuseraldisteta ligi 22 miljoni krooni võrra. Vähenemise põhjuseks oli peamiselt vahenduslaenude tagasimaksmine. Alljärgnevalt on toodud laenude detailsem liikumine koos mõningate valikandmetega, samuti täiendavad selgitused:

 

Jääk 1995. a.
lõpul

Antud laene

Makstud tagasi

Allahinnatud

Jääk 1996. a.
lõpul

Eesti rahaasutused

72 714 204,46

1 229 653,40

-25 593 078,04

-452 567,50

47 898 212,32

     Muud tegutsevad pangad

7 481 588,00

1 229 653,40

-992 684,00

 

7 718 557,40

     Vahenduslaenud

65 232 616,46

 

-24 600 394,04

-452 567,50

40 179 654,92

Muud laenud

15 302 836,49

8 436 028,04

-5 216 200,43

0,00

18 522 664,10

     Muud ettevõtted

780 723,68

939 055,00

-1 719 778,68

 

0,00

     Laenud Eesti Panga töötajatele

14 522 112,81

7 496 973,04

-3 496 421,75

 

18 522 664,10

Tekkepõhine intress

3 365 003,25

33 160 981,04

-22 629 637,61

-10 428 693,94

3 467 652,74

Kokku

91 382 044,20

42 826 662,48

-53 438 916,08

-10 881 261,44

69 888 529,16

Vahenduslaenud

Vahenduslaenud on 1996. aastal vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra. Selle põhjuseks on Eesti kommertspankadele Soome ekspordi krediteerimise organisatsiooni Vientiluotto OY poolt antud laenude tagasimaksmine. Nimetatud laene vahendab Eesti Pank agendina.Vahenduslaenude tagasimaksmise viimane tähtaeg langeb 2001. aasta novembrisse. 1996. aastal tehti kahjumikindlustuseraldis 1992. aasta detsembris Assotsiatsioonile UNI-EST antud sihtotstarbelisele laenule tükkturba seadmete ostuks Tootsi, Sangla ja Oru briketitehasele summas 467 091,44 krooni koos intressidega. Laenu oli omakorda vahendanud endine Eesti Sotsiaalpank. Kahjumikindlustuseraldis oli seotud Oru briketitehasele langeva laenuosaga, mida viimane ei suutnud maksta.

Laenud Eesti kommertspankadele

Muude tegutsevate pankade laenude all on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse alusel kommertspankadele 1991. ja 1992. aastal antud laenud talupidajate krediteerimiseks. Osaliselt on neid laene tagasi makstud 1996. aastal. Enamiku selliste laenude tagasimaksmise tähtajad langesid 1997. aasta I kvartalisse ja on käesolevaks ajaks tagasi makstud.

Laenud muudele ettevõtetele

1995. ja 1996. aastal anti aktsiaseltsile Arrow finantsabi vastavalt 0,3 ja 0,9 miljoni krooni ulatuses tema käsutuses oleva poolelioleva hoone hooldamiseks. 1996. aasta lõpul sõlmitud tasulise tsessioonilepingu järgi loovutas Eesti Pank oma 1,2 miljoni kroonise nõude aktsiaseltsi Arrow vastu Põhja-Eesti Pangale, mille viimane tasub hiljemalt 1. maiks 1998. aastal.

Laenud Eesti Panga töötajatele

Eesti Panga töötajatele on antud kinnisvaraga tagatud eluasemelaene maksimaalselt 25 aastaks ja tarbimislaene tähtajaga kuni 2 aastat.

KIRJE 7 - VÕLAKIRJAD

Alljärgnev tabel kajastab pikaajaliste võlakohustuste koosseisu:

 

1996

1995

Eesti Maapanga võlakohustused

 

2 000 000,00

Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga võlakohustused

 

15 019 791,97

Kokku

 

17 019 791,97

1995. aasta lõpul kajastusid sellel kirjel Eesti Maapanga 50 kümneaastast intressita võlakohustust, nimiväärtusega kokku 5 miljonit krooni. Võlakohustuste tähtaeg on 1. september 2002. Võlakohustused on ostetud 2 miljoni krooni eest. Selles väärtuses on nad ka bilansis kajastatud. Vastavalt Eesti Panga ja Eesti Maapanga vahelisele kokkuleppele 1996. aastal lunastas Eesti Maapank ennetähtaegselt Eesti Pangalt välja nimetatud võlakohustused 5 miljoni krooni eest, millega Eesti Pank tasus samaaegselt oma võlakohustuse Maapanga ees seoses RAS-ile Painküla Tärklisetehas antud laenu garantiiga.

1995. aasta lõpul kajastusid sellel kirjel Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga viisteist 1,25%-list vabalt võõrandatavat kaheaastast võlakohustust summas 15 miljonit krooni koos tekkepõhiste intressidega. Vastavalt Eesti Panga ja Eesti Hoiupanga vahel sõlmitud tagatislepingule anti võlakohustused koos tasumata intressidega üle Eesti Hoiupangale (vt. kirje 23). Nii võlakohustused kui ka üleandmise ajaks tasumata intressid on kantud 1996. aasta kuludesse.

KIRJE 8 - AKTSIAD JA OSALUSED

Eesti Panga omanduses olevad aktsiad:

 

1996

1995

Osatähtsus
(%)

Krooni

Osatähtsus
(%)

Krooni

Eesti Investeerimispank
44 121 aktsiat nimiväärtuses à 1 000 krooni

33,3

47 523 488,00

33,3

47 523 488,00

Eesti Hoiupank
2 250 433 aktsiat nimiväärtuses à 10 krooni

13,6

22 504 330,00

24,1

32 000 000,00

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)
700 aktsiat, millest 200 omavad hääleõigust

M/A

7 837,50

M/A

7 837,50

SWIFT
1 aktsia nimiväärtuses 5 000 BEF

M/A

12 426,24

M/A

12 426,24

Aktsiaselts Inkassaator
100 aktsiat nimiväärtuses à 10 000 krooni

 

 

100

1 000 000,00

Väärtpaberite Keskdepositoorium
2 aktsiat nimiväärtuses à 100 000 krooni

7,1

200 000,00

10

200 000,00

Eesti Sotsiaalpank
5 950 A-aktsiat nimiväärtuses à 5 000 krooni
10 640 E-aktsiat nimiväärtuses à 500 krooni

 

 

45,2

28,00

Aktsiaselts Arrow
516 A-aktsiat nimiväärtuses à 5 000 krooni
84 B-aktsiat nimiväärtuses à 5 000 krooni

97,2

 

8,4

3 000 000,00

Põhja-Eesti Pank
200 000 aktsiat nimiväärtuses à 100 krooni

33,3

 

33,3

20 000 000,00

Tallinna Börs
10 aktsiat nimiväärtuses à 10 000 krooni

4,2

100 000,00

4,3

100 000,00

Kokku

 

70 348 081,74

 

103 843 779,74

1996. aastal jätkas Eesti Pank oma osaluse vähendamist Eesti kommertspankades.

Eesti Investeerimispank

Vastavalt aktsionäride vahelisele lepingule 1995. aasta detsembrist konverteeriti Eesti Investeerimispanga aktsiakapital eküüdest Eesti kroonidesse, võttes aluseks Eesti Panga noteeringu seisuga 31. detsember 1995 (1 ECU = 14,7072 Eesti krooni). Sellega seoses suurenes Eesti Pangale kuuluvate aktsiate arv, aga Eesti Panga osalus Eesti Investeerimispangas jäi samaks.

Eesti Hoiupank

Seoses Eesti Hoiupanga ning Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga liitumisega müüs Eesti Pank 1996. aasta septembris oma osaluse arvelt Eesti Hoiupangas 949 567 Hoiupanga aktsiat nimiväärtusega 10 krooni aktsia Tööstuspanga omanikele. Selle tehingu tulemusena vähenes Eesti Panga osa Eesti Hoiupanga aktsiakapitalis 13,6%-ni.

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)

Aktsiad (25% sisse makstud) summas 7837,50 krooni on kajastatud ajaloolises maksumuses, mis kujunes 1930. aastal, mil Eesti Pank astus BIS-i liikmeks. Selles ajaloolises maksumuses kajastuvad Eesti krooni ümberarvestamine rubladeks 1940. aastal ja rublade ümberarvestamine Eesti kroonideks 1992. aastal. Täiendavat aktsiate sissemaksu nõuet ei ole Rahvusvaheline Arvelduspank Eesti Pangale esitanud, kuigi sellise nõude esitamine tulevikus ei ole välistatud.

AS Inkassaator

Vastavalt aktsiate ostu-müügi lepingule müüdi 1996. aasta augustis 100 aktsiaseltsi Inkassaator aktsiat Tallinna Pangale kokkuleppehinnaga 30 000 krooni aktsia, millest saadi tulu 2 000 000 krooni.

Väärtpaberite Keskdepositoorium

Seoses Väärtpaberite Keskdepositooriumi aktsiakapitali suurenemisega 2,8 miljoni kroonini vähenes Eesti Panga osatähtsus Väärtpaberite Keskdepositooriumi aktsiakapitalis 1996. aastal 7,1%-ni.

Eesti Sotsiaalpank

Eesti Panga Nõukogu otsusega tühistati Eesti Sotsiaalpanga tegevuslitsents alates 10. maist 1995. Eesti Sotsiaalpanga õigusjärglasena jätkas tööd aktsiaselts ESB Finantskontor, kelle ülesandeks oli Sotsiaalpanga bilanssi alles jäänud laenude tagasinõudmine. Vastavalt Tallinna Linnakohtu otsusele 1996. aasta augustist kuulutati välja ESB Finantskontori AS-i pankrot, mis oli selle õiguseellase, endise Eesti Sotsiaalpanga, aktsiate bilansist mahakandmise aluseks.

AS Arrow

1995. aasta juunikuus ostis Eesti Pank Eesti Sotsiaalpangalt aktsiaseltsi Arrow aktsiad. Selle tehingu tulemusena kustutati Eesti Sotsiaalpanga laene 3 miljoni krooni ulatuses. Vastavalt 1996. aasta aprillis toimunud AS Arrow aktsionäride koosoleku otsusele vähendati AS Arrow aktsiakapitali 32,4 miljoni krooni võrra, mille tõttu Eesti Panga osatähtsus AS Arrow aktsiakapitalis tõusis. 1996. aasta lõpus tehti kogu investeeringule kahjumikindlustuseraldised, kuna tõenäoliselt ei õnnestu neid aktsiaid tulevikus müüa.

Põhja-Eesti Pank

Vastavalt Põhja-Eesti Panga aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusele vähendati 1997. aasta jaanuaris kahjumi katmiseks Põhja-Eesti Panga aktsiakapitali lihtaktsiate tühistamise teel. Selline otsus oli aluseks 100%-lise kahjumikindlustuseraldise tegemiseks Põhja-Eesti Panga aktsiatele.

Tallinna Väärtpaberibörs

Seoses Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiakapitali suurenemisega 2,4 miljoni kroonini vähenes Eesti Panga osatähtsus Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiakapitalis 1996. aastal 4,2%-ni.

Eesti Ühispank

1997. aasta jaanuaris pantis Rahandusministeerium Eesti Vabariigi esindajana Eesti Pangale 1 658 360 Eesti Ühispanga lihtaktsiat nimiväärtusega à 10 krooni, millega tagati 1992. aasta juunis tekkinud 45 miljoni kroonine nõue. 1992. aastal tekkinud nõude nõudeõigused koos nõude tagatisega on 1997. aasta jaanuarist nõude loovutamise lepinguga üle antud Põhja-Eesti Pangale.

KIRJE 9 - MUUD AKTIVAD

Sellel kirjel kajastatakse pankadele müüdud Eesti Panga laenusertifikaatide (CD) nimiväärtuse ja müügihinna vahet. Peale selle kajastatakse siin mitmesuguseid ettemakseid teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtajad langevad 1997. aasta algusesse, ning Eesti Panga muude käibevarade maksumust. Käesoleval kirjel kajastatakse samuti Eesti Panga ja Eesti Maapanga vahelisest kokkuleppest tulenevat 800 000-kroonist ettemakset, mille Eesti Pank tasus Maapangale erakorraliste kolimiskulude katteks Tallinnas asuvast Estonia pst. 11 hoonest (vt. kirje 10).

KIRJE 10 - PÕHIVARAD

Põhivara soetamine ja kulumi arvestus 1996. aastal:

 

Hooned

Arvutid

Inventar

Tarkvara

Transpordi-
vahendid

Kokku

Algmaksumus

 

 

 

 

 

 

Jääk 1996. a. algul

21 768 052,00

24 651 660,00

36 408 041,00

6 916 384,00

7 341 588,00

97 085 725,00

Soetatud

28 470 788,00

7 170 708,00

8 173 604,00

2 121 437,00

6 321,00

45 942 858,00

Maha kantud, müüdud

-3 942,00

-1 387 126,00

-937 686,00

-8 312,00

-489 625,00

-2 826 691,00

Jääk 1996. a. lõpul

50 234 898,00

30 435 242,00

43 643 959,00

9 029 509,00

6 858 284,00

140 201 892,00

Amortisatsioon

 

 

 

 

 

 

Jääk 1996. a. algul

1 003 635,00

10 918 407,00

14 337 273,00

1 299 062,00

3 581 646,00

31 140 023,00

Arvestatud

744 380,00

8 261 379,00

7 548 532,00

1 603 886,00

1 447 464,00

19 605 641,00

Vähendatud

-3 462,00

-1 268 900,00

-412 489,00

-4 045,00

-368 117,00

-2 057 013,00

Jääk 1996. a. lõpul

1 744 553,00

17 910 886,00

21 473 316,00

2 898 903,00

4 660 993,00

48 688 651,00

Jääkmaksumus

 

 

 

 

 

 

Jääk 1996. a. algul

20 764 417,00

13 733 253,00

22 070 768,00

5 617 322,00

3 759 942,00

65 945 702,00

Jääk 1996. a. lõpul

48 490 345,00

12 524 356,00

22 170 643,00

6 130 606,00

2 197 291,00

91 513 241,00

Põhivara kasvu 1996. aastal võrreldes 1995. aastaga on põhjustanud hoonete soetamine ja rekonstrueerimine.

1996. aastal lõpetati Sakala tn. 4 hoone rekonstrueerimine, mille maksumus moodustas enamiku hoonete soetamise ja rekonstrueerimise maksumusest.

Vabariigi Valitsus võõrandas Eesti Pangale 1996. aastal tasuta kaks pangahoonet Tallinnas - Suur-Karja 7 ja Estonia pst. 11, mis pidid osaliselt katma RAS-i Painküla Tärklisetehas võlakohustuse. Eesti Pank on garandina tasunud Donau Bank AG-le ja Eesti Maapangale Painküla Tärklisetehase poolt võetud laene koos intressidega 87 miljoni krooni ulatuses. Üleantud hoonete turuväärtus oli kinnivarafirma eksperthinnangul 1996. aasta lõpus vastavalt 19,5 ja 23 miljonit krooni. Üleantud hooned Suur-Karja 7 ja Estonia pst. 11 on hinnatud bilansis Tallinna Hooneregistrist ületulnud maksumusega vastavalt 730 000 krooni ja 1 162 260 krooni, mis kajastati varade ümberhindluse reservis.

Seoses Estonia pst. 11 hoone rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tasus Eesti Pank Eesti Maapangale rendilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevate kahjude, hoonele tehtud parenduste ning ümberkolimisega seotud kulutuste katteks 8 261 708 krooni, mis liideti hoone soetamismaksumusele.

KIRJE 11 - VÄLISVÕLAD

Eesti Panga välisvõlgade koosseis koos tekkepõhiste intressidega oli 1996. aasta ja 1995. aasta lõpus järgmine:

 

1996

1995

Vientiluotto OY

40 336 565,59

65 133 817,02

Donau Bank AG

 

18 013 744,48

Kokku

40 336 565,59

83 147 561,50

Käesoleva kirje vastaskirjed kajastuvad bilansi aktivapoolel rahaasutustele antud laenude all (vt. kirje 6). Vientiluotto OY-lt saadud laenude lõplikud tagastamistähtajad langevad enamikus vahemikku 1996-1998. Kõik kohustused Donau Bank AG ees seoses Painküla Tärklisetehase laenude garanteerimisega Eesti Panga poolt täideti 1996. aasta lõpus (vt. kirje 22).

KIRJE 12 - IMF-I KROONIKONTOD

Sellel kirjel kajastuvad Rahvusvahelise Valuutafondi Eesti krooni deposiidid Eesti Pangas. Need sisaldavad Valuutafondi poolt Eesti Pangale antud laenusid ja Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis (vt. ka kirjed 3, 4 ja 17).

Alljärgnev tabel kroonides iseloomustab Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud laenude ja osalusega seotud liikumist.

 

Tugilaen (SBA)

Osalus

Kokku

Jääk 1995. aasta lõpul

664 913 354,79

792 024 127,77

1 456 937 482,56

Arvestatud intressid

45 823 436,86

 

45 823 436,86

Kursivahed

30 145 470,53

38 304 107,67

68 449 578,20

Laenu tagasimaksmine

-134 885 435,28

 

-134 885 435,28

Makstud intressid

-46 643 077,56

 

-46 643 077,56

Jääk 1996. aasta lõpul

559 353 749,34

830 328 235,44

1 389 681 984,78

Käesolevas kirjes sisalduvad arvutatud, kuid maksmata intressid, mis 1995. ja 1996. aasta lõpul olid vastavalt 8 124 986,35 krooni (476 971 SDR-i) ja 7 474 035,62 krooni (418 517 SDR-i).

KIRJE 13 - MITTERESIDENTIDE KONTOD

Sellel kirjel kajastuvad SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankade intressita nõudmiseni hoiused Eesti kroonides, mida kasutatakse Eesti ja nimetatud riikide vahelisteks arveldusteks Eesti Panga vahendusel.

KIRJE 14 - SULARAHA RINGLUSES

Siin kajastatakse Eesti Panga poolt emiteeritud rahatähti ja münte, mis on väljastatud Eesti Pangast (ringluses oleva sularaha analüüsi vt. käesoleva aruande lk. 71-73).

KIRJE 15 - PANKADE KONTOD JA MUUD JOOKSVAD KOHUSTUSED

Sellel kirjel kajastuvad Eesti krediidiasutuste arvelduskontod Eesti Pangas. Alates 1996. aasta 1. juulist maksab Eesti Pank krediidiasutuste arvelduskontodele intresse. Intressi, mille määraks on aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Saksa Liidupanga diskontomäär, millest on lahutatud 1 protsendipunkt, makstakse arvelduskonto saldo osale, mis ületab krediidiasutusele aruandekuuks kehtestatud keskmise kohustuslike reservide miinimumtaseme. Krediidiasutustele on samas kehtestatud leppetrahvide maksmise kohustus. Leppetrahvide intressimäär on 15% aastas. Leppetrahve kohaldatakse juhul, kui krediidiasutus ei ole kinni pidanud kohustuslike reservide miinimumnõudest. Peale selle on alates 1. juulist 1996 Eesti Panga presidendi määrusega Eesti krediidiasutustele kehtestatud tasu 10 senti iga kontoraha ülekannet nõudva maksejuhise ja 5000 krooni kuus krediidiasutuse allüksuse arvelduskonto teenindamise eest. Alates 1. jaanuarist 1997 on tasu krediidiasutuse allüksuse arvelduskonto teenindamise eest 10 000 krooni kuus.

KIRJE 16 - VÄÄRTPABERID

Sellel kirjel kajastatud lühiajalised laenusertifikaadid (CD-d) on Eesti Panga emiteeritud 28-päevase kestvusega diskonteeritavad väärtpaberid nimiväärtusega 100 000 krooni, mis müüakse pankadele Eesti Panga poolt korraldataval oksjonil. Kuni 1996. aasta juuni lõpuni toimusid oksjonid iga kahe nädala tagant. Alates 1996. aasta juulist toimuvad oksjonid üks kord kuus.

KIRJE 17 - KONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Konverteeritava välisraha konto kajastab Eesti Vabariigi Valitsuse nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Sellel kirjel on kajastatud Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eesti Vabariigile antud majanduse arendamise sihtlaene (STF) koos tekkepõhiste intressidega SDR-ides. Nimetatud laenude osas tegutseb Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel laenusaaja agendina.

 

Sihtlaen (STF)

Jääk 1995. aasta lõpul

3 228 671,83

Kantud kontole

15 503 937,37

Intressitulu

52 803,46

Kursivahed

13 107,74

Makstud intressi- ja muud kulud

-18 481 545,36

Jääk 1996. aasta lõpul

316 975,04

Ülaltoodud tabel kajastab majanduse arendamise sihtlaenu liikumist, sisaldades Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kontole kantud raha sihtlaenu intresside ja muude kulude maksmiseks.

KIRJE 18 - MITTEKONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti kommertspankade mittekonverteeritava raha intressita nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Need hoiused on seotud arveldustega SRÜ riikide, Läti ja Leeduga, mis toimuvad läbi Eesti Panga.

KIRJE 19 - GARANTIIDE KINDLUSTUSERALDISED

1996. aastal on tehtud kindlustuseraldised järgmistele garantiidele, mille puhul on peetud tõenäoliseks nende tulevase väljamaksmise võimalikkust:

Eesti Hoiupank

36 377 000,00

Põhja-Eesti Pank

17 800 000,00

Muud garantiid

500 000,00

Kokku

54 677 000,00

Garantiide üksikasjad on toodud kirje 23 selgitustes. Garantiide kindlustuseraldiste tegemisel on arvesse võetud eelmiste aastate kogemused Eesti kommertspankadele likviidsus- ja muu abi andmisel nende restruktureerimisel ja ühinemisel. Ka on pank lähtunud garantiide ettevaatliku ja kaalutletud hindamise põhimõttest, väljakujunenud heast ja konservatiivsest pangandustavast. Hoolimata selliste garantiide andmisest või garantiide avanemisest tulenevate maksete tegemisest, kasutab pank kõiki seadusandluses ettenähtud võimalusi garantiide ja garantiide avanemisest tulenevate maksete ja arvestatud intresside tagasisaamiseks.

KIRJE 20 - MUUD PASSIVAD

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga võlgnevusi mitmesuguste 1996. aasta majandustegevusega seotud arvelduste alal, mille maksetähtajad langesid 1997. aasta algusesse. Käesoleval kirjel 1995. aasta lõpul kajastunud RAS-ile Painküla Tärklisetehas Eesti Maapanga poolt antud pikaajaline laen koos intressidega summas 8 019 703,10, mida garanteeris Eesti Pank, on 1996. aastal tasutud Eesti Maapangale ennetähtaegselt (vt. kirje 22).

KIRJE 21 - KAPITAL JA RESERVID

Kapital ja reservid jagunevad järgmiselt:

 

Jääk 1995. aasta
lõpul

Ülekanded

1995. aasta
kasumi jaotus

Ümber-
hindlus

Jääk 1996. aasta
lõpul

Põhikapital

89 046 859,76

 

10 953 140,24

 

100 000 000,00

Reservkapital

89 046 859,76

 

10 953 140,24

 

100 000 000,00

Erireserv

884 128 997,83

112 460,16

40 125 970,10

 

924 367 428,09

Ümberhindlus

50 027 259,98

 

 

-30 873 546,27

19 153 713,71

Kursivahed

-122 172 271,96

 

 

108 290 535,41

-13 881 736,55

Kulla ümberhindlus

3 740 232,17

 

 

1 155 519,29

4 895 751,46

Varade ümberhindlus

2 930 798,64

-112 460,16

 

1 892 260,00

4 710 598,48

Kokku

996 748 736,18

0,00

62 032 250,58

80 464 768,43

1 139 245 755,19

Vastavalt Eesti Panga seadusele suunatakse vähemalt 25% aastakasumist nii põhikapitali kui ka reservkapitali suurendamiseks. Pärast nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist Eesti Panga Nõukogu otsusel suunata sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks. Kasumi ülejääv osa kantakse riigieelarvesse.

1992. aastal kattis Eesti Pank erireservi arvel nii rublaaktivate ja -passivate rahareformiaegse ümberhindamise tulemuse kui ka 1992. aasta kahjumi rohkem kui poole miljardi krooni ulatuses. Eesti Panga Nõukogu 1993. aasta otsuse kohaselt tuleb Eesti Panga reservid taastada kümne järgneva aasta kasumi arvel.

1995. aasta kasumist suunati põhikapitali ja reservkapitali võrdselt 10 953 140,24 krooni, mille tulemusena nii põhikapital kui ka reservkapital saavutasid Eesti Panga seadusega ettenähtud taseme - 100 miljonit krooni. Vastavalt Riigikogu 1996. aasta otsusele lubati Eesti Pangal jätkata reservkapitali suurendamist kuni 500 000 000 kroonini.

Erireservi taastamiseks suunati 1995. aasta kasumist 40 125 970,10 krooni. Riigieelarvesse kanti 1995. aasta kasumist 21 606 291,59 krooni.

1996. aasta kasumi jaotus on toodud Eesti Panga tulude ja kulude aruandes leheküljel 85. Vastavalt Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud 1996. aasta eelarvele suunatakse kasumist 82 000 000 krooni erireservi taastamiseks. Erireservi kasutati 1992. aasta rahareformiaegsete kahjude katmiseks.

Kirjel "Ümberhindlus" on kajastatud realiseerimata välisväärtpaberite ostu- ja turuhinna vahe. Nii 1995. kui ka 1996. aasta lõpul oli realiseerimata välisväärtpaberite turuhind ostuhinnast suurem, ehkki 1996. aasta lõpul nende turuhind mõnevõrra langes.

Kursivahedes on kajastatud välisvaluutas väljenduvate varade ja kohustuste kroonidesse ümberarvestamise tulemused bilansi kuupäeval, seoses välisvaluuta kursside muutumisega. Mõnede välisvaluutade, eelkõige USA dollari tugevnemine Saksa marga suhtes 1996. aastal on põhjustanud kirje defitsiidi vähenemise.

Varade ümberhindluses kajastub põhivarade ümberhindlus. 1996. aastal hinnati ümber tasuta saadud hooned asukohaga Suur-Karja 7 ja Estonia pst.11, võttes aluseks nende väärtuse Tallinna Hooneregistri andmeil. Reservi on vähendatud ümberhinnatud varade kulumi võrra, mis on kantud erireservi arvele.

KIRJE 22 - KASUM

Märkused ja selgitused Eesti Panga tulude ja kulude aruande juurde

Netointressid ja muu puhastulu välisaktivatelt ja -passivatelt

Käesolev kirje sisaldab peamiselt intressitulu, realiseeritud tulusid tehingutelt väärtpaberitega ja dividende, millest on maha arvatud intressikulud ja kahjumid väärtpaberite müügitehingutelt. Puhastulu kasv 27,7 miljonit krooni on saavutatud peamiselt tänu Eesti kommertspankadelt ostetud konverteeritavate valuutade varu suurenemisele. Tehinguid kullaga 1996. aastal ei toimunud.

Netointressid ja muu puhastulu kodumaistelt aktivatelt ja passivatelt

Sellel kirjel kajastuvad eelkõige intressitulud kodumaistelt laenudelt, muu konverteeritava raha ja Eesti krooni ostu-müügitehingute tulud ja kulud, Eesti Panga laenusertifikaatidele (CD) makstavad intressid, kodumaiste krediidiasutuste arvelduskonto teenindamisega seotud tulud, intressid ja muud tasud. Eesti Panga intressitulud on 1996. aastal on jäänud praktiliselt samale tasemele kui 1995. aastalgi, hoolimata sellest, et enamikule antud laenudest on tehtud kahjumikindlustuseraldised, mistõttu on lõpetatud ka intresside arvutamine ja nende kajastamine tuludes. Seda vahet on kompenseerinud 1996. aastal tehtud tasaarvestus Eesti Maapangaga, mille tulemusena laekus ennetähtaegselt Eesti Maapanga poolt väljaantud võlakohustuse tulu, ning kodumaiste krediidiasutuste arvelduskonto teenindamisega seotud intressid ja muud tasud (vt. kirje 15). Intressikulud on 1996. aastal vähenenud rohkem kui kolm korda. Selle põhjuseks on Eesti Hoiupangale tema kohustuslikelt lisareservidelt makstud intresside maksmise lõpetamine 1995. aastal ja kalendriaastas läbiviidavate Eesti Panga lühiajaliste laenusertifikaatide oksjonite arvu vähendamine.

Muud põhitegevustulud

Kirjel "Muud põhitegevustulud" kajastatakse tulusid, mis on seotud eelmiste aastate finantstulemite korrigeerimisega ja mitmesuguste tasudega erinevate teenuste eest, mis ei ole otseselt seotud pangateenustega ja Eesti Panga põhiülesannete täitmisega. 1996. aastal on käesoleval kirjel kajastatud aktsiaseltsi Inkassaator aktsiate müügist saadud tulu ja tasusid mitmesuguste teenuste eest, nagu telefonide kasutamine ja Eesti Panga bülletäänide müük.

Muud põhitegevuskulud

Käesolev kirje on esitatud agregeeritud vormina Eesti Panga eelarvelistest kulukirjetest, mille järgi toimub nende järelvalve. Personalikulud sisaldavad endas palga- ja ühekordsete väljamaksete kulu koos maksudega, lähetus- ja koolituskulu ning kulutusi spordile. Personalikulude kasvu põhjuseks on olnud peamiselt palgakulude ja sellega seotud maksude kasv. Kulud rahatähtede ja müntide valmistamiseks on 1996. aastal oluliselt vähenenud. Selle põhjuseks on olnud sularahanõudluse rahuldamine olemasolevate rahatähtede ja müntide varuga. 1996. aasta lõpul ulatusid panga lepingulised kohustused rahatähtede valmistamiseks 1997. aastal 5,8 miljoni kroonini. Amortisatsioonikulude kasvu põhjuseks on eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja soetamine ning riist-, tarkvara ja inventari hanked. Remondikulud on 1996. aastal vähenenud poole võrra ja peaksid 1997. aastal jääma samale tasemele.

Kulud laenude ja muude nõuete kahjumikindlustuseks ja garantiide kindlustamiseks

1996. aasta detsembris tehti täiendavaid kahjumikindlustuseraldisi halbadele ja lootusetutele laenudele ja muudele nõuetele koos tekkepõhiste intressidega, samuti garantiide kindlustuseraldisi järgmiselt:

RAS Painküla Tärklisetehas (vt. märkus allpool)

18 004 427,28

Eesti Sotsiaalpank - Vientiluotto OY (vt. kirje 6)

467 091,44

Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga võlakiri koos intressidega (vt. kirje 7)

15 023 437,50

Eesti Hoiupanga tagatislepingujärgsed maksed ja garantiide kindlustuseraldised (vt. kirje 23)

59 400 000,00

Põhja-Eesti Panga garantiilepingujärgsed maksed ja garantiide kindlustuseraldised (vt. kirje 23)

17 800 000,00

Muud garantiide kindlustuseraldised (vt. kirje 23)

500 000,00

Kokku

111 194 956,22

RAS Painküla Tärklisetehas

Kahjumikindlustuseraldised on tehtud nõuetele, mis tulenesid Eesti Panga poolt 1990. ja 1991. aastal Donau Bank AG (Viin, Austria) ja Eesti Maapanga poolt Painküla Tärklisetehasele antud pikaajalistele laenudele antud garantiide avanemisest. Seoses Painküla Tärklisetehase osalise erastamisega 1993. aastal muutus Eesti Panga poolt tagatud laen Eesti Panga kohustuseks, kuna erastamistehing ei näinud ette nende laenude tasumist uue ettevõtte poolt. 1996. aastal õnnestus sõlmida kokkulepe Donau Bank AG ja Eesti Maapangaga, mis võimaldas tasuda nii Donau Bank AG-le kui ka Eesti Maapangale ennetähtaegselt kõik Painküla Tärklisetehasega seotud võlakohustused. Laenude lõplik tagasimaksmise tähtaeg Donau Bank AG-le oli 1997. aasta detsember ja Eesti Maapangale 2002. aasta august.

Muud erakorralised puhastulud/ (-kulud)

Muudes erakorralistes tuludes ja kuludes kajastatakse tulusid ja kulusid tehingutelt, mis on oma iseloomult ühekordsed ja erakorralised. 1995. aastal moodustus see kirje põhiliselt kahjudest, mis tekkisid Eesti Panga käes olevate Põhja-Eesti Panga aktsiate annuleerimisest. 1996. aastal sisaldas see kirje järgmist:

Tulu N-Terminaali AS võlanõude laekumisest

35 000 000,00

Laenude laekumine, millele olid eelmistel aastatel tehtud kahjumikindlustuseraldised

838 808,72

Kahjumikindlustuseraldised Põhja-Eesti Panga aktsiatele

-20 000 000,00

Kahjumikindlustuseraldised AS Arrow aktsiatele

-3 000 000,00

Muud laekumised

2 212,30

Kokku

12 841 021,02

Vastavalt Eesti Panga ja N-Terminaali vahel 1995. aasta septembris sõlmitud nõude loovutamise lepingule, loovutas Eesti Pank lepingus sätestatud tingimustel oma Tartu Kommertspanga võlanõude N-Terminaalile. Peale selle laekus 1996. aastal vähesel määral ka osa LEA Panga, Põhja-Eesti Panga ja Eesti Sotsiaalpanga laenudest. Neile kõigile olid eelnevatel aastatel tehtud kahjumikindlustuseraldised.

KIRJE 23 - BILANSIVÄLISED KONTOD

Tinglikud kohustused

Kohtuasi

Eesti Innovatsioonipanga aktsionär Eastern Credit Ltd. esitas 1996. aasta septembris 203 miljoni krooni suuruse hagiavalduse Eesti Panga ja hr. V. Krafti vastu Ameerika Ühendriikide Texase osariigi Harrise ringkonnakohtule. Eesti Pank on arvamusel, et hagi esitamine ei ole õigustatud ja Eesti Pank ei saa olla protsessi osapool. Seetõttu selle nõude kindlustamiseks 1996. aastal eraldisi ei tehtud.

Tulevikutehingud

Seisuga 31. detsember 1996 oli oma väärtuspäeva ootamas Eesti krooni ja Saksa marga vahelisi tulevikutehinguid kogusummas 1 427 650 761,53 krooni, mille lõpptähtajad langevad perioodi kuni aastani 2002. Need tulevikutehingud olid sõlmitud Eesti kommertspankadega Saksa markade müümiseks kursivahemikus 8,0010-8,0020. Selliseid tehinguid sõlmiti kuni 1995. aasta märtsini.

Garantii Euroopa Investeerimispangale

1995. aasta 27. novembril sõlmiti Euroopa Investeerimispanga, Eesti Panga ja Eesti Investeerimispanga vahel võlakohustuste uuendamise leping ja Euroopa Investeerimispanga ning Eesti Panga vahel garantiileping tähtajaga 2006. aastani. Nende lepingutega muudeti ära Euroopa Investeerimispanga ja Eesti Panga vahel 1993. aasta oktoobris sõlmitud 10 miljoni eküü suurune laenuleping.

Garantii Põhja-Eesti Pangale

1995. aasta detsembris Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga ja Eesti Ühispanga vahel sõlmitud lepingu järgi garanteeris Eesti Pank Põhja-Eesti Pangale 220 miljonit krooni. Garantii oli tingimuslik ja piiratud kohustuste täitmisega teiste lepingu osapoolte poolt. Vastavalt 1997. aasta jaanuaris sõlmitud Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga vahelisele kokkuleppele on eelnimetatud 1995. aasta detsembris sõlmitud garantiileping loetud lõppenuks täies ulatuses. Vastavalt 1997. aasta jaanuaris sõlmitud garantiilepingule kohustub Eesti Pank võõrandama ja Põhja-Eesti Pangale 1997. aastal üle andma hooned Tallinnas Suur-Karja tn. 7 ja Tartu mnt. 13 koguväärtuses 74 miljonit krooni, Eesti Panga nõude VEB-Fondi vastu (koos EV Valitsuse poolt 1997. aasta alguses Eesti Pangale üle antud VEB-Fondi nõudega) ja Eesti Panga nõude Eesti Vabariigi Valitsuse vastu. Lisaks sellele avas Eesti Pank 1997. aasta märtsis Põhja-Eesti Pangas garantiideposiidi 7,8 miljoni krooni ulatuses ja garantiilepingus ette nähtud tingimustel on nõus avama veel täiendava garantiideposiidi summas 10 miljonit krooni. Samas omandab Eesti Pank nõudeõiguse Põhja-Eesti Panga laenudele summas 123,9 miljonit krooni, millele Põhja-Eesti Pank on teinud kahjumikindlustuseraldised. Nii 1997. aasta märtsis avatud garantiideposiidile kui ka teatud tingimustel avamisele kuuluvale garantiideposiidile on tehtud 1996. aasta detsembris garantiide kindlustuseraldised, ehkki Põhja-Eesti Pank on lubanud teha deposiidi tagasimakse 1997. aasta mais.

Tagatisleping Eesti Hoiupangaga

Eesti Panga ja Eesti Hoiupanga vahel sõlmiti 1996. aasta augustis tagatisleping, mille täitmise tähtaeg on 22. detsember 1997. Vastavalt sellele lepingule annab Eesti Pank tagatise Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga ja Eesti Hoiupanga kreeditoride ja hoiustajate huvide kaitseks 74 400 000 krooni ulatuses, vältimaks ETEK-i ja Hoiupanga kreeditoride ja hoiustajate huvide kahjustamist nende pankade liitumise läbi. Vastavalt tagatislepingule pidi Eesti Pank 1996. aasta lõpuks:

a)  tagama ETEK-i peakontori hoone Suur-Karja 7 tasuta üleandmise Hoiupanga omandisse või tasuma Hoiupangale 10 000 000 krooni;
b)  loovutama tasuta, tingimusteta ja tagasivõtmatult Hoiupangale omandiõiguse ETEK-i poolt Eesti Pangale välja antud võlakirjale ning sellest tuleneva nõudeõiguse 15 000 000 krooni suuruses summas, millele lisanduvad võlakirjas ette nähtud intressid;
c)  tasuma täiendavalt Hoiupangale ettemaksuna 13 023 000 krooni.

Ülejäävatele tingimuslikele kohustustele tehti 1996. aasta lõpul, lähtuvalt konservatiivsuse põhimõttest, eraldised tagatise kindlustamiseks summas 36 377 000 krooni.

Muud garantiid

1996. aasta augustis andis Eesti Pank välja garantiikirja 1996. aasta alguses Tallinnas Merivälja teel toimunud liiklusõnnetuses kannatanu ravimisega seotud kulude hüvitamiseks summas 500 000 krooni. Kõik sellest garantiist tulenevad kulud on tagatud liiklusõnnetuse põhjustanud pangaametniku garantiikirjaga.

Bilansivälised varad (varalised õigused)

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 23. jaanuari otsusega eraldati Eesti Pangale Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid arvestusliku väärtusega 150 miljonit USA dollarit. Reservlangid on võlakohustuskõlblikud ja neid võib kasutada Eesti Panga äranägemisel.

1992. aasta andmete alusel koosnes valuutareservi lankide nimekiri 3677 langist üldpindalaga 14 984 hektarit ja kasvava metsa üldtagavaraga 3 996 000 tihumeetrit. Võttes arvesse kõiki valuutareservi nimekirjas tehtud muudatusi, täiendusi ja asendusi, koosneb valuutareservi lankide nimekiri 1996. aasta 20. novembri seisuga 4031 langist üldpindalaga 14 041 ha ja kasvava metsa üldtagavaraga 4 011 000 tihumeetrit.

Võttes aluseks Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi 1993. aasta 30. juuli määrusega nr.19/112 kinnitatud "Kasvava metsa müügi hinnakirja" ja Riigi Metsaameti 1996. aasta 6. mai käskkirjaga nr. 23 kinnitatud keskmised turuparandid, on valuutareservi lankide kasvava metsa kännuhinnaks kokku 717,6 miljonit krooni, mis teeb 1 tm keskmiseks hinnaks 179 krooni. Seda hinda kasutatakse alghinnana kasvava metsa müügil oksjonite korras. Võttes aluseks 1995. aastal maakondades läbi viidud oksjonite keskmised müügihinnad, on valuutareservi lankide kogumaksumus 929,7 miljonit krooni. Arvestades valuutareservi lankide valiku kriteeriume, mille tulemusena need langid on tootlikumad Eesti keskmistest lankidest, võib tegelik hind kujuneda kõrgemaks.