RAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕTTED

Üldpõhimõtted

Aastaaruande koostamisel on lähtutud Eesti Panga seadusest ja Eesti Panga põhikirjast. Raamatupidamise seadusest, mis ei laiene Eesti Pangale, ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest on lähtutud niivõrd, kuivõrd need on sobivad ja kohandatavad keskpangale.

Arvestus on toimunud soetusmaksumuses ja seda on korrigeeritud varade ja kohustuste ümberhindamistega, mida on lähemalt selgitatud vastavates kirjetes.

1997. aastal on kasutatud samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid ja aruandeskeeme kui eelmistel aastatel. Avaldatav Eesti Panga bilanss on üles ehitatud kujul, mis võimaldab eraldada välis- ja kodumaiseid varasid ja kohustusi. Peale selle võimaldab selline esitus jälgida Eesti krooni tagatust kulla ja konverteeritava välisrahaga.

Vastavalt Eesti Panga seadusele ei maksa Eesti Pank tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse, välja arvatud füüsiliste isikutega seotud maksud.

1997. aasta finantsaruanne sisaldab esmakordselt kapitali ja reservide muudatuste aruande, kus kajastuvad kõik panga tulud ja kulud, k.a ka need, mis on kajastatud otse reservides.

Finantsaruandes on lähtutud alltoodud põhimõtetest.

Tulud ja kulud

Realiseeritud tulud ja kulud on arvestatud tulude ja kulude aruandes arvestusperioodi jooksul tekkepõhiselt, sõltumata raha laekumise ja maksete tegemise ajast. Realiseerimata tulud ja kulud on kajastatud reservides.

Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute arvestust on peetud Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus - kroonides. Ümberhindamine on toimunud operatsioonipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis on välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatud bilansi kuupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursiga. Kõik realiseerimata välisvaluutatulud ja -kulud on kajastatud reservides.

1996. ja 1997. aasta 31. detsembril kasutati järgmisi valuutakursse:

 

1997

1996

DEM

8,00000

8,00000

USD

14,33560

12,43560

SDR

19,34665

17,85838

Kuld

Kuld on hinnatud aasta lõpu turuväärtuses. Kulla turuväärtuse muutus aruandeperioodi lõpul võrreldes selle algusega on kajastatud reservides.

Võlakirjad ja muud väärtpaberid

Välisriikide võlakirjad ja muud noteeritavad väärtpaberid konverteeritavas rahas on kajastatud aasta lõpu turuväärtuses. Summad, mis tulenevad realiseerimata väärtpaberite ümberhindamisest seoses nende turuväärtuse muutumisega, on kajastatud reservides. Pöördrepod on kajastatud soetusmaksumuses.

Investeeringud aktsiatesse

Aktsiad on kajastatud soetusmaksumuses, mida on vähendatud nende väärtuse püsiva languse korral. Aktsiate müügitulud ja -kulud kirjendatakse tuludes ja kuludes pärast seda, kui kõik müügitingimused on täidetud.

Põhivarad

Põhivarad on arvestatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum järgmiste määrade järgi, lähtudes varade majanduslikust kasutuseast:

 

1997

1996

Hooned ja ehitised

3%

3%

Arvutid

33%

33%

Muu põhivara

20%

20%

Rekonstrueeritud põhivara soetusmaksumust on suurendatud rekonstrueerimiskulude võrra, kui on suurendatud hoonete ja ehitiste välismõõtmeid või muudetud olemasolevate hoonete ja ehitiste otstarvet. Muul juhul kajastuvad hoonete rekonstrueerimiskulud tulude ja kulude aruandes kuludena. Juhul kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, on need hinnatud alla. 1996. ja 1997. aastal Eesti Vabariigi Valitsuselt tasuta saadud hooned on bilansis hinnatud Tallinna Hooneregistrist ületulnud maksumuses.

Laenud ja kahjumikindlustuseraldised

Halvad laenud on alla hinnatud laenuvõtja maksejõuetuse ilmnemisel. Halbade laenude allahindamisel on moodustatud laenuriski reserv (kahjumikindlustuseraldised), mis on kirjendatud aruandeaasta kuludena, vähendades samal ajal bilansis vastavat vara. Laenude arvestus jätkub kuni laenude laekumiseni või nende lõpliku mahakandmiseni. Laenude mahakandmine toimub ainult juhul, kui on kasutatud kõiki seadusandluses ette nähtud meetmeid laenude kättesaamiseks.

Garantiide kindlustuseraldised

Garantiide kindlustamiseks on tehtud eraldised, mida kajastatakse kohustustena, juhul kui on peetud tõenäoliseks garantiide tingimustest tulenevat väljamaksmist. Garantiide kindlustuseraldised on kirjendatud aruandeperioodi kuludena.

KIRJE 1 - KULD

Eesti Panga kullareservid 1997. aastal ei muutunud. 1997. aasta lõpul olid need sama suured kui 1996. aasta lõpul, s.o 8 250,171 untsi. Kuld on bilansis kajastatud 1997. aasta lõpu turuväärtuses 4 147,28908 krooni (289,30 USD) unts. 1996. aasta lõpu turuväärtus oli 4 572,57012 krooni (367,70 USD) unts. Eesti Panga kullareservide väärtuse muutusest annab ülevaate alljärgnev tabel:

 

Kogus
(untsides)

Untsi hind
(kr)

Turuväärtus
(tuh kr)

Jääk 1996. aasta lõpul

8 250,171

4 572,57012

37 724

Ümberhindlus

 

 

-3 508

Jääk 1997. aasta lõpul

8 250,171

4 147,28908

34 216

KIRJE 2 - KONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Kirjes sisalduvad Eesti Panga arvelduskontod, üleöölaenud, deposiidid, välisriikide valitsuste võlakirjad, välismaa investeerimispanga poolt juhitavad lühiajalised investeeringud ja väärtpaberitega tagatud deposiidid (pöördrepod) konverteeritavas välisrahas koos tekkepõhiste intressidega.

1997. aasta jooksul suurenesid Eesti Panga konverteeritava välisraha varud rohkem kui kolmandiku võrra. Konverteeritava välisraha varusid suurendasid peamiselt Eesti krediidiasutustelt ostetud vabalt vahetatav välisraha, tulud valuutavarudelt, realiseerimata kasumid Saksamaa riiklike võlakirjade hinna tõusust ja valuutakursi muutused, mille põhjuseks oli Saksa marga nõrgenemine enamiku välisvaluutade suhtes. 1997. aasta lõpul moodustasid Saksa markades nomineeritud varad konverteeritavast välisrahast 88% (1996. aastal 75%, 1995. aastal 69%), mis on kooskõlas Eesti Panga valuutariski vähendamise põhimõtetega.

Eesti Panga välisvaluuta paigutamise reeglid lubavad vastavaid tehinguid sooritada üksnes rahvusvaheliselt kõrge reitingutasemega pankade ja teiste finantsinstitutsioonidega. Eesti Panga konverteeritava välisraha paigutamisel lähtutakse sellest, et emiteeritud kroonid oleksid tagatud vahetatava välisrahaga, likviidsuse kindlustamisest ja etteantud riskipiiranguid arvestades suurima tulu saamisest. Kõik see eeldab, et Eesti Panga konverteeritava välisraha varud on paigutatud madala riskiastmega likviidsetesse instrumentidesse keskmise tähtajaga ca 2 aastat.

KIRJE 3 (JA KIRJE 12) - SDRI KONTO RAHVUSVAHELISES VALUUTAFONDIS (IMF)

Sellel kirjel kajastatakse kasutamata varasid ja kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eestile antud laenudest ning mille nimiväärtus on SDRides.

Aastail 1992-1995 andis Rahvusvaheline Valuutafond Eesti Pangale tugilaenu (Standby Agreement; SBA), mis investeeriti 1994. aasta lõpul SDRi korvvaluutades väljendatud nimiväärtusega väärtpaberitesse, kasutamaks seda efektiivsemalt ja otstarbekamalt, võrreldes raha hoidmisega Rahvusvahelise Valuutafondi kontol. Laenu tagasimaksmine algas 1995. aastal ja selle lõpptähtaeg on 2000. aasta märtsis. Tugilaenu tagasimaksmise põhiosa langeb ajavahemikku 1997-1998.

Aastail 1993-1995 andis Rahvusvaheline Valuutafond Eesti Vabariigi Valitsusele majanduse arendamise soodustamise sihtlaenu (Systemic Transformation Facility; STF). Eesti Pank toimis laenu vahendamisel Eesti Vabariigi Valitsuse agendina. Laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg on 2005. aasta jaanuaris. Sihtlaenu tagasimaksmist alustatakse 1998. aastast.

Alljärgnev tabel tuhandetes Eesti kroonides iseloomustab eelpool kirjeldatud muutusi:

tuh kr

 

SBA

STF

Kokku

Jääk 1996. aasta lõpul

2 118

2

2 120

Intressi- ja muud tulud

691

29

720

Ostetud IMFilt

291 478

20 257

311 735

Laenu tagasimaksmine

-270 523

 

-270 523

Intressi- ja muud kulud

-23 899

-20 430

-44 329

Kursivahed

301

144

445

Jääk 1997. aasta lõpul

166

2

168

KIRJE 4 (JA KIRJE 12) - OSALUS RAHVUSVAHELISES VALUUTAFONDIS

Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeksolekut kajastatakse bilansi aktivapoolel ja see võrdub riigi kvoodiga fondis, mis on kajastatud tuhandetes kroonides bilansi passivapoolel ("IMFi kroonikontod"). Eesti kvoot Rahvusvahelises Valuutafondis oli 1997. aasta lõpul 46,5 miljonit SDRi ehk 899,6 miljonit krooni.

 

Tuh SDR

Tuh kr

Jääk 1996. aasta lõpul

46 500

830 415

Kursivahed

 

69 204

Jääk 1997. aasta lõpul

46 500

899 619

KIRJE 5 - MUUD NÕUDED RAHVUSVAHELISELE VALUUTAFONDILE

1997. aasta märtsis võeti arvele nõue summas 10 miljonit krooni Rahvusvahelise Valuutafondi vastu, korrigeerides (suurendades) samal ajal erakorralisi tulusid 6,7 miljoni krooni (vt kirje 27) ja kohustusi Vabariigi Valitsuse ees 3,3 miljoni krooni ulatuses (vt kirje 17). Selline korrigeerimine oli tingitud sellest, et Eesti Vabariik hakkab osalema IMFi struktuurimuutuste laiendatud krediidiliini (ESAF) finantseerimisel. Seniajani olid summad, mille allikaks oli SBA ja STF laenude intressimäärale lisatud protsendimäär (praegusel hetkel ca 0,4%) ja mida Rahvusvaheline Valuutafond oli reserveerinud oma finantsseisundi tugevdamiseks, kajastatud eelmiste aastate kuludes.

Alljärgnev tabel annab ülevaate muude nõuete struktuurist ja 1997. aastal toimunud liikumisest:

tuh kr

 

SBA

STF

Kokku

Jääk 1996. aasta lõpul

 

 

 

Eelmiste aastate nõue

6 753

3 293

10 046

Reserveerimine

618

922

1 540

Kursivahed

577

287

864

Jääk 1997. aasta lõpul

7 948

4 502

12 450

 

KIRJE 6 (JA KIRJE 18) - MITTEKONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga kontosid SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankades, mida kasutatakse Vabariigi Valitsuse ja krediidiasutuste ning nimetatud riikide vahelistes arveldustes Eesti Panga vahendusel. Bilansi passivapoolel kajastub sama summa Eesti krediidiasutuste ja Eesti Vabariigi Valitsuse nõudmiseni hoiustena, ümberhinnatuna Eesti kroonidesse, kirjel 18 "Mittekonverteeritav välisraha". 1998. aasta alguses lõpetas Eesti Pank seni osutatud arveldusteenused Eesti krediidiasutustele mittekonverteeritavas valuutas. Edaspidi teostavad Eesti krediidiasutused arveldusi mittekonverteeritavas valuutas oma korrespondentpankade võrgu kaudu. Krediidiasutuste kontode jäägid mittekonverteeritavas välisvaluutas kantakse üle krediidiasutuse poolt määratud kontole või konverteeritakse Eesti kroonideks Eesti Panga ametliku kursi alusel vastavalt krediidiasutuse poolt määratud juhistele.

KIRJE 7 - LAENUD

1997. aastal vähenesid laenud 15 miljoni krooni võrra. Vähenemise põhjuseks oli peamiselt vahenduslaenude ja talupidajate krediteerimiseks antud laenude tagasimaksmine. Alljärgnevalt on toodud laenude detailsem liikumine koos mõningate valikandmetega, samuti täiendavad selgitused:

tuh kr

 

Jääk 1996. a
lõpul

Antud
laene

Makstud
tagasi

Alla-
hinnatud

Jääk 1997. a
lõpul

Laenud rahaasutustele

47 898

10 825

-34 311

 

24 412

   Tegutsevatele pankadele

7 718

10 825

-14 289

 

4 254

   Vahenduslaenud

40 180

 

-20 022

 

20 158

Muud laenud

18 523

13 550

-5 688

-189

26 196

   Ettevõtetele

 

189

 

-189

 

   Eesti Panga töötajatele

18 523

13 361

-5 688

 

26 196

Tekkepõhine intress

3 468

24 639

-23 859

 

4 248

Kokku

69 889

49 014

-63 858

-189

54 856

 

Laenud tegutsevatele pankadele

Tegutsevatele pankadele antud laenude all on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse alusel krediidiasutustele 1991. ja 1992. aastal antud laenud talupidajate krediteerimiseks. Talupidajate krediteerimiseks antud laenud maksti täielikult tagasi 1997. aasta I kvartalis.

Põhja-Eesti Pank (ühinenud Eesti Ühispangaga; vt kirje 8)

1995. ja 1996. aastal anti aktsiaseltsile "Arrow" finantsabi vastavalt 0,3 ja 0,9 miljoni krooni ulatuses tema käsutuses oleva poolelioleva hoone hooldamiseks. 1996. aasta lõpul sõlmitud tasulise tsessioonilepingu järgi loovutas Eesti Pank oma 1,2 miljoni kroonise nõude aktsiaseltsi "Arrow" vastu Põhja-Eesti Pangale, mille viimane pidi tasuma hiljemalt 1. maiks 1998.

Vastavalt Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga vahel 1997. aasta jaanuaris sõlmitud garantiilepingule avas Eesti Pank 1997. aasta märtsis Eesti Ühispangas 3kuulise garantiideposiidi summas 7,8 miljonit krooni, intressimääraga 2% aastas. 1997. aasta juunis sulges Eesti Pank garantiideposiidi.

Nimetatud garantiilepinguga omandas Eesti Pank nõudeõiguse Põhja-Eesti Panga (Eesti Ühispanga) laenudele summas 123,9 miljonit krooni. 1997. aastal avas Ühispank Eesti Pangale deposiidikonto, kuhu kandis garantiilepingust tulenevate laenude laekumisest saadud summasid 3,0 miljoni krooni eest, mis kajastati erakorralistes tuludes (vt kirje 27).

Vahenduslaenud

Vahenduslaenud on 1997. aastal vähenenud poole võrra. Selle põhjuseks on Eesti krediidiasutustele Soome ekspordi krediteerimise organisatsiooni Vientiluotto OY poolt antud laenude tagasimaksmine. Nimetatud laene vahendab Eesti Pank agendina. Vahenduslaenude tagasimaksmise viimane tähtaeg langeb 2001. aasta novembrisse.

Laenud ettevõtetele

Vastavalt Eesti Panga, Põhja-Eesti Panga ja ASi Arrow vahel 1997. aasta jaanuaris sõlmitud kokkuleppele tasuvad Eesti Pank ja Põhja-Eesti Pank võrdsetes osades perioodi detsember 1996 kuni 31. märts 1997 eest ASi Arrow hoone (asukohaga Tallinn, Maleva tn 1) vajalikud hoolduskulud. 1997. aasta jaanuarist märtsini on Eesti Pank oma osana tasunud selliseid kulusid 189 236 krooni eest. AS Arrow kohustus sõlmitud kokkuleppe järgi tasutud hoolduskulud Eesti Pangale ja Põhja-Eesti Pangale nende esimesel nõudmisel tagasi maksma. 1997. aastal makstud hoolduskuludele on 1997. aasta detsembris tehtud kahjumikindlustuseraldised, kuna tõenäoliselt ei õnnestu seda summat ASilt Arrow tagasi saada (vt kirje 26).

Laenud Eesti Panga töötajatele

Eesti Panga töötajatele on antud kinnisvaraga tagatud eluasemelaene maksimaalselt 25 aastaks ja tarbimislaene tähtajaga kuni 2 aastat. Peale selle on antud õppelaene tähtajaga kuni 15 aastat.

KIRJE 8 - AKTSIAD JA OSALUSED

Eesti Panga omanduses olevad aktsiad:

 

1997

1996

Osatähtsus (%)

Tuh kr

Osatähtsus (%)

Tuh kr

Eesti Investeerimispank
44 121 aktsiat nimiväärtuses à 1 000 krooni

33,3

47 524

33,3

47 524

Eesti Hoiupank
1 028 933 aktsiat nimiväärtuses à 10 krooni

5,3

10 289

13,6

22 504

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)
700 aktsiat, millest 200 omavad hääleõigust

M/A

8

M/A

8

SWIFT
1 aktsia nimiväärtuses 5 000 BEF

M/A

12

M/A

12

Väärtpaberite Keskdepositoorium
2 aktsiat nimiväärtuses à 100 000 krooni

7,1

200

7,1

200

Aktsiaselts "Arrow"
516 A-aktsiat nimiväärtuses à 5 000 krooni
84 B-aktsiat nimiväärtuses à 5 000 krooni

 

 

97,2

 

Põhja-Eesti Pank
200 000 aktsiat nimiväärtuses à 100 krooni

 

 

33,3

 

Tallinna Väärtpaberibörs
10 aktsiat nimiväärtuses à 10 000 krooni

3,8

100

4,2

100

Kokku

 

58 133

 

70 348

1997. aastal jätkas Eesti Pank oma osaluse vähendamist Eesti krediidiasutustes.

Eesti Investeerimispank

Eesti Investeerimispanga omanike ja OÜ Immerman vahel sõlmiti 18. detsembril 1997. aastal aktsiate ostu-müügi leping, mille järgi aktsiate ostja omandas aktsiad pärast aktsiate eest tasumist 7. jaanuaril 1998. aastal. Lepingu alusel müüs Eesti Pank OÜle Immerman 44 121 aktsiat nimiväärtuses ? 1 000 krooni, kogusummas 103,3 miljonit krooni. Aktsiate müügi kasum summas 55,8 miljonit krooni kajastub 1998. aasta tuludes.

Eesti Hoiupank

Vastavalt 30. juunil 1997. aastal sõlmitud kokkuleppele müüs Eesti Pank Rootsi pangale Sparbanken Sverige AB (Swedbank) 1997. aasta juulis 1 221 500 Eesti Hoiupanga aktsiat kogumaksumusega 147,5 miljonit krooni. Aktsiate hinnakujundusel lähtuti Eesti Panga ja Swedbankiga peetud läbirääkimiste käigus Hoiupanga aktsia keskmisest sulgemishinnast Tallinna Väärtpaberibörsil kümnel järjestikusel börsipäeval. Swedbankiga sõlmitud lepingu kohaselt on Swedbankil Eesti Pangale järelejäänud aktsiate suhtes esmaostuõigus, kui Eesti Pank sooviks nimetatud aktsiaid müüa enne 31. detsembrit 1998. 1997. aasta lõpul moodustas Eesti Panga osalus Hoiupanga aktsiakapitalis 5,3%.

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)

Aktsiad (25% sisse makstud) summas 7 837,50 krooni on kajastatud ajaloolises maksumuses, mis kujunes 1930. aastal, mil Eesti Pank astus BISi liikmeks. Selles ajaloolises maksumuses kajastuvad Eesti kroonide ümberarvestamine rubladeks 1940. aastal ja rublade ümberarvestamine Eesti kroonideks 1992. aastal. Täiendavat aktsiate sissemaksu nõuet ei ole Rahvusvaheline Arvelduspank Eesti Pangale esitanud. Vastavalt Rahvusvahelise Arvelduspanga põhikirjale võib seda teha BISi juhatuse otsuse alusel.

AS Arrow

2. septembril 1997. aastal sõlmiti Eesti Panga ja ASi Rime Kinnisvara vahel ASi Arrow aktsiate ostu-müügi leping, mille alusel Eesti Pank müüs nimetatud aktsiaseltsile kokku 600 aktsiat kogusummas 6 000 krooni, sellest 516 A-aktsiat nimiväärtusega 5 000 krooni ja 84 B-aktsiat nimiväärtusega 5 000 krooni.

Põhja-Eesti Pank

Vastavalt Põhja-Eesti Panga aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusele 1997. aasta jaanuaris Põhja-Eesti Panga lihtaktsiad tühistati. Selline otsus oli 1996. aasta lõpul aluseks 100%lise kahjumikindlustuseraldise tegemiseks Põhja-Eesti Panga aktsiatele.

1997. aasta jaanuaris liitusid Eesti Ühispank ja Põhja-Eesti Pank. Liitumise kiitsid heaks Põhja-Eesti Panga suuraktsionärid Eesti Vabariigi Valitsus, Eesti Pank ja Eesti Ühispank. 1997. aasta aprillis kiitis Eesti Ühispanga aktsionäride üldkoosolek heaks Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumislepingu. Eesti Pank andis Eesti Ühispangale loa liita enesega Põhja-Eesti Pank 18. aprillil 1997.

Liitumise eel kanti Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga otsuse alusel maha kogu Põhja-Eesti Panga eelnenud perioodide kahjum. Mahakandmise tulemusel kaotasid Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank oma osaluse Põhja-Eesti Pangas.

Tallinna Väärtpaberibörs

Seoses Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiakapitali suurenemisega 2,6 miljoni kroonini, milles Eesti Pank ei osalenud, vähenes Eesti Panga osatähtsus Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiakapitalis 1997. aastal 3,8%ni.

KIRJE 9 - MUUD AKTIVAD

Sellel kirjel kajastatakse pankadele müüdud Eesti Panga laenusertifikaatide (CD) nimiväärtuse ja müügihinna vahet. Peale selle kajastatakse siin mitmesuguseid ettemakseid teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtajad langevad 1998. aasta algusesse, ning Eesti Panga muude käibevarade maksumust. Käesoleval kirjel kajastatakse samuti Eesti Panga ja Eesti Maapanga vahelisest kokkuleppest tulenevat 800 000kroonist ettemakset, mille Eesti Pank tasus 1996. aastal Maapangale erakorraliste kolimiskulude katteks Tallinnas asuvast Estonia pst 11 hoonest.

1997. aasta lõpul kajastati käesoleval kirjel samuti Eesti Hoiupangale tagatislepingu alusel tehtud ettemakset 13 miljoni krooni ulatuses, millele sama aasta lõpul tehti kogu summa ulatuses kahjumikindlustuseraldised. Vastavalt tagatislepingule pidi Eesti Pank katma Eesti Hoiupangale lepingujärgses valikportfellis olevad 100%lt provisioneeritud laenud, mis olid Hoiupanga bilansist välja kantud. Nimetatud laenude tagasilaekumisest saadud summad kohustub Hoiupank Eesti Pangale üle kandma kuni 15. märtsini 2001, arvestades Hoiupanga kasuks tehtud mahaarvamisi laenude ja nendega seotud nõuete sissenõudmisel. 1997. aasta jooksul on Eesti Hoiupank Eesti Pangale üle kandnud sellest summast 4,7 miljonit krooni, mis on kajastatud erakorralistes tuludes (vt kirje 27).

KIRJE 10 - PÕHIVARAD

Põhivara soetamine ja kulumi arvestus 1997. aastal:

tuh kr

 

Hooned

Arvutid

Inventar

Tarkvara

Transpordi-
vahendid

Kokku

Algmaksumus

 

 

 

 

 

 

Jääk 1996. a lõpul

50 235

30 435

43 644

9 030

6 858

140 202

Soetatud

26 131

10 371

18 521

2 842

902

58 767

Maha kantud, müüdud

-7 666

-8 765

-797

-270

-445

-17 943

Jääk 1997. a. lõpul

68 700

32 041

61 368

11 602

7 315

181 026

Amortisatsioon

 

 

 

 

 

 

Jääk 1996. a lõpul

1 745

17 911

21 473

2 899

4 661

48 689

Arvestatud

1 659

8 428

9 593

2 030

1 309

23 019

Vähendatud

-103

-8 644

-717

-175

-349

-9 988

Jääk 1997. a lõpul

3 301

17 695

30 349

4 754

5 621

61 720

Jääkmaksumus

 

 

 

 

 

 

Jääk 1996. a lõpul

48 490

12 524

22 171

6 131

2 197

91 513

Jääk 1997. a lõpul

65 399

14 346

31 019

6 848

1 694

119 306

 

Põhivara kasvu 1997. aastal võrreldes 1996. aastaga on põhjustanud hoonete soetamine ja rekonstrueerimine, riistvara ja tarkvara ning inventari hanked.

Põhivara bilansilise väärtuse suurenemine 27,8 miljoni krooni võrra on tingitud peamiselt pangahoonete ehitus- ja rekonstrueerimistöödest. 1997. aastal tehti ehitus- ja rekonstrueerimistöid Estonia pst 11 pangahoones 16,8 miljoni krooni, Sakala tn 4 pangahoones 0,3 miljoni krooni, Maardu mõisas asuvas koolituskeskuses 2,0 miljoni krooni eest.

1997. aastal võõrandas Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeerium Eesti Pangale tasuta hoone, abihoone ja platsi Tallinnas, Tartu mnt 13. Tasuta üle antud hoone, abihoone ja plats hinnati bilansis Tallinna Hooneregistrist ületulnud maksumuses 6,9 miljonit krooni, mis kajastati varade ümberhindluse reservis. 1997. aasta mais võõrandati Eesti Ühispangale kinnistu Suur-Karja 7 40 miljoni krooni ning hooned ja plats Tartu mnt 13 34 miljoni krooni eest, vastavalt Põhja-Eesti Pangaga sõlmitud garantiikokkuleppele.

KIRJE 11 - VÄLISVÕLAD

Eesti Panga välisvõlgade koosseis koos tekkepõhiste intressidega oli 1997. aasta ja 1996. aasta lõpul järgmine:

tuh kr

 

1997

1996

Vientiluotto OY

20 252

40 336

Kokku

20 252

40 336

Käesoleva kirje vastaskirjed kajastuvad bilansi aktivapoolel rahaasutustele antud laenude all (vt kirje 7). Vientiluotto OYlt saadud järelejäänud laenude lõplikud tagastamistähtajad langevad enamikus 1998. aastasse.
 

KIRJE 12 - RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI (IMF) KROONIKONTOD

Sellel kirjel kajastuvad Rahvusvahelise Valuutafondi deposiidid Eesti kroonides Eesti Pangas. Need sisaldavad Valuutafondi poolt Eesti Pangale antud laene ja Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis.

Alljärgnev tabel iseloomustab Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud laenude ja fondis osalusega seotud liikumisi.

tuh kr

 

SBA

Osalus

Kokku

Jääk 1996. aasta lõpul

559 354

830 328

1 389 682

Arvestatud intressid

41 894

 

41 894

Kursivahed

43 524

69 198

112 722

Laenu tagasimaksmine

-270 523

 

-270 523

Makstud intressid

-43 458

 

-43 458

Jääk 1997. aasta lõpul

330 791

899 526

1 230 317

KIRJE 13 - MITTERESIDENTIDE KONTOD

Sellel kirjel kajastuvad SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankade intressita nõudmiseni hoiused Eesti kroonides, mida kasutatakse Eesti ja nimetatud riikide vahelisteks arveldusteks Eesti Panga vahendusel.

KIRJE 14 - SULARAHA RINGLUSES

Siin kajastatakse Eesti Panga poolt emiteeritud rahatähti ja münte, mis on väljastatud Eesti Pangast (vt ringluses oleva sularaha analüüsi).

KIRJE 15 - PANKADE KONTOD JA MUUD JOOKSVAD KOHUSTUSED

Sellel kirjel kajastuvad Eesti krediidiasutuste arvelduskontod Eesti Pangas. Alates 1996. aasta 1. juulist maksab Eesti Pank krediidiasutuste arvelduskontodele intresse. Intressi, mille määraks on aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Saksa Liidupanga diskontomäär, makstakse arvelduskonto saldo selle osa eest, mis ületab krediidiasutusele aruandekuuks kehtestatud keskmise kohustuslike reservide miinimumtaseme. Krediidiasutustele on samas kehtestatud leppetrahvi maksmise kohustus, juhul kui krediidiasutus ei ole kinni pidanud kohustuslike reservide miinimumnõudest. Peale selle on alates 1. juulist 1996 Eesti krediidiasutustele kehtestatud tasu maksejuhiste ja krediidiasutuse allüksuse arvelduskonto teenindamise eest.

Vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga vahel sõlmitud majanduspoliitilisele memorandumile moodustas Vabariigi Valitsus stabilisatsioonifondi, kuhu kantakse keskvalitsuse eelarve ülejääk. Majanduse stabiliseerimisfondi eesmärk on moodustada rahaline varu, mis aitaks kindlustada Eesti majanduskeskkonda ettearvamatute tagasilöökide vastu ja seekaudu toetada majanduse püsivat arengut. Stabilisatsioonifond on pikaajaline ja see suureneb eelarvetulude ülelaekumisel. Valitsuse esindajana tegutsev Eesti Pank tihedas koostöös Riigikassaga investeerib stabilisatsioonifondi summad riigist välja välisinstrumentidesse.

1997. aasta novembris ja detsembris paigutas Rahandusministeerium Eesti Panga kaudu stabilisatsioonifondi vastavalt 150 miljoni ja 200 miljoni krooni suuruse hoiuse.

KIRJE 16 - VÄÄRTPABERID

Sellel kirjel kajastatud lühiajalised laenusertifikaadid (CDd) on Eesti Panga emiteeritud 28päevase kestvusega diskonteeritavad väärtpaberid nominaalväärtusega 100 000 krooni, mida müüakse pankadele Eesti Panga poolt korraldatavatel oksjonitel. Alates 1996. aasta juulist toimuvad oksjonid üks kord kuus. 1997. aastal toimus 4 oksjonit.

KIRJE 17 - KONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Konverteeritava välisraha konto kajastab Eesti Vabariigi Valitsuse nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Sellel kirjel on kajastatud Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eesti Vabariigile antud majanduse arendamise sihtlaene (STF) koos tekkepõhiste intressidega SDRides. Samuti sisaldub kirjes STF laenule vastav osa nõudest Rahvusvahelisele Valuutafondile, mis võeti bilansis arvele 1997. aastal seoses Eesti Vabariigi osalemisega IMFi struktuurimuutuste laiendatud krediidiliini (ESAF) finantseerimisel. Nimetatud laenude osas tegutseb Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel laenusaaja agendina.

tuh kr

Jääk 1996.aasta lõpul

317

Eelmiste aastate nõue (vt kirje 5)

3 293

Kantud kontole

21 842

Intressitulu

14

Kursivahed

288

Makstud intressi- ja muud kulud

-21 076

Jääk 1997. aasta lõpul

4 678

 

Ülaltoodud tabel kajastab majanduse arendamise sihtlaenu liikumist ja reserveeritud osa arvelevõtmist, sisaldades Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kontole kantud raha sihtlaenu intresside ja muude kulude maksmiseks.

KIRJE 18 - MITTEKONVERTEERITAV VÄLISRAHA

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti krediidiasutuste mittekonverteeritava raha intressita nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Need hoiused on seotud arveldustega SRÜ riikide, Läti ja Leeduga, mis toimuvad läbi Eesti Panga (vt kirje 6).

KIRJE 19 - GARANTIIDE KINDLUSTUSERALDISED

1997. aastal kindlustuseraldisi garantiidele ei ole tehtud. Garantiide kindlustuseraldisi on 1997. aastal korrigeeritud järgmiselt:

tuh kr

 

Eesti
Hoiupank

Põhja-Eesti
Pank

Muud
garantiid

Kokku

Jääk 1996. aasta lõpul

36 377

17 800

500

54 677

Kantud Eesti Hoiupangale (vt kirje 28)

-21 000

 

 

-21 000

Vähendatud kindlustuseraldisi (vt kirje 27)

-15 377

-17 800

 

-33 177

Jääk 1997. aasta lõpul

0

0

500

500

 

KIRJE 20 - MUUD PASSIVAD

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga võlgnevusi mitmesugustes 1997. aasta majandustegevusega seotud arveldustes, mille maksetähtajad langesid 1998. Aasta algusesse.

KIRJE 21 - KAPITAL JA RESERVID

Kapital ja reservid jagunevad järgmiselt:

tuh kr

 

Jääk 1996. a
lõpul

Üle-
kanded

1996. a kasumi
jaotus

Ümber-
hindlus

Jääk 1997. a
lõpul

Põhikapital

100 000

 

 

 

100 000

Reservkapital

100 000

 

74 000

 

174 000

Erireserv

924 367

224

82 000

 

1 006 591

Ümberhindlus

19 154

 

 

9 303

28 457

Kulla ümberhindlus

4 896

 

 

-3 509

1 387

Varade ümberhindlus

4 711

-224

 

-627

3 860

Kursivahed

-13 882

 

 

128 324

114 442

Kokku

1 139 246

0

156 000

133 491

1 428 737

 

Vastavalt Eesti Panga seadusele suunatakse vähemalt 25% aastakasumist nii põhikapitali kui ka reservkapitali suurendamiseks. Pärast nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist Eesti Panga nõukogu otsusel suunata sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks. Kasumi ülejääv osa kantakse riigieelarvesse.

1992. aastal kattis Eesti Pank erireservi arvel nii rublaaktivate ja -passivate rahareformiaegse ümberhindamise tulemuse kui ka 1992. aasta kahjumi rohkem kui poole miljardi krooni ulatuses. Eesti Panga nõukogu 1993. aasta otsuse kohaselt tuleb Eesti Panga reservid taastada kümne järgneva aasta kasumi arvel.

1997. aasta kasumi jaotus on toodud Eesti Panga tulude ja kulude aruandes leheküljel 99. Vastavalt Eesti Panga nõukogu poolt kinnitatud 1997. aasta aruandele suunatakse kasumist 252,4 miljonit krooni erireservi taastamiseks. Erireservi kasutati 1992. aasta rahareformiaegsete kahjude katmiseks.

Kirjel "Ümberhindlus" on kajastatud realiseerimata välisväärtpaberite soetusmaksumuse ja turuväärtuse vahe. 1997. aasta lõpul oli realiseerimata välisväärtpaberite turuväärtus soetusmaksumusest suurem.

Varade ümberhindluses kajastub põhivarade ümberhindlus. 1997. aastal hinnati ümber tasuta saadud hoone, abihoone ja plats asukohaga Tallinn, Tartu mnt 13, võttes aluseks nende väärtuse Tallinna Hooneregistri andmeil. Reservi on vähendatud ümberhinnatud varade kulumi võrra, mis on kantud erireservi arvele. Samuti on reservi korrigeeritud ümberhinnatud varade võõrandamisel (vt kirje 10).

Kursivahedes on kajastatud välisvaluutas väljenduvate varade ja kohustuste kroonidesse ümberarvestamise tulemused bilansi kuupäeval, seoses välisvaluuta kursside muutumisega. Mõnede välisvaluutade, eelkõige USA dollari tugevnemine Saksa marga suhtes 1997. aastal on põhjustanud kursivahede reservi suurenemise.

KIRJE 22 - NETOINTRESSID JA MUU PUHASTULU VÄLISAKTIVATELT JA -PASSIVATELT

Käesolev kirje sisaldab peamiselt realiseeritud netotulusid tehingutelt väärtpaberitega, intressitulusid tähtajalistelt hoiustelt ning välismaa investeerimispanga poolt juhitud lühiajaliselt investeeringult ja dividende, millest on maha arvatud tugilaenu (SBA) ja Vientiluotto OYlt saadud vahenduslaenude intressikulud ja realiseeritud kulud valuutavahetustehingutelt.

Puhastulu kasv 16,4 miljonit krooni võrreldes 1996. aastaga on saavutatud peamiselt tänu Eesti krediidiasutustelt ostetud konverteeritavate valuutade varu suurenemisele. Tehinguid kullaga 1997. aastal ei ole toimunud.

KIRJE 23 - NETOINTRESSID JA MUU PUHASTULU KODUMAISTELT AKTIVATELT JA PASSIVATELT

Sellel kirjel kajastuvad intressitulud ja hooldustasud Vientiluotto OY poolt antud ja Eesti Panga poolt krediidiasutustele vahendatud laenudelt, intressitulud Eesti Panga töötajatele antud laenudelt, kodumaiste krediidiasutuste arvelduskonto teenindamisega seotud tulud ja kulud, majandusarengu soodustamise sihtlaenu (STF) agenditasud, stabilisatsioonifondi investeeringutelt saadud ja Vabariigi Valitsusele makstavad intressid ning Eesti Panga laenusertifikaatide (CD) eest makstavad intressid. Eesti Panga netointressid on 1997. aastal vähenenud 7,2 miljonit krooni võrreldes 1996. aastaga. Selle põhjuseks on vahenduslaenude vähenemine rohkem kui kolmandiku võrra, krediidiasutuste arveldusteeninduse netokulude suurenemine seoses Eesti krediidiasutustele makstud intressidega nende arvelduskonto saldo selle osa eest, mis ületab krediidiasutusele aruandekuuks kehtestatud keskmise kohustuslike reservide miinimumtaseme ja Eesti Panga laenusertifikaatide (CD) eest makstavate intresside vähenemine seoses Eesti Panga lühiajaliste laenusertifikaatide oksjonite arvu vähenemisega 1997.aastal.

KIRJE 24 - MUUD PÕHITEGEVUSTULUD

Kirjel kajastatakse tulusid, mis on seotud eelmiste aastate finantstulemite korrigeerimisega ja mitmesuguste tasudega erinevate teenuste eest, mis ei ole otseselt seotud pangateenustega ja Eesti Panga põhiülesannete täitmisega. 1997. aastal on käesoleval kirjel kajastatud hoonete ja seadmete renditulusid ning tasusid mitmesuguste teenuste eest, nagu telefonide kasutamine ja Eesti Panga bülletäänide müük.

KIRJE 25 - MUUD PÕHITEGEVUSKULUD

Käesolev kirje on esitatud agregeeritud vormina Eesti Panga eelarvelistest kulukirjetest, mille järgi toimub nende järelevalve.

Personalikulud sisaldavad endas palga- ja ühekordsete väljamaksete kulu koos maksudega, lähetus- ja koolituskulu ning kulutusi spordile. Personalikulude kasvu põhjuseks on olnud palgakulude ja sellega seotud maksude ja lähetuskulude kasv.

Kulud rahatähtede ja müntide valmistamiseks on 1997. aastal oluliselt suuremad kui 1996. aastal. 1997. aastal valmistati 10sendiseid münte ja 500krooniseid rahatähti sularahavarude täiendamiseks ja sularahanõudluse rahuldamiseks. 1997. aasta lõpul ulatusid panga lepingulised kohustused sularaha valmistamiseks 1998. aastal 5,6 miljoni kroonini. Kulusid sularaha valmistamiseks kajastatakse kuludes nende tekkimisel.

Amortisatsioonikulude kasvu põhjuseks on eelkõige hoonete juurdetulek ja rekonstrueerimine ning riist- ja tarkvara ning inventari hanked.

Remondikulud on 1997. aastal võrreldes 1996. aastaga mõnevõrra vähenenud. Seoses hoonete juurdetulekuga 1996. aastal ja nende rekonstrueerimise vajadusega peaksid hoonete remondikulud 1998. aastal mõnevõrra tõusma.

Haldus- ja administratiivkulud on 1997. aastal võrreldes 1996. aastaga kasvanud pisut rohkem kui viiendiku võrra. Selle põhjuseks on olnud kulutused õigusteenindusele ja -ekspertiisile, Eestile krediidireitinguagentuuride poolt antud riigireitingu tellimiskulud, infotehnoloogia hoolduskulude suurenemine ning kulutused reaalajalisele äriinformatsioonile.

Muud Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalikud kulud sisaldavad endas kulutusi Eesti krooni 5. aastapäeva tähistamiseks.

KIRJE 26 - KULUD LAENUDE JA MUUDE NÕUETE KAHJUMIKINDLUSTUSEKS JA GARANTIIDE KINDLUSTAMISEKS

Vastavalt Eesti Panga, Põhja-Eesti Panga ja ASi Arrow vahel 1997. aasta jaanuaris sõlmitud kokkuleppele, tasuvad Eesti Pank ja Põhja-Eesti Pank võrdsetes osades perioodi detsember 1996 kuni 31. märts 1997 eest ASi Arrow hoone (asukohaga Tallinn, Maleva tn 1) vajalikud hoolduskulud. 1997. aasta jaanuarist märtsi lõpuni on Eesti Pank oma osana tasunud selliseid kulusid 189 236 krooni. AS Arrow kohustub sõlmitud kokkuleppe järgi Eesti Pangale ja Põhja-Eesti Pangale tasutud hoolduskulud nende esimesel nõudmisel tagasi maksma. 1997. aastal makstud hoolduskuludele on 1997. aasta detsembris tehtud kahjumikindlustuseraldised, kuna tõenäoliselt ei õnnestu seda summat ASilt Arrow tagasi saada.

KIRJE 27 - ERAKORRALISED TULUD/KULUD

Erakorralistes tuludes ja kuludes kajastatakse tulusid ja kulusid tehingutelt, mis on oma iseloomult ühekordsed ja erakorralised. 1997. aastal sisaldas see kirje järgmist:

tuh kr

Tulu Eesti Hoiupanga aktsiate müügist (vt kirje 8)

135 299

Tulu Põhja-Eesti Panga garantii kindlustuseraldiste vähendamisest (vt kirje 28)

17 800

Tulu Eesti Hoiupanga tagatislepingu kindlustuseraldiste vähendamisest (vt kirje 28)

20 109

Tulu eelmiste aastate nõude arvelevõtmisest (vt kirje 5)

6 753

Tulu lootusetute laenude laekumisest deposiidile Eesti Ühispangas (vt kirje 7 ja 28)

3 025

Tulu lootusetute laenude laekumisest

2 581

Kokku

185 567

 

Eesti Hoiupanga aktsiate müügist saadi tulu 135,3 miljonit krooni. 1996. aastal tehtud garantiide kindlustuseraldistest lahenesid Põhja-Eesti Panga kasuks tehtud eraldised summas 17,8 miljonit krooni ja Eesti Hoiupanga kasuks tehtud tagatised 15,4 miljoni krooni ulatuses. Lisaks sellele laekus 1997. aastal veel Hoiupangale 1996. aastal tehtud ettemaksust 4,7 miljonit krooni. Eraldi tuleb märkida, et 1997. aasta märtsis korrigeeriti (suurendati) välisreservide tulusid 6,7 miljoni krooni ulatuses, võttes samal ajal arvele nõude Rahvusvahelise Valuutafondi vastu. Eesti Ühispangas avatud deposiidikontole laekus 3,0 miljonit krooni garantiilepingust tulenevate laenude laekumisest. RASile Painküla Tärklisetehas eelnevatel aastatel tehtud kahjumikindlustustest laekus 1,9 miljonit krooni. Peale selle laekus 1997. aastal vähesel määral ka osa LEA-Panga laenudest, millele olid eelnevatel aastatel tehtud kahjumikindlustuseraldised.

KIRJE 28 - BILANSIVÄLISED KONTOD

Tinglikud kohustused

Kohtuasi

Eesti Innovatsioonipanga aktsionär Eastern Credit Ltd esitas 1996. aasta septembris 18,8 miljoni dollari suuruse hagiavalduse Eesti Panga ja hr V. Krafti vastu Ameerika Ühendriikide Texase osariigi Harrise ringkonnakohtule. Eesti Pank on arvamusel, et hagi esitamine ei ole õigustatud ja Eesti Pank ei saa olla protsessi osapool. Seetõttu selle nõude kindlustamiseks 1996. ega 1997. aastal eraldisi ei tehtud.

Tulevikutehingud

Seisuga 31. detsember 1997 oli oma väärtuspäeva ootamas Eesti krooni ja Saksa marga vahelisi tulevikutehinguid kogusummas 1 269,5 miljonit krooni, mille lõpptähtajad langevad perioodi kuni aastani 2002. Need tulevikutehingud olid sõlmitud Eesti kommertspankadega Saksa markade müümiseks kursivahemikus 8,0010-8,0020. Selliseid tehinguid sõlmiti kuni 1995. aasta märtsini.

Garantii Euroopa Investeerimispangale (EIB)

1995. aasta 27. novembril sõlmiti Euroopa Investeerimispanga, Eesti Panga ja Eesti Investeerimispanga vahel võlakohustuste uuendamise leping ja Euroopa Investeerimispanga ning Eesti Panga vahel garantiileping tähtajaga 2006. aastani. Nende lepingutega muudeti ära Euroopa Investeerimispanga ja Eesti Panga vahel 1993. aasta oktoobris sõlmitud 10 miljoni eküü suurune laenuleping.

Garantii Põhja-Eesti Pangale (Eesti Ühispangale)

1997. aasta jaanuaris sõlmisid Eesti Pank ja Põhja-Eesti Pank kokkuleppe, mille järgi Eesti Pank garanteeris Põhja-Eesti Pangale viimase krediitidest ja muudest varadest tulenenud kahjude katmist, koos Vabariigi Valitsuse poolse panusega. 1996. aastal tehti kokkuleppele kahjumikindlustuseraldised.

1997. aastal teostatud kokkuleppest tulenevate tehingute tulemusena on Eesti Pank 1997. aasta jaanuaris sõlmitud garantiilepinguga võetud kohustused täielikult täitnud.

Sama kokkuleppe järgi omandas Eesti Pank nõudeõiguse Põhja-Eesti Panga (Eesti Ühispanga) laenudele summas 123,9 miljonit krooni, millele Põhja-Eesti Pank oli teinud 1996. aastal kahjumikindlustuseraldised. 1997. aastal avas Eesti Ühispank Eesti Pangale deposiidikonto, kuhu kandis garantiilepingust tulenevate laenude laekumisest saadud summasid 3,0 miljoni krooni eest (vt kirje 7).

Tagatisleping Eesti Hoiupangaga

Eesti Panga ja Eesti Hoiupanga vahel sõlmiti 1996. aasta augustis tagatisleping, mille täitmise tähtaeg oli 22. detsember 1997. Vastavalt sellele lepingule andis Eesti Pank tagatise Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga (ETEK) ja Eesti Hoiupanga kreeditoride ja hoiustajate huvide kaitseks 74,4 miljoni krooni ulatuses, vältimaks ETEKi ja Hoiupanga kreeditoride ja hoiustajate huvide kahjustamist nende pankade liitumise läbi. 1996. aastal tehti tagatistele kahjumikindlustuseraldised.

1997. aasta detsembris kandis Eesti Pank Eesti Hoiupangale üle 21,0 miljonit krooni 1996. aasta lõpus tehtud tagatiste kindlustuseraldiste arvel, mille tulemusena on Eesti Pank 1996. aasta augustis sõlmitud tagatislepinguga endale võetud kohustused täielikult täitnud (vt kirje 19).

Muud garantiid

1996. aasta augustis andis Eesti Pank välja garantiikirja 1996. aasta alguses Tallinnas Merivälja teel toimunud liiklusõnnetuses kannatanu ravimisega seotud kulude hüvitamiseks summas 500 000 krooni. Kõik sellest garantiist tulenevad kulud on tagatud liiklusõnnetuse põhjustanud pangaametniku garantiikirjaga.

Rahvusvaheline Arvelduspank

Alates 1930. aastast eksisteerib tinglik kohustus Rahvusvahelise Arvelduspanga suhtes. See tinglik kohustus kujutab endast Rahvusvahelisele Arvelduspangale maksmata osa Šveitsi kuldfrankides nomineeritud aktsiate eest, mille summa bilansipäeval oli 36,5 miljonit krooni (vt kirje 8).

Bilansivälised varad (varalised õigused)

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 23. jaanuari otsusega "Eesti Vabariigi valuutareservi kohta" eraldati Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid arvestusliku väärtusega 150 miljonit USA dollarit ja anti üle Eesti Pangale Eesti Vabariigi valuutareservina.

Vastavalt Eesti Vabariigi Riigikogu 1997. aasta 2. juuni otsusele tunnistati kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 23. jaanuari otsus "Eesti Vabariigi valuutareservi kohta".

Sellest tulenevalt on Eesti Panga rahaliselt hinnatavad õigused riigimetsast eraldatud reservlankide suhtes lõppenud.