PANGA JUHTORGANID

Eesti Panga kõrgeima juhtorgani, panga tegevuse üle järelevalvet teostava Eesti Panga nõukogu tööd juhtis 1997. aastal Uno Mereste, kelle volitused lõppesid 21. detsembril. Nõukogu liikmeiks olid: Ants Erm, Raimund Hagelberg, Ardo Hansson, Vahur Kraft, Heiki Kranich, Kalev Kukk, Ilmar Pärtelpoeg ja Mart Sõrg. Sõnaõigusega võttis nõukogu tööst osa rahandusminister Mart Opmann.

Panga juhtimistegevuse aluseks oli Eesti Panga strateegiline arengukava, mis määratles panga tegevuse põhisuunad aastaiks 1997-1999 ja selle raames panga ülesanded 1997. aastaks.

Kooskõlas panga strateegilises arengukavas plaanitud eesmärkidega, millega kaasnes ka vajadus täiustada panga struktuuri ja tööjaotust, viidi läbi juhtimisreform ning muudeti panga organisatsioonilist struktuuri (vt skeem).

Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks tehti ümberkorraldusi panga tippjuhtide tööjaotuses: täpsustati nende vastutusvaldkondi ning tegevussuundi, sh loodi haldusdirektori ametikoht, millega koondati haldusküsimused ühe tippjuhi kompetentsi.

Panga tegevuse üldjuht oli Eesti Panga president Vahur Kraft, kelle ainupädevusse kuulus panganduse operatiivne korraldamine panga nõukogu poolt kujundatud raha- ja panganduspoliitika põhiseisukohtade alusel, nõukogu otsuste täitmise korraldamine ja selleks vajalike meetmete rakendamine.

Eesti Panga asepresidendina töötas alates 5. märtsist Peter Lõhmus, kes vastutas rahapoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest.

Asepresident Heldur Meerits vastutas maksesüsteemi funktsioneerimise, töökindluse, kuluefektiivsuse ja tervikliku arengu, samuti Eesti Panga organisatsiooni arendamise, arenguks vajalike ressursside kavandamise ning kasutamise eest.

Eesti Panga haldusdirektorina töötas alates 16. jaanuarist Vello Roosiaas, kes vastutas Eesti Panga tegevuse tehnilise tagatuse ja turvalisuse eest.

Pilvia Nirgi vastutas krediidiasutuste järelevalve korraldamise eest, juhtides iseseisva ja pangajärelevalve küsimustes sõltumatu allasutuse - Eesti Panga pangainspektsiooni tööd.

Panga tegevust juhtis Eesti Panga kaheksaliikmeline juhatus, kelle esimees oli panga president. Juhatuse liikmeiks olid 1997. aastal asepresidendid Heldur Meerits (pangast lahkumiseni 31. detsembril) ja Peter Lõhmus (alates 5. märtsist), nõunik Urmas Kaju (kuni 18. veebruarini), pangainspektsiooni juhataja Pilvia Nirgi, keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan, pearaamatupidaja Andres Penjam, finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid (alates 19. veebruarist) ja infotehnoloogia osakonna juhataja Rein Minka (alates 19. veebruarist).

KOMITEED

Viidi lõpule komiteede kui integreeritud juhtimisorganite reformimine, mille raames ühtlustati nende tegevuspõhimõtteid (põhimäärusi, töökorraldust). Komiteed kujunesid oma põhitegevussuunal ühendavaks lüliks juhatuse ja struktuuriüksuste vahel. Nad olid integreerivaiks institutsioonideks neis küsimustes, millega olid seotud mitmed panga struktuuriüksused. Komitee esimeheks oli asjaomase tegevusvaldkonna eest vastutav juhatuse liige, liikmeiks vastava valdkonna struktuuriüksuste juhatajad ning vajadusel eksperdid muudest valdkondadest. Komiteede reformimine tõhustas struktuuriüksuste koostööd ning oli oluline samm juhtimise ja otsustamise demokratiseerimise suunas.

Alaliste komiteedena tegutsevad finantskomitee ja pangajärelevalve komitee reorganiseeriti. 9. aprillist alustasid tegevust maksekomitee ning arenduskomitee.

Finantskomitee ülesanne on raha- ja majanduspoliitika alase tegevuse ning otsuste kavandamine ja panga juhtkonna nõustamine selles valdkonnas. Komitee valmistab ette panga strateegilise plaanimise raames koostatavate tegevuskavade lahendusi majandus- ja rahanduspoliitika valdkonnas ning korraldab tegevuskavade elluviimisel erinevate allüksuste koostööd. Finantskomitee kavandab rahapoliitika seiret ja rahapoliitiliste otsuseprojektide ettevalmistamist ning valmistab ette panga hinnanguid Eesti majanduse olukorra ja majanduspoliitika kohta. Samuti jälgib komitee panga välisvaluutareservi ja kodumaiste turuoperatsioonide üldist juhtimist ning käsitleb sellega seotud olulisemaid rahapoliitilisi küsimusi.

Pangajärelevalve komitee toetab ja suunab pangainspektsiooni tegevust pangajärelevalve arendamisel Eestis. Komitee kavandab integreeritud järelevalve arengut ja koostööd finantsturu erinevate valdkondade vahel, kiidab heaks pangajärelevalve strateegia, tegevuskavad ja rõhuasetused. Ta analüüsib krediidiasutuste majanduslikku seisundit, riskipositsiooni, riskitaluvuse võimet ning riskide haldamise süsteemi, eesmärgiga suurendada finantsturgude stabiilsust. Komitee valmistab ette või annab hinnangu krediidiasutuste asutamise, neile litsentside andmise, nende peatamise või tühistamise otsuste ja määruste projektidele ning hindab ka krediidiasutuste juhtide tegevust ja ametisobivust.

Maksekomitee ülesanne on makse- ja arveldussüsteemi alaste otsuste ja tegevuste koordineerimine pangas ning panga juhtkonna nõustamine selles valdkonnas. Komitee langetab makse- ja arveldussüsteemi alaseid otsuseid, koordineerib panga makse- ja arveldussüsteemi alaste eesmärkide ning arengukavade väljatöötamist ja elluviimist.

Arenduskomitee ülesanne on panga organisatsiooni arenguprobleemide koordineerimine ja lahendamine ning arengu järjepidevuse ja terviklikkuse tagamine, samuti juhtkonna nõustamine selles valdkonnas. Komitee koordineerib panga organisatsioonilise struktuuri ja tööprotseduuride arendamist ning täiustamist, organisatsiooni juhtimisinstrumentide ja -meetodite ning tehnoloogiliste süsteemide arendamist. Ta kooskõlastab ka töötajate motiveerimissüsteemide ning kogu organisatsiooni kultuuri arendamist.

STRUKTUURIÜKSUSED

Mitmeid olulisi ümberkorraldusi toimus struktuuriüksustes.

Eestis ajakohase, rahvusvahelistele nõuetele vastava makse- ja arveldussüsteemi loomiseks moodustati pangas makse- ja arveldussüsteemide osakond.

Reorganiseeriti arveldusvalitsuse töö, mille üheks tähtsamaks ülesandeks kujunes pangandussüsteemile reaalajaliste suurmaksete süsteemi ja jaemaksete uue netoarveldussüsteemi loomine. Koostati arveldusvalitsuse infosüsteemi kontseptsioon, mis sai aluseks arveldusvalitsuse infosüsteemi projekteerimisele.

Pangandussektori jätkuv konsolideerumine ja konsolideeritud järelevalve edasiarendamine tingis pangainspektsiooni kontseptsiooni uue variandi väljatöötamise. Tulemuslikult ja energiliselt korraldati nii pangainspektsiooni juhtkonna kui ka kolme allosakonna - vaatleva, kohapealse ja üldjärelevalve allosakonna - komplekteerimist täiendava tööjõuga.

Rahapoliitilisel töösuunal olid prioriteetideks maksebilansi ja finantsstatistika katvuse, usaldusväärsuse ja esituse tõhustamine, finantsturgude ja finantsvahendustegevust hõlmava regulaarse seire ja analüüsi käivitamine, kogu rahapoliitilise seire ja analüüsi parandamine ning Euroopa Liidu temaatikaga seonduv töö. Eeltoodust tulenevalt reorganiseeriti maksebilansi osakond statistika osakonnaks, mille koosseisu kuuluvad maksebilansi statistika allosakond ja majandusstatistika allosakond.

Keskpangapoliitika osakonnas reorganiseeriti rahvusvaheline allosakond, kelle eesmärk on rahvusvahelise rahapoliitilise koostöö korraldamise ning välisriikide raha- ja majanduspoliitika analüüsi kaudu aidata kaasa Eesti Panga põhiülesannete täitmisele. Rahapoliitika töösuuna kõrval arendati keskpangapoliitika osakonnas tervikliku tegevusvaldkonnana välja finantsvahenduse tervikanalüüsi töösuund.

Seoses rahapoliitilise töö reformimisega algas ka makromajanduse osakonna töö ümberkorraldamine.

Panga igas osakonnas määrati Euroopa Liidu koordinaator, samuti seati eesmärgiks moodustada pangas eurointegratsiooni töörühm.

Jätkus sisekontrolli osakonna väljaarendamine.

12. juunil avati Eesti Panga muuseum, kus on võimalik tutvuda kõigi Eestis välja antud rahatähtede ja müntidega.

Tähtsamateks osakondadevahelisteks töödeks olid:

  • Eestile rahvusvahelistelt institutsioonidelt krediidireitingu tellimine;
  • pankadevahelise maksesüsteemi arendusprogrammi koostamine.

PERSONAL

31. detsembril 1996 oli Eesti Pangas 286 töötajat. 1997. a jooksul asus panka tööle 43 töötajat ning lahkus töölt 44 töötajat (15% üldarvust). 31. detsembril 1997 oli Eesti Pangas 285 töötajat, neist 54% naised ja 46% mehed.

Panga töötajaist oli juhte 14%, vanemametnikke 44%, nooremametnikke ja teenistujaid 23% ning teenindajaid 19%.

Eesti Panga töötajate keskmine vanus oli 39 aastat. Noorima isikkoosseisuga osakonnad olid keskpangapoliitika osakond ja finantsturgude osakond, kelle töötajate keskmine vanus oli 29 aastat.

PLAANIMIS- JA ARENDUSTEGEVUS

1997. aastal täpsustati strateegilise kavandamise, töö plaanimise ja eelarvestamise põhimõtteid pangas ning uuendati plaanimise ja eelarvestamise juhendeid. Kvalitatiivselt uuendatud plaanimis- ja eelarvestamispõhimõtete alusel koostati 1998. aastaks panga eelarve, põhitegevussuundade tööplaanid, allüksuste tööplaanid ning esmakordselt ka töötajaskonna plaan ja koolituse üldplaan. Oktoobris korraldati iga-aastane plaanimisseminar, kus tutvustati ja arutati eelseisva aasta plaane.

1997. aastal pöörati jätkuvat tähelepanu organisatsiooni arendamise probleemidele, mh organisatsiooni kirjeldamisele, ametikirjeldustele ja arenguvestlustele. Need vestlused annavad võimaluse töötaja oskustaseme ja panga vajaduste perioodiliseks fikseerimiseks ning selle võrdlemiseks töötaja enesearendamissoovidega. Kõnealuse ülesande raames koostati arenguvestluste juhend, küsimustik, tegevuskavad ning alustati eeltöid pilootosakondadega. Viidi läbi panga ametikohtade hindamine, mille põhjal töötati välja panga palgasüsteemi alused ja ametikohtade klassifikaator.

Panga organisatsiooni ja arengu küsimused olid põhiliseks arutlusobjektiks ka arengukomitees ning igakevadisel arendusseminaril.

Panga töötajaskonnale sotsiaaltagatiste loomiseks jätkati tööd tööandja pensioni aluste kujundamisel.

Panga koolitustegevuse põhisuunad olid 1997. aastal, nagu eelnevatelgi aastatel erialane ja juhtimistäiendõpe ning arvuti-ja keeleõpe. Koostöös firmaga Mercuri International Eesti AS jätkati juhtimisalast koolitust, mille on juba läbinud panga tipp- ja keskastme juhid. 1997. aastal toimunud kahekuulisel kursusel oli sihtrühmaks juhtide reserv - kokku 18 töötajat 16 osakonnast.

Eesti Panga töötajad olid lektoriks enamikus tähtsamates Eesti kõrgkoolides. Pangas stažeeris kaks välisüliõpilast Notre Dame'i Ülikoolist (USA, Indiana).

Eesti Pank korraldas kaks rahvusvahelist koolituskursust:

  • 20.-31. oktoobrini toimus Pärnus kursus "Makroökonoomika ja majanduspoliitikad" (Macroeconomics and Financial Policies). Koos Rahvusvahelise Valuutafondi Instituudiga (IMF Institute) korraldatud kursusest võttis osa kokku 36 inimest Eesti, Läti ja Leedu keskpangast, majandus- ja rahandusministeeriumist ning statistikaametist;
  • 30. juunist 4. juulini korraldati Tallinnas koostöös Inglise Panga koolituskeskusega seminar "Finantsanalüüs pangajärelevalves" (Financial Analysis for Banking Supervision), kus osales kokku 19 inimest Eesti Pangast ja Läti Pangast.

Nende kursuste korraldamisega seadis Eesti Pank pikemas perspektiivis eesmärgiks saada keskseks koolituskeskuseks Baltimaades.

Jätkus koolitusalane koostöö pikaajaliste partneritega Centre for Central Banking Studies (Bank of England), Banca d'Italia, Deutsche Bundesbank, Suomen Pankki, Studienzentrum Gerzensee (Stiftung der Sweizerische Nationalpank), Joint Vienna Institute (IMF, World Bank, EBRD, BIS, OECD) ja IMF Institute (IMF).