JÄRELEVALVE ÜLDINE ARENG

1997. aastal jätkus pangajärelevalve areng varasemail aastail kujunenud kontseptsiooni kohaselt. Ka nüüd asetati pearõhk rahvusvaheliselt tunnustatud järelevalve põhimõtete rakendamisele.

Lähtudes sellest, et turumajanduse tingimustes vastutavad äritegevuse tulemuste eest eelkõige krediidiasutused ise, ei saa järelevalve ülesandeks olla otsene sekkumine panga juhtkonna tegevusse, vähendamaks turu distsiplineerivat mõju. Krediidiasutuse igapäevategevusse on lubatud sekkuda vaid juhul, kui see rikub seadust või muid panga tegevust reguleerivaid õigusakte või võtab endale põhjendamatult suuri riske, ohustades sellega kreeditoride huve.

1997. aastal jätkus tervikliku ja autonoomse pangajärelevalveasutuse kujundamine. Seejuures tuleb vahet teha pangajärelevalve funktsionaalse terviklikkuse ja finantsturu järelevalve terviklikkuse vahel.

Pangajärelevalve funktsionaalne terviklikkus tähendab kõigi selle funktsioonide organisatsioonilist koondumist, alates andmebaasi moodustamisest kuni sanktsioonide rakendamiseni, krediidiasutuste tegevust reguleerivate juhendite väljatöötamiseni ning rahvusvahelise koostöö korraldamiseni. Selles valdkonnas intensiivistus pangainspektsiooni tegevus pankade aruandlust reguleerivate juhendmaterjalide väljatöötamisel.

Finantsturu järelevalve terviklikkus tähendab järelevalve all olevate institutsioonide erinevate tegevusalade koondamist ühtse järelevalve alla. Siin lõpetati ettevalmistused üleminekuks pangagruppide konsolideeritud järelevalvele alates 1998. aastast ja tugevdati koostööd finantsturu erinevate järelevalveasutuste vahel. Sellise arengusuuna lõppeesmärk on üleminek unifitseeritud finantsjärelevalvele. Sellekohane kontseptsioon on ette nähtud koostada veel lähiaastate jooksul.

Erilise kontrolli all olid omakapitali piisavus, omanikeringi muutused ning sellega seoses aktsiakapitali ja sellest tuleneva otsustusõiguse kontsentratsioon, aktivate kvaliteet, pangasiseste protseduurireeglite, samuti juhtkonna info- ja riskijuhtimissüsteemide olemasolu ning piisavus. Täiendavalt koostati tururiski hindamise ja juhtimise eeskirjad.

Vastavalt aastaplaanile inspekteeriti kõiki panku vähemalt üks kord aastas, samuti tehti järelkontrolli. Tugevdati vaatlevat järelevalvet, mille tulemusena kasvas ka selle osa kohapealsete inspekteerimiste ettevalmistamisel.

PANGANDUSE ARENG JA JÄRELEVALVETÖÖ PRIORITEEDID

Vaatamata Eesti pangandusturu kiirele arengule jätkub dünaamiline protsess veel lähiaastatelgi. 1997. aastal lõpetas ühel või teisel viisil oma tegevuse kolm panka. See näitab, et nii mõnedki krediidiasutused, eriti väikepangad, ei ole suutnud oma turupositsiooni seni veel kindlustada ning teatud struktuurinihked jätkuvad tõenäoliselt ka tulevikus.

Üha tiheneva konkurentsi tingimustes on pangad sunnitud oma turuosa säilitamiseks ja võimalusel ka selle suurendamiseks laiendama pakutavate teenuste nomenklatuuri ja parandama nende kvaliteeti. Kättevõidetud turuosa kindlustamiseks jätkus varem alanud orienteerumine teatud kliendigruppidele.

Endiselt suureneb krediidiasutuste tegevuses väärtpaberioperatsioonide osa. See on ülemaailmne nähtus, mis Eestis hoogustus eriti 1997. aastal. Soodsa võimaluse selleks andis 1996. aastal tegevust alustanud Tallinna Väärtpaberibörs. Lisaks väärtpaberitega kauplemisele laiendavad pangad tegevust ka finantsturu ülejäänud sektorites -- kindlustuses ja finantsinvesteeringute vallas. Selle tulemusena muutuvad pankade turuosa hindamise alused, kuid usaldusväärsuse hindamise aluseks jääb ikkagi pankade omakapital, mille kasvu allikaks on täiendavad investeeringud. 1997. aastal hoogustus pankade tegevuse laienemine ka teiste Balti riikide, Venemaa ja Ukraina panga- ja finantsturgudele, kus omandati tütarettevõtteid või olulisi osalusi krediidiasutustes, samuti kindlustusfirmades ja liisingühingutes.

Eelkirjeldatud protsesside tulemusel suurenes krediidi- ja finantseerimisasutuste konsolideeritud gruppide osa finantsturul. Pankade järjest komplitseeruv tegevus suurendab ka riske. See omakorda esitab kõrgendatud nõudeid pangajärelevalvele, määrates ühtlasi selle arengu prioriteedid. Need on:

  • pankade väärtpaberioperatsioonidest tuleneva tururiski hindamise ja juhtimise süsteemi kujundamine;
  • konsolideeritud aruandluse nõude kehtestamine pankadele ning üleminek konsolideeritud järelevalvele;
  • pangajärelevalve rahvusvaheliselt tunnustatud põhiprintsiipide rakendamine;
  • koostöö edasine tugevdamine finantsturu muude järelevalveasutustega;
  • finantsturu unifitseeritud järelevalvele ülemineku kontseptsiooni kavandamine.

PANGANDUSALASE SEADUSANDLUSE KORRASTAMINE

Vaatamata pangandusalases seadusandluses veel esinevatele puudujääkidele oli edasiminek selles valdkonnas oodatust aeglasem. Riigikogus ootavad vastuvõtmist ja jõustamist krediidiasutuste seaduse uus redaktsioon, hoiuste tagamise seadus, samuti rahapesu tõkestamise seadus ja väärtpaberituru seadus. Neist kolme esimese eelnõu on käesolevaks ajaks arutusvalmis. Väärtpaberituru seaduse eelnõu koostamine jätkub.

RISKIJUHTIMISSÜSTEEMID

Riskijuhtimissüsteemide toime ja efektiivsuse hindamine on kujunemas krediidiasutuste järelevalves määravaks tegevussuunaks. 1997. a sügisel toimunud börsilangus ja likviidsusraskused tõestasid, et need krediidiasutused, kus on efektiivselt toimivad riskijuhtimissüsteemid, on võimelised ka kriisiperioodil suuremate kahjudeta toimima.

Eesti Pangale esitatav aruandlus ei võimalda üks-üheselt hinnata krediidiasutuses kasutatavate riskijuhtimissüsteemide efektiivsust. Pangajärelevalve seisukohalt on krediidiasutuse tegevusest tulenevate riskide identifitseerimine, mõõtmine, jälgimine ja juhtimine ning selleks vajalike infosüsteemide loomine iga panga juhtkonna ja järelevalvenõukogu ülesanne ning sisemise töökorralduse küsimus, kusjuures selle täitmist peab jälgima sisekontrolli osakond. Aasta- ja vahearuannete kontrollimisel peab sellele oma hinnangu andma ka panga välisaudiitor.

Pangajärelevalve kontrollib riskijuhtimise ja juhtkonna informeerimise süsteemi vastavust nõuetele kohapealsete inspekteerimiste käigus, lähtudes krediidiasutuse tegevuse spetsiifikast ja tema turuosast.

1997. aastal, eriti pärast Balti riikide krediidiasutuste vahendite ulatuslikku külmutamist Peterburi pankades, hakati Eesti krediidiasutustes rohkem tähelepanu pöörama ka riigiriski hindamisele.

USALDATAVUSNORMATIIVID

Eesti krediidiasutustele kehtestatud usaldatavusnormatiivid vastavad üldiselt Euroopa Liidu nõuetele, meie kiirestiareneva pangandussüsteemi võimalikke ohte arvestades on need mõneti isegi rangemad. 1997. aastal toimunud muudatustest tuleb kõige olulisemaks pidada kapitali adekvaatsuse miinimummäära tõstmist. Lisaks sellele suurendati Eesti omavalitsuste ning nende poolt garanteeritud nõuete riskikaalu. Krediidiasutuste likviidsuse suurendamiseks kehtestati lisalikviidsusnõue (vt rahapoliitika, Eesti Panga meetmed likviidsussüsteemi tugevdamiseks). Kõik nimetatud muutused olid tihedalt seotud Eesti makromajanduse arengus 1997. aasta kevad-suvel aset leidnud kiirete muutustega.

Usaldatavusnormatiivide täiustamine jätkus vastavalt Euroopa Liidu ja Baseli Pangajärelevalve Komitee soovitustele, seejuures kasutati Euroopa Liidu riikide pangajärelevalve kogemusi. Seni on kapitali adekvaatsuse arvutamisel arvestatud ainult krediidiriski ning tururiskist vaid valuutariski osa, kusjuures valuutaoptsioonidega kauplemisega seotud riske ei ole arvestatud. Täies ulatuses hakatakse tururiski arvestama 1998. aastal, kui hakkab kehtima kapitali adekvaatsuse arvutamise täiendatud juhend. Üleminekul konsolideeritud järelevalvele hakatakse krediidiasutustele kehtestatud usaldatavusnormatiive rakendama ka nende konsolideerimisgruppidele.

Toimuvatest muudatustest on olulisemad veel kapitali kolmanda kihi kasutuselevõtt, laenude klassifitseerimise ja provisioneerimise korra täpsustamine ning pankade bilansivälise tegevuse senisest põhjalikum jälgimine.

JUHTIMINE JA SISEKONTROLL

Seoses pankade tegevuse laienemisega finantssektori muudesse sfääridesse, samuti muudele äritegevuse aladele, on tekkinud keeruka organisatsioonilise struktuuriga finants- ja segategevusega ühendused -- konglomeraadid, milles pankadel on juhtpositsioon. See nõuab ka juhtimise ümberkorraldamist nii iga organisatsiooni sees kui ka kogu grupi ulatuses.

Pankades jätkub klienditeeninduse detsentraliseerimine. Keskusse koondatakse esmajärjekorras sellised üldteenindavad tegevused nagu infotehnoloogia, pangatehnoloogia ja raamatupidamine. See võimaldab nii kulusid kokku hoida kui ka krediidiasutuse allüksuste tegevust ühtlustada. Järjest enam rakendatakse pankades finantskontrolli põhimõtet, mille kohaselt allüksused teevad otsused ilma keskkontori sekkumiseta ja viimane kontrollib neid finantstulemuste alusel.

Toimuvad muutused esitavad uusi nõudmisi ka juhtimise infosüsteemidele. Juhtimise edukus ning püstitatud eesmärkide saavutamine sõltub järjest enam õigeaegsest, asjakohasest ja adekvaatsest informatsioonist. Tõese informatsiooni puudumine raskendab kompetentse otsuse vastuvõtmist ning krediidiasutuse tegevuses esinevate riskide juhtimist. Seepärast pööratakse ka järelevalves pankade juhtimisele ja vastavate infosüsteemide olukorrale üha enam tähelepanu.

Krediidiasutuste juhtimist aitab täiustada ja selleks vajalikke infosüsteeme kujundada hästi toimiv ja sõltumatu sisekontroll. Kui aastaid 1995--1996 võib lugeda sisekontrolli kujunemise perioodiks, siis 1997. aastal ilmutasid pankade juhid sisekontrolli tööle juba oma selget toetust, eriti suuremates krediidiasutustes. 1998. aastal peaksid ka ülejäänud pangad suurendama oma tähelepanu sisekontrolli osakonna edukaks tegevuseks vajaliku keskkonna loomisele ning vastava osakonna komplekteerimisele kogemusi ja kvalifikatsiooni omavate inimestega.

INFOSÜSTEEMIDE JÄRELEVALVE

Infosüsteemide turvalisus ja töökindlus on iga krediidiasutuse tegevuse julgeoleku oluline tagatis. Infosüsteemide tehnika eriti kiire areng esitab kõrgendatud nõuded ka selle ala juhtimisele. Seega on infosüsteemide juhtimise kontroll sellealase järelevalve kõige suurem prioriteet.

1996. aastal läbi viidud infosüsteemide turvalisuse alase küsitluse tulemustest lähtudes kehtestati 1997. aastal krediidiasutuste infosüsteemidele esitatavad nõuded, mille täitmine on kõigile krediidiasutustele kohustuslik. Ühtlasi kehtestati kord, mille kohaselt viiakse igal aastal lisaks infosüsteemide välisele auditeerimisele läbi ka pangajärelevalve poolne audit. Soodsad tingimused selleks loob järelevalve ja pankade vaheline tihe infoturbe alane koostöö.

PANGASÜSTEEMI KORRASTAMINE

Üheaegselt krediidiasutuste kiire arenguga jätkus 1997. aastal ka nende arengutaseme diferentseerumine. Eelkõige tugevneb nende pankade turupositsioon, kes suudavad oma klientidele pakkuda võimalikult laia teenuste ja toodete valikut, hoides samal ajal oma riskijuhtimist nõutaval tasemel. Mõnel pangal on aga raskusi isegi oma turupositsiooni säilitamisega.

AS INKO Balti Pangal ilmnesid esimesed raskused augustis. Aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis seetõttu vastu otsuse panga vabatahtliku likvideerimise kohta.

Eesti Innovatsioonipanga raskused ilmnesid aasta esimestel päevadel. Pangainspektsioon püüdis täpsustada panga omanike ringi ja aktsiakapitali päritolu, selle käigus selgusid aga mitmed seaduserikkumised. Et Innovatsioonipank ei täitnud Eesti Panga ettekirjutusi, siis otsustas Eesti Panga Nõukogu 10. septembril Innovatsioonipanga tegevuslitsentsi tühistada.

Aasta alguses jõudis lõpule Põhja-Eesti Panga liitumine Eesti Ühispangaga. Liitumisleping, mis nägi ette kõigi Põhja-Eesti Panga varade ja kohustuste ülemineku Ühispangale, sõlmiti jaanuari algul ja jõustus aprilli keskel selle kinnitamisega mõlema lepinguosalise aktsionäride üldkoosolekuil.

JÄRELEVALVEALANE RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Seoses Eesti pangandussektori kiire arenguga ja kodumaise turu suhtelise piiratusega laiendavad Eesti krediidiasutused oma tegevust rahvusvahelisele pangandusturule, esitades sellega uusi nõudeid ka pangajärelevalvele. Nende täitmiseks tugevdati koostööd teiste riikide finantsjärelevalve asutustega nii tegeliku järelevalve osas kui ka teoreetiliste põhimõtete arendamisel ja ühtlustamisel.

Praktiline koostöö toimub eelkõige rahvusvahelises ulatuses tegutsevate konsolideeritud pangagruppide järelevalve korraldamisel. Siin rakendatakse koduriigi järelevalve põhimõtet, mille kohaselt Eestis litsentseeritud krediidiasutused ja nende välisriikides asuvad tütarettevõtted kuuluvad Eesti järelevalve alla. Koduriigi järelevalve põhimõtte tugevdamiseks sõlmis pangainspektsioon 1995. aastal koostöökokkuleppe Soome Finantsjärelevalvega. Lähiajal on samasugune kokkulepe sõlmimisel Venemaa pangajärelevalvega ning samasisulise ettepaneku oleme teinud ka Läti, Leedu ja Ukraina pangajärelevalve asutustele. Koostöö aluseks on järelevalveks vajaliku informatsiooni konfidentsiaalne vahetamine lepinguosaliste vahel, samuti üksteise abistamine kohapealse kontrolli läbiviimisel. Suhetes nende riikidega, kus koduriigi poolne kohapealne kontroll on selle riigi seadusandluse tõttu raskendatud, pööratakse suuremat tähelepanu panga enda sisekontrolli tõhususele oma välisriigis asuva tütarettevõtte tegevuse üle.

Teine rahvusvahelise koostöö valdkond on mitteresidentidest investorite ja omanike usaldusväärsuse ja finantsseisundi kontrollimine. Selleks vahetatakse teiste riikide järelevalveasutustega kahepoolsete kokkulepete alusel potentsiaalsete investorite ja omanike tausta puudutavat informatsiooni.

Seoses Eesti pankade tegevuse laienemisega välisturule ning ettevalmistustega ühinemiseks Euroopa Liiduga, on omandanud suurema tähtsuse Eesti pangandusnormatiivide ja järelevalve metodoloogia ühtlustamine rahvusvaheliste standarditega. Lähtealuseks on siin Euroopa Liidu pangandusalased direktiivid ja Baseli Pangajärelevalve Komitee poolt väljastatavad metoodilised materjalid.

Eesti pangajärelevalve osales aktiivselt Kesk- ja Ida-Euroopa Riikide Pangajärelevalve Töötajate Grupi töös. Grupp formeerus oma praegusel kujul 1996. aastal ja selle eesmärk on koordineerida pangajärelevalve metoodilist ja praktilist tegevust liikmesriikides, samuti liikmesmaade ja Baseli Pangajärelevalve Komitee vahelisi suhteid.

Seadusloome ja pangandusalaste normatiivaktide väljatöötamise alal on pangajärelevalvele osutanud pidevat tehnilist abi Rahvusvaheline Valuutafond ning Maailmapank, seda nii konsultatsioonide vormis kui ka perioodiliste tehnilise abi missioonide käigus.

Finantsturgude globaliseerumise ja Eesti Euroopa Liiduga ühinemise taustal nõuab järelevalvealane rahvusvaheline koostöö senisest veelgi suuremat tähelepanu ja tihedamaid kontakte.