Majanduse avatus ning rahvusvaheline integratsioon on Eesti majandusarengu tähtsaimad tagatised. Neist põhimõtteist lähtudes teeb Eesti Pank pidevat koostööd selliste rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS), Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Üha suurema osatähtsuse omandavad ettevalmistused Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga. Sellest tulenevalt tugevnes 1996. aastal Eesti Panga koostöö mitmete EL-i institutsioonidega ning suurenes panga osalus Eesti ametkondadevahelistes töögruppides, mis töötavad välja liitumiseelset strateegiat. Koostööd arendati ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND

1996. aasta kevadel leppisid Eesti Vabariik ja IMF kokku uue majanduspoliitilise memorandumi osas. Memorandumis on kajastatud Eesti peamised majanduspoliitilised eesmärgid järgnevaks 15 kuuks. Eesti võttis kohustuse jätkata stabiilset arengut soodustavat liberaalset ja järjekindlat majanduspoliitikat. Koostööprogrammi raames eraldas IMF Eestile julgestuslaenuna (laenusummat ei kavatseta kasutada) 13 950 000 SDR-i.

1996. aastal käsitleti IMF-is mitmeid maailmamajanduse arengut puudutavaid küsimusi - statistilise informatsiooni usaldusväärsuse suurendamist, vaeste riikide majandusreformide toetamist, IMF-i laenuressursside ja likviidsuse suurendamist ning fondi tegevuse avatumaks muutmist. Eesti Pank osales aruteludes 1992. aastal moodustatud Põhja- ja Baltimaade ühise esinduse raames. Põhja- ja Baltimaade valijaskonda on esindanud alates 1996. aastast Eva Srejber Rootsist ning IMF-i Direktorite Nõukogus esitatavate ühiste seisukohtade formuleerimist kaheksa riigi vahel koordineeris Rootsi keskpank.

Rahvusvaheline Valuutafond jätkas ka regulaarsete majandusuuringute tulemuste avaldamist. Eesti Panga jaoks pakkusid erilist huvi uurimused pangasüsteemide restruktureerimise ja tugevdamise, ning valuutakomitee süsteemi rakendamise kohta maailmas, mis on toeks keskpangapoliitika kujundamisel ja elluviimisel.

IMF töötas välja ka statistilise informatsiooni standardid, mis aitavad maailma riikidel üha suureneva majandusliku ja finantsintegratsiooni tingimustes pakkuda avalikkusele ulatuslikku, õigeaegset ja usaldusväärset majandus- ja finantsteavet. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud ametkondadevaheline töögrupp, milles osalevad ka Eesti Panga esindajad, alustas ettevalmistusi vastavate standardite (Statistiliste Andmete Levitamise Eristandardi - ALE) rakendamiseks Eestis. ALE hõlmab andmeid reaal-, fiskaal-, finants- ja välissektori kohta.

1996. aasta detsembris lõppesid IMF-i kohaliku esindaja Basil B. Zavoico ametikohused Eestis. Viimase kahe ja poole aasta jooksul oli tal suur osa Eesti majandusreformide toetamisel ning Eesti ja IMF-i koostöö tugevdamisel. B. Zavoico lahkumisega Eestist lõppes ka IMF-i esindaja pidev kohalviibimine, mida võib käsitleda tunnustusena meie riigile majandusreformide eduka elluviimise eest. IMF-i tegevust Eestis koordineerib alates 1997. aastast vastav esindus Lätis.

MUUD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

1996. aastal osales Eesti Pank Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS) rahapoliitika, pangajärelevalve, finantsturgude ja rahvusvahelise koostöö töögruppide tegevuses. BIS jätkas ka keskpankade tegevust puudutavate uurimuste avaldamist. Oktoobris osalesid Eesti Panga esindajad Eestis toimunud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Kesk- ja Ida-Euroopa Koostöö Keskuse (CCET) ja Eesti ametkondade regulaarsel ümarlauakohtumisel, mille eesmärk oli määratleda edasise koostöö valdkonnad. Eesti Pank osales ka akadeemiliste majandusuuringute keskuste, näiteks Euroopa Akadeemilise Finantsuurijate Liidu (SUERF) ning Viini Majandusuuringute Instituudi (Wiener Institut für Internationale Wirtschaftsvergleiche - WIIW) tegevuses. Need instituudid teostavad uurimusi ning korraldavad ühisfoorumeid informatsiooni vahetamiseks majandus-, finants- ja rahapoliitikast.

Eesti Panka külastasid tehnilise abi raames ka eksperdid Soome ja Taani keskpagast, kes jagasid kogemusi pangajärelevalvest ja maksesüsteemide tegevusest Põhjamaades. Eestis jätkas tööd ka 1994. aastal Euroopa Liidu PHARE programmi raames loodud nõunike grupp, kelle peamine ülesanne oli tugevdada Eesti krediidiasutuste analüüsivõimet laenuprojektide hindamisel ja laenude eraldamisel.

EUROOPA LIIT

Valitsus on esitanud avalduse Eesti Vabariigi vastuvõtmiseks Euroopa Liidu liikmeks. Sellest lähtudes on prioriteetseks ülesandeks liitumiseelse strateegia elluviimine, mis põhineb Euroopa Lepingul[1], Valgel Raamatul[2], struktuurse dialoogi alastel kohtumistel ning tehnilisel abil. See nõuab erinevate ametkondade koostööd.

Eesti Pank osales EV Valitsuse poolt loodud kõrgemate ametnike nõukogu (KAN) töös, mille tegevuse eesmärk on liitumiseelse strateegia koordineerimine. Nõukogu töötas välja ja esitas Valitsusele Eesti Euroopa Liitu integreerumise tegevuskava.

Liikmekssaamiseks valmistumise põhiülesanne lähiaastail on Eesti seadusandluse lähendamine EL-i nõuetele. See tähendab lisaks Valges Raamatus esitatud direktiivide harmoniseerimisele ka Eesti Panga kompetentsi kuuluva seadusandluse kooskõlla viimist Euroopa Lepingu vastavate artiklitega. Seadusandluse ekspertiisi on Eesti Pank juba alustatud: PHARE programmi raames kaasati sõltumatud eksperdid krediidiasutuste seaduse ning hoiuste tagamise seaduse eelnõu läbi vaatama. Samade ekspertidega on peetud läbirääkimisi ka Eesti Panga seaduse ekspertiisi üle ning rahapesu puudutava seadusandluse väljatöötamiseks. Ka tingib potentsiaalse ühinemistähtaja lähenemine perspektiivülesandena juba praegu seaduste ettevalmistamisel ja otsuste tegemisel Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) vahetu mõju arvestamist. Koostöös PHARE ekspertidega on Eesti Pank alustanud ettevalmistusi reaalajalise brutoarveldussüsteemi elluviimiseks.

Kevadel edastas Euroopa Komisjon Eesti ametkondadele küsimustiku, mis on osa komisjoni poolt tehtavatest ettevalmistustest Euroopa Liidu tulevaseks laienemiseks. Küsimustik on oluline osa assotsieerunud riigi poliitilise ja majandusliku olukorra kohta koostatavast raportist, mille eesmärk on selgitada, kas riik on valmis alustama läbirääkimisi EL-i täisliikmeks saamiseks. Vastavalt Eesti ametkondade vahelisele tööjaotusele tutvustas Eesti Pank Euroopa Komisjonile Eesti raha- ja vahetuskursipoliitikat, kapitali liikumist, finantsturgusid ning pangandussektori arengut.

Eesti Panga esindajad osalesid KAN-i tegevuse raames toimunud seadusandluse lähendamise töögrupi koosolekutel. Samuti osaleti vabakaubanduslepingu[3] raames toimunud majandusdialoogi töögrupi kohtumistel, mille üheks eesmärgiks on Eesti makromajandus- ja sektoriaalse majanduspoliitika formuleerimine keskmises perspektiivis ja selle tõhus rakendamine.

Valminud on Eesti Panga tegevussuunad Eesti integreerumiseks EL-iga. Eesti täisliikmeks saamisega kaasnevad kohustused ja muudatused mõjutavad suuremal või vähemal määral kõigi Eesti Panga osakondade tööd. Panga töötajate teadmiste täiendamiseks Euroopa Liidu kohta on intranetis alustatud vastavate ülevaadete avaldamist.

1996. aastal tihenes veelgi Eesti Panga koostöö Eurostatiga. Osaleti EL-i kandidaatriikidele mõeldud regulaarsetel kohtumistel. Juunis Luxembourgis lepiti kokku edasises tegevuses maksebilansi koostamise vastavusse viimiseks EL-i standarditega. Eurostatile esitati Eesti 1995. aasta võrdlev maksebilanss[4].

KOOSTÖÖ TEISTE RIIKIDE KESKPANKADEGA

Eesti Pank on pidevalt pööranud suurt tähelepanu suhete arendamisele teiste riikide keskpankadega. 1996. aastal toimus Leedus traditsiooniline Balti riikide keskpankade ühisseminar, mis on kujunenud üheks oluliseks informatsiooni ja kogemuste vahetamise vormiks. Seekord olid lähema vaatluse all rahapoliitika, pangajärelevalve, pangastatistika ning keskpankade raamatupidamine.

Eesti Panga ja Soome Panga neljandal seminaril käsitleti Eesti ja Soome majanduspoliitikat, keskpanga organisatsioonilist arendamist, finantsvahenduse arengut Eestis ning ettevalmistusi Euroopa Majandus- ja Rahaliidu loomiseks.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskpankadega arendati suhteid vastastikuste visiitide kaudu. Nende üheks eesmärgiks oli vahetada informatsiooni ja kogemusi ettevalmistustest võimalikuks ühinemiseks Euroopa Liidu ning Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga.

[1] Siin mõeldakse assotsiatsioonilepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ja teiselt poolt Eesti vabariigi vahel.
[2] Valge Raamat on osa assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Euroopa Liiduga ühinemise-eelsest strateegiast, juhend, mis aitab neil valmistuda tegutsemiseks vastavalt Euroopa Liidu siseturu nõuetele.
[3] Siin mõeldakse vabakubanduslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiakoondise ning Euroopa Söe- ja Terasekoondise ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel.
[4] Eesti 1995. aasta maksebilanss esitati võrdluses Euroopa Liidu, USA, Jaapani ning kõigi ülejäänud riikide suhtes, samuti esitati üldbilanss.