Alates Eesti Panga taasloomisest on panga üks ülesandeid olnud pangandusstatistika kogumine ja Eesti Vabariigi maksebilansi koostamine. 1997. aastast koostab Eesti Pank ka Eesti rahvusvahelist investeerimispositsiooni.

Seoses majanduskriisidega Aasias, Venemaal ja Brasiilias on operatiivse, adekvaatse ja rahvusvaheliselt võrreldava makromajandusstatistika olulisus märgatavalt kasvanud. 1998. aastal oligi Eesti Panga tegevus statistika vallas paljuski suunatud statistiliste andmete avaldamise senise praktika täiustamisele ning süstematiseerimisele, lähtudes rahvusvahelistest nõuetest ja kohaliku finantsturu arengust. Ühtaegu jätkus nii statistilise informatsiooni kvaliteedi parandamine kui ka informatsioonibaasi laiendamine.

MUUDATUSED ARUANDLUSES JA HÕLMATUSES

Krediidiasutuste aruandlust hakati süstematiseerima ning selle ülesehitust põhimõtteliselt ümber korraldama 1997. aastal. Siis mitmekesistati oluliselt andmestikku krediidiasutuste laenu- ja väärtpaberiportfelli ning kaasatud ressursside kohta. 1998. aastal oli aruandluse arendamise üheks prioriteediks bilansiväliste tehingute põhjalikum kajastamine. Töötati välja, testiti ning kehtestati kuus bilansivälist tegevust kajastavat aruannet. Nende abil on võimalik saada teavet krediidiasutuste antud ja saadud garantiidest ning muudest tühistamatutest nõuetest ja kohustustest, tuletistehingutest ning klientide vara haldamise ja investeerimisega seoses tekkida võivatest nõuetest ja kohustustest. 1998. aastal uuendati krediidiasutuste vahendusel tehtud valuuta ostu- ja müügitehinguid kajastava aruande sisu ja vormi. Pärast testimisperioodi jooksul laekunud märkuste arvestamist kehtestati 1. juulist lõplikult ka krediidiasutuste maksevahendust puudutav statistiline aruandlus.

Lähtudes Eesti Panga eesmärgist tagada tõhus rahapoliitika ja pangajärelevalve, pöörates selleks rohkem tähelepanu mittepanganduslikule finantsvahendusele, alustati 1998. aastal vajaliku statistilise baasi täpsustamist ning laiendamist. Konkreetsete sammudeni jõuti liisingfirmade andmete kogumise korraldamises. Eesti Panga, Liisingühingute Liidu ning selle liikmesfirmade koostöös töötati välja aruandepakett, mis aitab anda ülevaadet Eesti liisingfirmade tegevusest. Tagamaks sujuvat vastastikust koostööd, sõlmiti ka vastav koostööleping. Esimesed andmed liisingfirmade kohta saabusid Eesti Panka 1999. a algul.

Olulist rõhku pandi 1998. aastal ka majandusstatistika kättesaadavuse ja hõlmatuse suurendamisele Eesti Panga siseselt. Moodustati makromajandusliku ja reaalsektori statistika kogumisega tegelev allüksus. Andebaasides oleva info käsitlemise hõlbustamiseks hakati juurutama uut kasutajaliidest (MetaCube). Nende sammude eesmärk on parandada Eesti Panga juhtkonna ja analüütikute informeeritust ning tagada otsustusteks vajalike andmete võimalikult operatiivne kättesaadavus.

Eesti maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni koostamisel keskendus Eesti Pank 1998. aastal infoallikate kvaliteedile. Selleks täiendati ja kohandati küsitlusvorme vastavalt muutunud seadusandlusele ning majanduskeskkonnale.

1998. aastal alustati ka krediidiasutuste andmete avaldamise korra ehk nn avaliku aruande väljatöötamist. Selle korraga reguleeritakse avalikustamisele kuuluvate andmete miinimum, aruannete vorm, avalikustamise viisid, sagedus ning tähtajad, aga ka krediidiasutuse juhtkonna vastutus esitatud andmete õigsuse eest.

STATISTIKA RAHVUSVAHELISEL TASANDIL

Eesti Panga üheks eesmärgiks statistiliste andmete kogumisel, kokkuvõtete tegemisel ja nende levitamisel on nii kodumaiste kui rahvusvaheliste majandusagentide informeerituse parandamine ja andmete kooskõla rahvusvaheliste standarditega. 1998. aastal oli selle põhimõtte rakendamisel kõige olulisemaks sammuks ühinemine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmelevi eristandardiga (Special Data Dissemination Standard; SDDS). Maailma üha kasvav majanduslik ja rahanduslik integratsioon on oluliselt suurendanud vajadust varustada avalikkust mitmekülgse, õigeaegse, usaldusväärse ja võrreldava makromajandusstatistikaga. Selle tagamiseks asus IMF 1995. aastal välja töötama liikmesriikidele mõeldud standardit. 1996. a aprillis kiitis IMFi juhatus heaks SDDSi, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide peamiste majandusnäitajate sisu ja avaldamispraktika. Ühinemine standardiga on vabatahtlik, aga kui riik on seda teinud, siis on ta kohustatud standardi nõudeid täitma.

Et tegemist on kogu riigi kohta käivat makromajandusstatistikat hõlmava raamistikuga, siis eeldab see andmeid koguvate institutsioonide tihedat koostööd. Eestis olid standardiga ühinemise ettevalmistamisega seotud Rahandusministeerium, Statistikaamet ning Eesti Pank.

Standardis on 17 andmekategooriat, mis annavad informatsiooni nelja makromajanduse valdkonna kohta:

  • reaalsektor (SKP, tootmisindeksid, hinnaindeksid, tööturg);
  • valitsussektor (riigieelarve, valitsussektori võlg);
  • finantssektor (krediidiasutuste ja keskpanga tähtsamad andmed, sh reservraha, intressid, väärtpaberituru indeks);
  • välissektor (maksebilanss, väliskaubandus, rahvusvaheline investeerimispositsioon, valuutakursid).

Standardiga on kategooriate lõikes kehtestatud nõuded andmete sisu, avaldamise perioodilisuse ning tähtaegade kohta. Iga kategooria kohta tuleb etteantud vormi kohaselt täita andmete olemust, kvaliteeti ja koostamise metodoloogiat ning avalikkuse juurdepääsu andmeile kirjeldavad nn abileheküljed (metapages). Abileheküljed edastatakse IMFile, kes paigutab need internetis eristandardi elektroonilise bülletääni leheküljele (Dissemination Standard Bulletin Board). 1999. a alguseks oli IMFi elektroonilises bülletäänis esindatud 47 riiki. Bülletään ise arvandmeid ei sisalda, kuid IMF on loonud võimaluse siduda abileheküljed riigi koduleheküljega (country page), kus asuvad kontsentreeritud kujul ka standardiga kirjeldatud numbrilised näitajad.

Eesti ühines eristandardiga 1998. a oktoobri alguses; meie andmeid kirjeldavad abileheküljed on IMFi elektroonilise bülletääni vahendusel kättesaadavad alates 1999. a jaanuarist. Kohe kui andmete kirjeldused olid ilmunud, alustati Statistikaameti eestvõttel ka konkreetseid andmeid sisaldava Eesti kodulehekülje väljatöötamist. Lehekülg valmis 1999. a jaanuaris ning on kättesaadav Statistikaameti kodulehekülje vahendusel (www.stat.ee).

Maailma majanduse rahutu arengu tõttu on vajadus operatiivse statistilise info järele suur ning IMFi andmelevi eristandard leidnud turuosalistes head vastuvõttu. Positiivsed vastukajad on IMFi ajendanud projekti edasi arendama. 1999. a jooksul on planeeritud täiustada andmekategooriate süsteemi, samuti on kavas välja töötada selged nõuded abilehekülgede pideva ajakohasuse tagamiseks ning riikide kodulehekülgede esitamiseks. IMFi andmelevi eristandardiga ühinemise kõrval oli 1998. aastal rahvusvahelise statistika valdkonnas jätkuvalt oluline statistikat puudutavate Euroopa Liidu nõuete juurutamine Eesti olemasolevas süsteemis.

Detsembris võttis Euroopa Keskpanga Nõukogu vastu määruse finantsasutuste konsolideeritud bilansi kohta[1]. See jõustus 1. jaanuarist 1999. Määrusega kehtestati statistika esitamise kohustus europiirkonna vastavatele asutustele ning määratleti definitsioonid ja klassifikaatorid, mille kohaselt tuleb andmeid esitama hakata. Kogutud statistilist informatsiooni kasutatakse finantsasutuste konsolideeritud bilansi koostamiseks, mille eesmärk omakorda on luua ulatuslik pilt rahanduskeskkonna arengust ühe majandusterritooriumina käsitletavas europiirkonnas osalevate liikmesriikide finantsasutuste agregeeritud finantsvarade ja -kohustuste lõikes. Need nõuded on siiski kohustuslikud vaid Euroopa Rahaliidus osalevaile maadele. Vaatamata sellele, et Euroopa Keskpanga (EKP) nõuded pangandusstatistikale pole Eesti jaoks kohustuslikud, on Eesti Pank pangandusstatistika arendamisel võtnud sihiks juurutada need krediidiasutuste aruandlusse juba lähiajal.

Hetkel Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidavate riikide statistika kogumise kohustus on pandud Euroopa ühenduste statistikaametile (Eurostat), kes on määratlenud vajalikud näitajad ning nende esitamise sageduse. 1998. aastal täpsustasid Eesti Pank ja Eurostat andmete sisu ning vormi ja jätkasid 1997. aastal alanud regulaarset andmevahetust.

[1] Regulation (EC) No 2819/98 of the European Central Bank of 1 December 1998 concerning the consolidated balance sheet of the monetary financial institutions sector (ECB/1998/16).