1998. aastal jätkati Eesti Pangas aktiivselt tööd panga struktuuri (vt skeem) moderniseerimise ja tööjaotuse valdkonnas. Eeskätt lähtuti ülesandest viia organisatsioon vastavusse vajadusega saavutada panga strateegilises arengukavas püstitatud pikemaajalised eesmärgid. Esialgsed ümberkorraldused organisatsiooni struktuuris peaksid lõpule jõudma 1999. aastal.

1998. aasta tõi seetõttu kaasa olulisi praktilisi muudatusi nii Eesti Panga organisatsioonilises struktuuris, juhtorganite koosseisus kui ka nende sisulises ülesehituses ja ülesannete jaotuses. Viieks aastaks nimetati ametisse ka Eesti Panga kõrgeima juhtorgani, panga tegevuse üle järelevalvet teostava Eesti Panga nõukogu uus esimees ja liikmed.

Eesti Panga Nõukogu tööd asus pärast 18. juunil Riigikogult volituste saamist juhtima Mart Sõrg. Aasta esimesel poolel (pärast endise esimehe Uno Mereste volituste lõppemist 1997. aasta detsembris) juhtis nõukogu tööd selle vanim liige Ilmar Pärtelpoeg. Eesti Panga nõukogu esimehe ettepanekul nimetas Riigikogu ametisse ka nõukogu uued liikmed. Alates 13. oktoobrist 1998 kuuluvad nõukogu koosseisu Ants Järvesaar, Vahur Kraft, Kalev Kukk, Mati Meos, Hindrek Meri, Mihkel Pärnoja, Jüri Sepp ja Erik Terk.

Kuni 23. septembrini 1998, mil lõppesid eelmise Eesti Panga nõukogu pikendatud volitused, kuulusid sinna Ants Erm, Raimund Hagelberg, Ardo Hansson, Vahur Kraft, Heiki Kranich, Kalev Kukk, Ilmar Pärtelpoeg ja Mart Sõrg. Sõnaõigusega võttis Eesti Panga nõukogu tööst osa tollane rahandusminister Mart Opmann.

Eesti Panga tegevuse üldjuht on president Vahur Kraft. Temaainupädevusse kuulub panganduse operatiivne korraldamine panga nõukogu poolt kujundatud raha- ja panganduspoliitika põhiseisukohtade alusel, nõukogu otsuste täitmise korraldamine ning selleks vajalike meetmete rakendamine. Vahur Kraft vastutab ka panga avalike ning õiguslike suhete suunamise, organisatsiooni arendamiseks ja toimimiseks vajalike ressursside koordineerimise ning juhtimismehhanismide ülevaatamise eest.

Asepresident Peter Lõhmus vastutabrahapoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest. Teine asepresident Heldur Meerits lahkus ametist 31. detsembril 1997. Alates 1. juunist 1998 töötab asepresidendina Helo Meigas, kes hakkas vastutama Eestis asuvate krediidiasutuste järelevalve korraldamise, samuti Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemi töökindla, kuluefektiivse toimimise ning tervikliku arengu eest.

Eesti Panga haldusdirektor oli Vello Roosiaas, kes vastutas Eesti Panga tegevuse tehnilise tagatuse ja turvalisuse eest. Pilvia Nirgi vastutas krediidiasutuste järelevalve korraldamise eest, juhtides kuni 13. maini Eesti Panga pangainspektsiooni tööd. 13. aprillistkuniaasta lõpunitäitis pangainspektsiooni juhataja ülesandeid Andres Kurgpõld.

Eesti Panga juhatusse, mille eesotsas on president Vahur Kraft, kuulusid liikmeina asepresidendid Peter Lõhmus ja Helo Meigas (alates 1. juunist), pangainspektsiooni juhataja Pilvia Nirgi (kuni 13. maini), keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan (kuni 1. juulini), pearaamatupidaja Andres Penjam, finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid ja infotehnoloogia osakonna juhataja Rein Minka.

Vastavuses Eesti Panga juhtimisskeemi ja vastutusvaldkondadega oli määratletud ka panga juhtkonna tööjaotus asjaomaste osakondade ning nende tööd integreerivate suundade ja komiteede lõikes.

President Vahur Kraft juhtis arenduskomiteed ning suunas informatsiooni-, infotehnoloogia, juriidilise, keskraamatupidamise ja personaliosakonna tööd. Presidendi ja panga nõukogu otsealluvuses töötas sisekontrolli osakond.

Arenduskomitee põhifunktsioonideks onpanga organisatsiooni arenguprobleemide koordineerimine ja lahendamine, arenguprotsesside järjepidevuse ja terviklikkuse tagamine, samuti panga organisatsioonilise struktuuri ja tööprotseduuride arendamise ning täiustamise, organisatsiooni juhtimisinstrumentide ja -meetodite ning tehnoloogiliste süsteemide arendamise koordineerimine. Arenduskomitee ülesandeks on ka töötajate motiveerimissüsteemide ning kogu organisatsiooni kultuuri arendamise kooskõlastamine.

Arenduskomitees käsitletud teemadest olid 1998. aastal olulisemad: Eesti Panga pensioni väljatöötamise ja rakendamisega seotud probleemistik, palgakorralduse põhimõtted, riskide juhtimise põhimõtted, tööplaanimissüsteemi küsimused, infotehnoloogilised turvakampaaniad ja nende korraldamise põhimõtted ning panga trükiste väljaandmise reorganiseerimise probleemid (vt Plaanimine ja organisatsiooni arendustegevus, lk 77-80).

Asepresident Peter Lõhmus oli vastutav rahapoliitilise suuna tegevuse eest. Ta juhtis finantskomiteed ning suunas finantsturgude, keskpangapoliitika, makromajanduse ja statistikaosakonna tööd.

Finantskomitee põhifunktsioonideks on raha- ja majanduspoliitika alaste tegevuskavade, otsuste ning aktsioonide, sh rahapoliitika seire ja rahapoliitiliste otsuseprojektide ettevalmistamine, samuti hinnangute koostamine Eesti majanduse ja majanduspoliitika olukorra kohta ning vajadusel reageerimisvajaduse identifitseerimine.

Finantskomitee põhitähelepanu oli suunatud finantssektori arengutendentsidele ja nende mõjule rahapoliitilisele keskkonnale üldiselt. Eesti majanduspoliitika perspektiivi laiendamiseks osaleti eksperdi rollis Vabariigi Valitsuse keskpika majandusprogrammi väljatöötamisel. Varasemast suuremat tähelepanu pöörati integreerumisprotsessile Euroopa Liiduga ja euro kasutuselevõtule Euroopas. Lõpule sai viidud rahapoliitilise suuna töö ümberkorraldamine, mille olulisemaiks elementideks olid makromajanduse osakonna baasil majandusuuringutega tegeleva üksuse moodustamine, majandusprognooside koostamise protseduuride viimine kvalitatiivselt uuele tasemele ning analüütiliseks tööks ning uuringuiks vajaliku statistilise baasi laiendamine. Eesti Panga analüüside operatiivsust võimaldab tõsta rahapoliitilise seiresüsteemi täiendamine.

Asepresident Helo Meigas vastutas finantsstabiilsuse suuna eest. Ta juhtis maksekomiteed ning suunas pangainspektsiooni, arvelduste, sularaha-, makse- ja arveldussüsteemide ning pangastatistika ja analüüsi osakonna tööd. Helo Meigase suunatava tegevusvaldkonna olulisima komitee - pangajärelevalve komitee tööd juhtis president Vahur Kraft.

Pangajärelevalve komitee põhifunktsioonideks on finantsturu üksikute valdkondade vahel integreeritud järelevalve arengu ja koostöö kavandamine, pangajärelevalve strateegia, tegevuskavade ja rõhuasetuste kooskõlastamine, krediidiasutuste majandusliku seisundi, riskipositsiooni, riskitaluvuse võime ning riskide haldamise süsteemi analüüsimine, samuti krediidiasutuste litsentside ning juhtide sobivuse hindamise küsimused.

Pangajärelevalve komitees käsitletud olulisemad küsimused 1998. aastal olid: krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide väljatöötamise ja rakendamisega seotud probleemistik, Eesti Maapanga tegevusega kaasnenud probleemidele lahenduste leidmine, Venemaa kriisi mõju Eesti krediidiasutustele ning probleemid krediidiasutuste kohustusliku reservi ja lisalikviidsusnõude täitmisega.

Asepresident Helo Meigase juhtimisel töötanud maksekomitee põhifunktsioonideks on makse- ja arveldussüsteemi alaste otsuste ja tegevuse koordineerimine pangas ning panga juhtkonna nõustamine selles valdkonnas, makse- ja arveldussüsteemi alaste otsuste langetamine, samuti panga makse- ja arveldussüsteemi alaste eesmärkide ning arengukavade väljatöötamise ja nende elluviimise koordineerimine erinevate allüksuste vahel.

Maksekomitees käsitletud teemadest olid 1998. aastal olulisemad: reaalajalise brutoarveldussüsteemi ja uue tähtajalise tasaarveldussüsteemi loomisega seotud probleemistik, olemasoleva pankadevahelise arveldussüsteemi käitamine ja arendamine, makse- ja arveldussüsteemi seadusandliku raamistiku kaasajastamine, erinevate maksevahendite kasutamise ja maksetavade kohta statistiliste andmete kogumine ja vastavate tendentside väljatoomine, maksevahenduses tekkivate uute suundade ohud ja võimalused ning sularahale ja sularaha käsitsemisele esitatavate nõuete täiendamise ja rakendamise küsimused.

Eesti Panga osakondades ja nende töös toimus 1998. aastal nii formaalseid kui ka sisulisi ümberkorraldusi. Keskpangapoliitika osakonnas moodustati majanduspoliitika allosakond. Makse- ja arveldussüsteemide valdkonnas tehtava arendustöögaseotultarendati ka asjaomaseid allüksusi. Emissiooniosakond nimetati ümber sularahaosakonnaks. Täpsustati osakonna allstruktuuride funktsioone ja nimetusi, mille tulemusena määratleti osakonna koosseisus järgmised allosakonnad: varahoidla (sularahaarveldused ja sularahavarude säilitamine), sorteerimiskassa (sularaha töötlemine) ning rahalaboratoorium (emissiooni küsimused, sularaha turvaprobleemid). Arveldusvalitsuse 1997. aastal alanud sisuline reorganiseerimine viidi 1998. aastal ka formaalselt lõpule - arveldusvalitsus muudeti arvelduste osakonnaks.

1998. aastal valmistati osaliselt ette kavad, mille alusel viiakse mõningad olulised struktuurimuutused Eesti Panga organisatsioonis läbi 1999. aastal.