ARENENUD TÖÖSTUSRIIGID

1997. aasta oli maailma majandusele suhteliselt edukas[1]. Esialgseil hinnanguil kasvas maailma riikide majanduse koguprodukt ligikaudu 3,25%, mis on viimase aastakümne kõrgeim näitaja. Regiooniti oli areng ebaühtlane - kõige kiiremini arenev piirkond oli aasta lõpu kriisile vaatamata endiselt Aasia, samas kui endise SRÜ riikide jõupingutused olid suunatud majanduslanguse peatamisele. Arenenud riikides jätkus mõõdukas majanduskasv - G7 maade seas olid kindlaiks liidreiks USA, Kanada ja Suurbritannia. Majandus elavnes ka mandri-Euroopa riikides (vt tabel 1.1 Maailma eri piirkondade ja mõnede juhtivate tööstusriikide majandusnäitajaid 1996. ja 1997. aastal ning nende prognoos 1998. aastaks). Majanduskasvu baasi laienemine eeskätt Ladina-Ameerika, aga ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikide arvel andis soodsa impulsi rahvusvahelise kaubanduse arengule, mille maht kasvas umbes 8%.

Tabel 1.6 Mõnede Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusnäitajaid 1996. ja 1997. aastal (1)

 

Poola

Tšehhimaa

Ungari

Sloveenia

Läti

Leedu

Venemaa

Eesti

1996

1997

1996

1997

1996

1997

1996

1997

1996

1997

1996

1997

1996

1997

1996

1997

Reaalne muutus võrreldes eelnenud aastaga (%)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

6,1

6,9

4,1

1,3

1,3

4

3,1

3,3

2,8

6,5

4,2

6

-4,9

0,4

4

10

Tööstustoodang

8,3

10,8

3,6

4,5

3,4

11,1

1

1,3

0

7,6

3,5

5

-4

1,9

1,1

13,4

Keskvalitsuse eelarve puudujäägi (-) või ülejäägi osatähtsus SKP suhtes (%)

-2,5

-1,4

-0,1

-1

-1,9

-4,1

0,3

-1,3

-0,8

1,2

-2,5

-1,9

-3,3

-5,3

-1,5

2,1

Tarbijahinnaindeksi kasv (%)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrreldes eelnenud aasta lõpuga

18,5

13,2

8,6

10

18,9

18,4

8,8

9,4

13,1

7

13,1

8,4

21,8

11

15

12,3

Aasta keskmine

19,9

14,9

8,8

8,5

23,6

18,3

9,7

9,1

17,6

8,4

24,6

8,9

47,7

14,6

23,2

11,2

Tööpuudus (töötute osatähtsus töötajate ja töötute koguarvust, %)

13,2

10,5

3,5

5,2

10,7

10,4

14,4

14,8

7,2

7

6,2

6,7

9,3

9

10

10,5

Kohaliku valuuta reaalse efektiivse vahetuskursi muutus (2)

9,2

4,1

8,1

3,4

2,9

7,2

-3,6

2,3

13,1

12,4

25,8

19,9

34

11,2

9,7

3,3

Väliskaubandus (mln USA dollarit)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eksport

24420

27233

21910

22545

13145

19600

8370

8300

1443

1672

3356

4 285 (3)

89200

87000

1788

2093

Import

32574

38522

27721

26988

16209

21300

9252

9200

2219

2441

4559

6 520 (3)

62300

67000

2832

3277

Saldo

-8154

-11289

-5811

-4443

-3064

-1700

-882

-900

-776

-769

-1203

-2234

26900

20000

-1044

-1184

Jooksevkonto (mln USA dollarit)

-1400

-5500

-4292

-3156

-1700

-987

39

-100

-280

-325 (4)

-723

-594 (4)

11700

9000

-423

-608

Jooksevkonto puudujäägi (-) või ülejäägi osatähtsus SKP suhtes (%)

-1

-3,5

-7,6

-6,3

-3,8

-2,5

0

-0,5

-5,6

-7,9 (4)

-9,2

-8,5 (4)

2,2

2,2

-9,6

-13

Otseinvesteeringute juurdekasv (mln USA dollarit)

5200

4500

1400

1400

1800

2000

300

500

188

205 (4)

150

490

2500

4400

110

132

Valuutareservid (neto, mln USA dollarit)

18033

20960

12352

9778

9681

8 736 (3)

2297

3 359 (3)

652

702

702

1063

11300

18 700 (4)

637

758

Valuutareservide suhe kuu keskmisse importi

6,6

6,5

5,3

4,3

7,2

4,9

3

4,4

3,5

3,5

1,8

2

2,2

3,3

2,7

2,8

(1) Suurem osa 1997. aasta näitajaid on esialgsed või põhinevad prognoosil
(2) 21 arenenud tööstusriigi valuutade suhtes, % vastavalt väliskaubanduse osatähtsusele
(3) novembri andmed
(4) 9 kuu andmed

Allikad:
Economic Indicators for Eastern Europe,
Bank for International Settlements; February 1997, January 1998

Keskpankade ja riiklike statistikaorganisatsioonide publikatsioonid

Väliskapitali ulatuslik sissevool varasemail aastail soodustas kodumaise nõudluse kasvu. Samas jäid reformid ettevõtete tasandil nõrgaks, mis takistas tööviljakuse tõusu kodumaises tööstuses. Nõudluse kiire kasvu tõttu hakkas suurenema inflatsioonitase, mis fikseeritud vahetuskursist tingituna viis Tšehhi ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemiseni. Tulemuseks oli 1996. aastal 7,6%ni SKP suhtes ulatunud jooksevkonto puudujääk.

1997. aastal jätkus välissektori tasakaalustamatuse süvenemine ning maikuu lõpus oli Tšehhi keskpank investorite surve tõttu korunale sunnitud loobuma senisest fikseeritud vahetuskursi poliitikast ja minema üle juhitud vahetuskursi poliitikale. Vahetuskursi vabastamise tagajärjel odavnes Tšehhi kroon olulisemate kaubanduspartnerite valuutade suhtes. Vahetuskursi ulatuslikku nõrgenemist, mis leidis aset mitmes Kagu-Aasia riigis, Tšehhimaal siiski ei toimunud.

Pärast vahetuskursi nõrgenemist kiirenes ekspordi kasv. Et kodumaist nõudlust piirav fiskaal- ja monetaarpoliitika tugevdamine takistas samal ajal impordi kasvu, siis vähenes jooksevkonto puudujääk II poolaastal 5%ni SKP suhtes.

Poliitilise konsensuse puudumise tõttu ei jõutud Tšehhimaal kauaoodatud suurpankade erastamiseni ka 1997. aastal. Ettevalmistused mitme suurema panga erastamiseks siiski algasid.

Poola

Poola majanduses toimus 1997. aastal suur juurdekasv, mis põhines tööstustoodangu mahu olulisel suurenemisel ning kodumaise nõudluse kasvul. Tööstustoodangu kasv tulenes nii tööviljakuse kui ka töökohtade arvu suurenemisest. Kodumaine nõudlus suurenes nii reaalpalga kasvu kui ka tarbimislaenude jõudsa arengu arvel. Seetõttu kasvas oluliselt jooksevkonto puudujääk, mis ulatus 3,5%ni SKP suhtes (1996. aastal 1%).

Eelarve defitsiit moodustas 1997. aastal 1,4% SKP suhtes, olles tänu majanduse kiirele kasvule märgatavalt väiksem kui aasta algul ennustatud.

Probleemiks jäi endiselt kõrge inflatsioon, mis on tingitud nõudluse kasvust ja liugkursil põhinevast vahetuskursipoliitikast. Inflatsiooni ning spekulatiivse surve vastu võitlemiseks on keskpank hoidnud intressitaset kõrgel (üle 20%), mis aga on soodustanud välismaiste portfelliinvesteeringute kasvu ja rahapakkumise suurenemist. Keskpank on selle mõju vähendamiseks vastanud aktiivsete rahapoliitiliste sammudega. Sundimaks kommertspanku intresse tõstma, hakkas keskpank lisaks sügisel elanikelt vastu võtma 6- ja 9kuiseid hoiuseid.

Riigi osalus panganduses on endiselt üsna suur. 1997. aasta lõpus erastati üks juhtivaid kommertspanku ning plaanis on veel mitu panka erakätesse müüa.

Ungari

Ungari majandusele oli 1997. aasta pärast mitu aastat kestnud stagnatsiooni edukas. Majanduskasvu hoogustasid tööstustoodangu välisnõudlus ning erasektori investeeringud. Kuna valitsus vähendas eelarve puudujääki ja välisvõlga, siis oli avaliku sektori osa SKP kasvus nulli lähedal.

Eelarve puudujääk oli 1997. aastal suurte võlateeninduskulude tõttu ligikaudu 4,1% SKP suhtes. Võlateeninduskulusid arvesse võtmata oli valitsuse eelarve aga SKP suhtes 1,9%lise ülejäägiga.

Inflatsioon oli 1997. aasta keskmisena 18,3% 1996. aasta 23,6% asemel. Keskmine palk kasvas samal ajal aga 21-22%. Tänu suurenenud reaalsissetulekuile kasvasid säästud ligikaudu 9%.

Piiratud kodumaisest nõudlusest ja kasvanud välismaisest nõudlusest tingituna paranes 1997. aastal märgatavalt välissektori tasakaal. Vähenes jooksevkonto puudujääk SKP suhtes, samuti välisvõlg - 1996. aasta 64%lt 58%ni.

Inflatsioonitaseme alanemine võimaldas keskpangal 1997. aasta aprillis ja augustis kärpida forinti devalvatsioonimäära vastavalt 1,2%lt 1,1%ni ja seejärel 1%ni kuus.

Pangandussüsteemi restruktureerimine on Ungaris edenenud kiiresti. Kõik suured pangad erastati 1996. aastal, kusjuures suur osa pangandussektorist läks välisinvestorite kontrolli alla. 1997. aastal arenes pangandussüsteem stabiilselt.

Sloveenia

Sloveenia sisemajanduse koguprodukt suurenes 1997. aastal 3,3%, kusjuures tööstustoodangu kasv ulatus vaid 1,3%ni. Tagasihoidlik areng on tingitud ennekõike omandireformi aeglusest ja vähestest välisinvesteeringutest tööstusse. Ettevõtete arengut pärsib ka kõrge reaalintresside tase, mis ulatus ligikaudu 10%ni. Majanduskasv toetus välisnõudluse 7,5%lisele kasvule, kodumaine nõudlus suurenes 3%.

Mitmete administratiivselt reguleeritavate hindade tõstmise tõttu jäi inflatsioonitase suhteliselt kõrgeks - 9,1%. Reaalpalk kasvas 4% ehk pisut vähem kui 1996. aastal. Tööpuudus ulatus 15%ni.

1997. aasta eelarve täitmist raskendas see, et eelarveseadus võeti vastu alles aasta lõpul, mistõttu nõrgenes kontroll kulutuste üle. Selle tulemusena tekkis ligikaudu 1,3%line eelarve puudujääk. 1996. aastal oli keskvalitsuse eelarve ülejääk moodustanud 0,3% SKP suhtes.

Mitmed kommertspangad, sh bilansimahult suurim, on endiselt riigi omandis.

Leedu

Leedu ametliku statistika järgi ulatus majanduskasv kolme esimese kvartaliga ligikaudu 6,4%ni. Aasta lõpuks vähenes see 6%ni. Sisemajanduse koguprodukti kasv tulenes nii tarbimise kui ka tootmise poolelt vaadatuna peamiselt valitsussektorist.

Inflatsioon aeglustus 1997. aastal märgatavalt. Kui 1996. aasta lõpul oli tarbijahinnaindeksi aastane kasv olnud 13,1%, siis 1997. aasta lõpuks oli see ametliku statistika järgi langenud 8,4%ni. Seejuures tõusid kaupade hinnad aastaga pisut üle viie protsendi ning teenuste hinnad 15%. Tootjahinnaindeksi kasv aeglustus ning ulatus detsembris vaid 0,9%ni, kusjuures mäe- ja töötleva tööstuse hindade muutusi kajastav indeks kahanes aastaga 2,9%.

Vaatamata inflatsiooni aeglustumisele kiirenes keskmise palga kasv. Aasta teisel poolel tõusis reaalpalk võrreldes 1996. aastaga ligikaudu 17%.

1997. aasta eelarve täitmine vastas üldjoontes plaanitule ja aasta lõpetati ca 1,9%lise eelarve puudujäägiga SKP suhtes. Valitsuse välis- ja sisevõlgnevus kasvas aastaga vastavalt 21 ja 44%. Valitsuse välisvõlg SKP suhtes jäi siiski madalale tasemele, olles ligi 15%.

Jooksevkonto puudujääk kolmes esimeses kvartalis ulatus 8,5%ni SKP suhtes, mis on oluliselt halvem tulemus kui 1996. aasta üheksa kuu 6,6%. Suurenemise põhjuseks oli ennekõike sisseveo 28%line kasv. Väljavedu suurenes samal ajal 17%. Jooksevkonto puudujääki suurendas ka teenuste bilansi positiivse saldo kasvu peatumine.

Leedu keskpank avalikustas aasta algul monetaarpoliitika programmi, mis näeb ette loobumise valuutakomiteest. Vastavalt sellele programmile alustas keskpank hoiuse- ja repooksjonite läbiviimist kommertspankadele. Erapankade stabiilse arengu kõrval avaldas 1997. aasta tulemustele mõju ka valitsuse suur osalus pangandussektoris. Riigi omand säilis kolmes suures kommertspangas.

Läti

Läti majandus kasvas esimese üheksa kuu jooksul 5,6%, aastane koguprodukti juurdekasv oli ligikaudu 6,5%. Majanduskasvu aluseks oli ennekõike teenindussektor (transiitveod ja kaubandus). Aasta teisel poolel kiirenes märgatavalt tööstustoodangu mahu juurdekasv, mis ulatus IV kvartalis 16,2%ni.

Lätis oli 1997. aastal Balti riikide madalaim inflatsioon. Tarbijahinnaindeksi aastane kasv ulatus detsembris 7,0%-ni. Tootjahinnaindeks tõusis 3,8%. Nii nagu Leedus, takistas ka Lätis hinnakasvu peamiste Lääne-Euroopa riikidest väliskaubanduspartnerite valuutade odavnemine kohaliku valuuta suhtes.

Fiskaalpoliitika oli 1997. aastal edukas ning eelarve täitmine ületas kõik ootused. Planeeritud 2%lise puudujäägi asemel saadi 63 miljoni latine eelarve ülejääk (arvestamata sotsiaalkindlustuse eelarvet). Tänu edukale eelarve täitmisele suudeti oluliselt vähendada valitsuse sisevõlga.

Valitsuse välisvõlg kasvas 1997. aastal vaid mõne miljoni lati võrra. Välissektoris on probleemiks aga järsult suurenenud jooksevkonto puudujääk (kolme esimese kvartali jooksul 7,9% SKP suhtes). Puudujääk suurenes peamiselt teenuste bilansi ülejäägi vähenemise tõttu.

Läti pangandussektor arenes jõudsalt. Aasta teisel poolel kiirenes märgatavalt laenumahu kasv (aastane kasv oli IV kvartalis ligikaudu 75%). Residentidele antud laenude maht moodustas 1997. aasta lõpul ligikaudu 12% SKP suhtes.

Läti monetaarpoliitikas ei toimunud suuri muutusi. Keskpank jätkas de facto lati sidumist SDRi valuutakorviga, mis aitas kaasa finantsturgude ühtlasele arengule.

Venemaa

Venemaa majandus saavutas 1997. aastal esmakordselt stabiilsuse pärast seitse aastat kestnud langust. Stabiliseerumise aluseks oli tööstustoodangu mahu tagasihoidlik suurenemine (ca 1,9%) ning põllumajandustoodangu oodatust väiksem vähenemine. Nõudluse poolel on aga suureks probleemiks investeeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi kahanemine. Kasv saavutati siin tänu suuremale eratarbimisele, mis tulenes reaalsissetulekute 3%lisest suurenemisest.

Tööstuse restruktureerimine arenes tagasihoidlikult. Välismaised otseinvesteeringud kasvasid 1997. aastal 4,4 miljardi dollarini ehk ligikaudu kaks korda. Tööpuudus oli küllaltki kõrge - 9%.

Olulist edu saavutati inflatsiooni vähendamisel. Kui veel 1996. aasta lõpul ulatus tarbijahinnaindeksi aastane kasv 22%ni, siis 1997. aasta detsembriks langes see 11%ni. Inflatsiooni vähenemisel mängis olulist rolli rubla vahetuskursi stabiliseerumine ja selle hoidmine varem määratud kõikumisvahemikus USA dollari suhtes. Rahapakkumise aastane kasv oli detsembris 30%, mis oli tingitud ulatuslikust lühiajalise väliskapitali sissevoolust aasta esimesel poolel.

Tõsiseks probleemis jäi seevastu eelarve täitmine. 1997. aasta esimese üheksa kuuga laekus eelarvesse 47% planeeritud aastatuludest. Seetõttu ulatus valitsuse eelarvepuudujääk ligikaudu 5,3%ni SKP suhtes. Avaliku sektori palgavõlgnevus oli 1997. aasta lõpul 1,6 miljardit dollarit.

Aasia finantskriis tõi kaasa lühiajalise kapitali väljavoolu Venemaalt. Sellega kaasnenud kõrgem intressitase raskendas valitsusel oluliselt võla teenindamist. Valitsuse lühiajaliste võlakirjade tulusus, mis oktoobri algul oli 20% tasemel, tõusis aasta lõpuks 30%ni. Rublades noteeritud varade müügisurve vähendamiseks oli keskpank sunnitud aasta lõpus kahel korral tõstma refinantseerimis- ja lombardimäära vastavalt 28 ja 36%ni. See raskendas nõrgemate kommertspankade olukorda.

[1] Ülevaates on kasutatud Deutsche Morgan Grenfelli (DMG) ja Salomon Smith Barney>/I> publikatsioone, REUTERSi, Bloombergi ja Eesti Panga finantsturgude osakonna andmeid.
[2] Ülevaates on kasutatud rahvuslike keskpankade, Rahvusvahelise Arvelduspanga (Bank for International Settlements; BIS) ning Viinis asuva rahvusvahelise majandusarengu instituudi (Wiener Institut für Internationale Wirtschaftsvergleiche) ja Creditanstalti publikatsioone.