ARENENUD TÖÖSTUSRIIGID

1998. aastal globaalne majanduskasv aeglustus. Esialgsel hinnangul kasvas maailma riikide kogutoodang ligikaudu 2%, mis jääb alla 1997. a tulemusele (3,5%; vt tabel 1.1. Maailma eri piirkondade ja mõnede juhtivate tööstusriikide majandusnäitajaid 1997. ja 1998. aastal ning nende prognoos 1999. aastaks).

Tabel 1.1. Maailma eri piirkondade ja mõnede juhtivate tööstusriikide majandusnäitajaid 1997. ja 1998. aastal ning nende prognoos 1999. aastaks (1)

 
Sisemajanduse koguprodukt (SKP; %) Tarbijahinnaindeks (%) Töötus (%) Riigieelarve (% SKP suhtes)(2) Maksebilansi jooksevkonto (% SKP suhtes)(2)
  1997 1998 1999 1997 1998 1999 1997 1998 1999 1997 1998 1999 1997 1998 1999
Maailm 3,5 2,0 1,6                        
Ameerika Ühendriigid 3,9 3,9 3,0 2,4 1,6 2,5 5,0 4,3 4,7 -0,3 0,8 0,2 -1,8 -2,6 -2,8
Kanada 3,7 2,8 2,7 1,6 1,0 0,9 9,0 8,3 7,8 -1,8 -1,7 0,2 -1,5 -1,5 -1,5
Austraalia 3,9 4,7 2,7 0,3 0,9 2,5 8,6 8,1 7,7 -0,9 0,2 0,6 -3,1 -5,0 -5,3
Euroopa Liit (EL) 2,7 2,8 1,7 1,9 1,5 1,4                  
   Ühisrahamaad 2,5 2,9 2,1 1,6 1,1 1,2 11,7 11,1 10,5 -2,5 -2,2 -2,2 1,8 1,5 1,2
   Saksamaa 2,2 2,8 1,6 1,8 0,9 1,0 11,4 11,2 10,9 -2,7 -2,1 -2,6 -0,2 -0,1 -0,2
   Prantsusmaa 2,3 3,0 2,1 1,2 0,7 0,6 12,5 11,8 11,4 -3,0 -2,9 -2,6 2,8 2,7 2,0
   Itaalia 1,5 1,5 1,7 1,7 1,8 1,5 12,2 12,3 12,0 -2,7 -2,6 -2,3 3,2 2,0 2,1
   Hispaania 3,5 3,8 3,4 2,0 1,8 1,8 20,8 18,9 17,5 -2,6 -1,9 -1,7 0,5 0,0 -0,6
   Holland 3,6 3,7 2,3 2,2 2,0 1,8 5,5 4,2 3,8 -0,9 -1,3 -1,6 6,2 5,5 5,3
   Belgia 3,0 3,0 1,7 1,6 1,0 0,9 13,3 12,6 12,3 -1,9 -1,3 -1,2 4,7 4,4 4,2
   Austria 2,5 3,1 2,0 1,3 0,9 1,1 4,4 4,5 4,5 -1,9 -2,0 -2,0 -2,4 -2,0 -1,9
   Soome 6,0 4,9 2,7 1,2 1,4 1,3 12,6 11,4 10,6 -1,1 1,0 1,4 5,6 5,6 5,0
   Portugal 3,5 4,1 2,8 2,4 2,8 2,7 6,7 4,9 5,2 -2,5 -2,3 -2,1 -1,8 -2,2 -3,0
   Iirimaa 9,8 9,0 7,0 1,4 2,5 2,5 8,6 7,6 7,0 0,9 1,5 1,8 2,8 2,3 1,9
   Teised ELi riigid                              
   Suurbritannia 3,5 2,5 -0,1 2,8 2,6 2,2 5,6 4,7 5,5 -0,1 0,5 -1,1 1,0 -0,3 -1,2
   Rootsi 1,8 2,7 2,4 0,9 0,4 0,4 8,0 6,5 6,3 -0,8 1,2 1,3 2,8 1,9 1,7
   Taani 3,1 2,5 1,8 2,2 1,9 2,4 7,9 6,6 6,2 0,1 1,0 1,8 0,5 -1,1 -0,8
   Kreeka 3,2 3,2 3,3 5,5 4,8 2,5 10,4 10,0 9,6 -4,2 -2,6 -2,5 -4,1 -3,6 -3,7
Aasia (v.a Jaapan) 6,1 0,2 1,8 4,3 8,3 2,8                  
Jaapan 1,4 -2,9 -1,3 1,7 0,7 -0,7 3,4 4,1 4,8 -3,5 -7,1 -7,7 2,3 3,1 3,4
Ladina-Ameerika 5,2 2,4 -1,1 8,7 6,0 7,4                  
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 3,5 3,2 3,3                        
SRÜ riigid 0,9 -4,5 -4,7                        
(1) Deutsche Morgan Grenfelli prognoos
(2) miinus näitab puudujääki

 Majanduskasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks oli 1997. aastal Aasia arenguriikides alanud majandus- ja finantskriisi süvenemine ning levik muudesse regioonidesse (Venemaa, Ladina-Ameerika).

Arenenud tööstusriikides tervikuna langes SKP kasvutempo 3%lt 2,3%le. See oli tingitud eeskätt ekspordinõudluse vähenemisest ning Jaapanis toimunud majanduslangusest. Riigiti oli majanduse kasvutempo erinev. USA majandus, millele aasta algul oli ennustatud kasvu aeglustumist, suutis 1997. a tempo siiski säilitada ja see oli arenevate turgude kriisi taustal oluline stabiliseeriv tegur globaalses majandussüsteemis. Euroopa Liidu (EL) riikide majanduse kasvutempo (2,8%) jäi küll USA omale alla, kuid püsis samuti ligikaudu 1997. a tasemel. Positiivseks teguriks oli seejuures sisenõudluse kasv. Jaapanis seevastu vähenes SKP 2,9%. Arvestades riigi majandusprobleemide ulatust ja sügavust, võib Jaapani majanduskriis kaasa tuua SKP vähenemise ka 1999. aastal. Kokkuvõtlikult prognoositakse 1999. aastaks arenenud tööstusriikide majanduskasvu edasist aeglustumist.

Välistegureist mõjutasid arenenud tööstusriikide majanduskasvu jätkuvad raskused arenevail turgudel. Kagu-Aasia riikides langes majanduse kasvutempo 1997. a 6,1%lt 1998. aastal nulli lähedale. Arenevate turgude kriisi uus faas algas augustis Vene rubla kursi järsu langusega. Venemaa otsus muuta välislaenude teenindamise korda andis uue hoobi välisinvestorite usaldusele enamiku arenevate turgude suhtes ja ergutas välisvaluuta väljavoolu mitmetest riikidest. Majandusraskused süvenesid ka Ladina-Ameerikas, kus majanduskasv aeglustus 5,2%lt 2,4%ni. Brasiilia majanduse elavdamiseks ja valuutakursi toetuseks otsustas Rahvusvaheline Valuutafond anda riigile abi 41,5 miljardit dollarit, kuid valuutakriisi see siiski ära ei hoidnud.Arenevate riikide majanduskasvu pidurdas ka jätkuvalt ebasoodus konjunktuur tooraineturul - 17 enimkasutatava toorme hindu peegeldav CRB indeks langes 13,5%. Sellel taustal oli Kesk- ja Ida-Euroopa riikide (v.a SRÜ) majanduskasvu aeglustumine 3,5%lt 3%ni hea tulemus. 1999. aastaks prognoositakse majanduslangust SRÜ maades ja Ladina-Ameerikas, kuid Aasia riikides loodetakse majanduse mõningast elavnemist. Finantsturgudel jälgitakse eriti Brasiilia ja Hiina arengut. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides peaks majanduskasv jätkuma ligikaudu endises tempos (üle 3%).

Aasta tähtsamad arengutendentsid kajastusid ka rahvusvahelistel finantsturgudel. Valuutaturgudel toimus pööre USA dollari trendis - aasta lõpuks nõrgenes dollar nii Jaapani jeeni kui Saksa marga suhtes, vastavalt 13 ja 6,8%. Suhteliselt ootamatu oli augustis alanud jeeni tugevnemine, mis halvendas Jaapani positsiooni eksportöörina ja takistas riigi majandusolukorra paranemist. Saksa marga kurss tugevnes Inglise naela suhtes, kuid püsis suhteliselt stabiilne euroala riikide valuutade suhtes (vt tabel 1.2. Põhivaluutade kursimuutused).

Tabel 1.2. Põhivaluutade kursimuutused

 

Sulgemishind
31.12.97

Muutus eelmise aasta
suhtes (%)

Sulgemishind
31.12.98

Muutus eelmise aasta
suhtes (%)

USA dollari suhtes

 

 

 

 

DEM

1,7987

16,9

1,6767

-6,8

JPY

130,58

12,9

113,60

-13,0

GBP

0,6078

4,0

0,6024

-0,9

Saksa marga suhtes

 

 

 

 

JPY

72,600

-2,5

67,752

-6,7

GBP

0,3379

-12,6

0,3593

6,3

FRF

3,3309

-1,1

3,3538

0,7

SEK

4,4000

-0,4

4,8323

9,8

FIM

3,029

1,4

3,040

0,4

Arenenud riikide aktsiaturgudel oli aasta võrdlemisi heitlik. Juuli keskpaigani jätkus tõus, kuid majanduskasvu aeglustumise ootus ja Venemaa augustikriis tõid kaasa aktsiahindade ulatusliku languse, mis kestis oktoobrini. Olukorra stabiliseerumisele aitas kaasa baasintressi alandamine Ameerika Ühendriikides - oktoobrist detsembrini toimus aktsiaturgudel uus tõus. Nii lõpetasid mõjukamad turud (v.a Jaapan) aasta positiivse tulemusega, kuid mitmes riigis (sh USAs, Saksamaal ja Suurbritannias) jäi kasv 1997. aastaga võrreldes väiksemaks (vt tabel 1.3. Suuremate aktsiaturgude indeksite muutused).

Tabel 1.3. Suuremate aktsiaturgude indeksite muutused

 

Sulgemishind
31.12.97

Muutus eelmise aasta
suhtes (%)

Sulgemishind
31.12.98

Muutus eelmise aasta
suhtes (%)

USA (DJI)

7 908,3

22,6

9 181,4

16,1

Jaapan (Nikkei)

15 258,7

-21,5

13 842,2

-9,3

Saksamaa (DAX)

4 249,7

49,8

5 002,4

17,7

Suurbritannia (FTSE)

5 135,5

24,7

5 882,6

14,5

Prantsusmaa (CAC)

2 998,9

29,5

3 942,7

31,5

Rootsi (üldindeks)

2 935,8

23,8

3 234,5

10,2

Soome (HEX)

3 302,3

32,3

5 564,9

68,5

Seevastu võlakirjaturgudel oli 1998. a üldiselt parem kui oli olnud eelnenud aasta - indeksi kasvu märgiti tähtsamail turgudel (v.a Jaapan) kahekohalise numbriga. See oli tingitud eeskätt kahe soodsa asjaolu kokkusattumisest: esiteks jätkus inflatsiooni alanemine, teiseks aga tugevnesid majanduskasvu aeglustumise ootused. Ka arenevate turgude kriis tõi kaasa täiendava kapitalivoo arenenud tööstusmaade riiklikesse võlakirjadesse, mis ebastabiilsuse kasvades täidavad riskivaba investeeringu rolli. Soodsaks asjaoluks oli ka mitmes arenenud riigis võetud kurss eelarvepuudujäägi kahandamisele, mis tähendab, et riiklike võlakirjade pakkumine väheneb (vt tabel 1.4. Suuremate võlakirjaturgude indeksite muutused).

Tabel 1.4. Suuremate võlakirjaturgude indeksite muutused

 

Sulgemishind
31.12.97

Muutus eelmise aasta
suhtes (%)

Sulgemishind
31.12.98

Muutus eelmise aasta
suhtes (%)

USA

334,42

2,7

367,88

10,0

Jaapan

239,68

5,3

240,89

0,5

Saksamaa

259,16

7,3

287,51

10,9

Suurbritannia

410,63

7,4

490,90

19,5

Prantsusmaa

376,18

12,0

423,54

12,6

Rootsi

236,58

7,9

269,38

13,9

Soome

144,55

7,3

162,22

12,2

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikides jätkus seitsmendat aastat järjest majanduskasv, mis esialgseil andmeil moodustas 3,9% e sama palju kui 1997. aastal. Kuigi arenevail turgudel (eriti Aasias ja Venemaal) süvenenud kriis vähendas välisnõudlust ja oli üheks põhjuseks, miks tööstustoodangu kasvutempo langes aasta jooksul 5,9%lt 1,9%ni, ei toonud see kaasa majanduskasvu aeglustumist tervikuna. Ekspordinõudluse nõrgenemist kompenseeris suur kodumaine nõudlus, eriti eratarbimises ja elamuehituses. Investeeringud kasvasid 11%, millele andis täiendava impulsi intresside langus. Tööpuudus vähenes aasta lõpuks viimase 28 aasta madalaima tasemeni - 4,3%ni. Hoolimata pikaajalist trendi ületavast majanduskasvust ja tööturu edasisest pingestumisest langes inflatsioonitempo 1,6%ni.

Kvartalite lõikes oli majanduskasv võrdlemisi ebaühtlane: kui I ja IV kvartalis kasvas SKP aastaarvestuses umbes 5,5%, siis II kvartalis kõigest 1,8%. Majanduskasvu ootusi aasta teisel poolel mõjutas tugevasti seoses Venemaa valuutakriisiga rahvusvahelisi finantsturge haaranud ebastabiilsus, mis tõi kaasa aktsiaturu ulatusliku, kuigi ajutise languse ja ajendas keskpanka alandama intressimäära 5,5%lt 4,75%le. Jätkus väliskaubanduse puudujäägi suurenemine, mistõttu jooksevkonto puudujääk SKP suhtes kasvas 1,8%lt 2,6%ni.

1999. aastaks prognoositakse Ühendriikide majanduskasvu aeglustumist, erinevail hinnanguil 1-3%ni. Olulisemaiks riskitegureiks võib pidada aktsiaturu kõrgtaset, mille langus tooks kaasa tarbimise kasvutempo alanemise, vähest säästmist ja välistegurina Ladina-Ameerika majandusraskuste süvenemist.

Jaapan

Jaapanis jätkus 1998. aastal majanduslangus, esialgseil hinnanguil vähenes SKP 2,9%. Tegu on riigi tõsiseima majanduskriisiga pärast Teist maailmasõda, mis pidurdab nii maailma seitsme suurema tööstusriigi kui ka Aasia majanduskasvu. SKP kahanes kõigi põhiliste komponentide lõikes, v.a riiklik tarbimine, mis püsis ligikaudu endisel tasemel. Detsembris oli tööstustoodang võrreldes 1997. a sama ajaga vähenenud 6,4% ja jaemüük 5,2%, andes tunnistust nii tootva sektori kui ka tarbimise surutisest. Tööpuudus kasvas 3,4%lt 4,1%ni ja kasv ilmselt jätkub. Tarbijahindade kasvutempo langes 1,7%lt 0,7%ni, kusjuures juulist septembrini oli tarbijahindade 12 kuu muudu järgi tegu deflatsiooniga. Tulenevalt riigi majandusraskustest, alandas reitinguagentuur Moody's Investors Service novembris Jaapani riigireitingu Aaa-lt Aa1-le.

Jaapani majandusraskusi mõjutasid oluliselt ka finantsturud. Jeeni märgatav tugevnemine alates augustist kahandas eksportööride tulusid ja tugevdas deflatsioonilist survet majandusele. Aasta lõpus majanduse elavdamiseks tehtud otsus suurendada riiklike võlakirjade pakkumist langes kokku vähenenud nõudlusega ja tõi kaasa pikaajaliste intresside järsu tõusu, mis kahjustas pankade ja kindlustusfirmade bilanssi võlakirjadest saadava kasumi vähenemise tõttu.

Kuna Jaapani valitsus on kavandanud mitmeid abinõusid majandusolukorra tervendamiseks, siis loodetakse, et 1999. aastal langus pidurdub. Fiskaalprogrammide rakendamine tõi 1998. aastal kaasa eelarvepuudujäägi kahekordistumise SKP suhtes (3,5%lt 7,1%ni). Kuid lisaks neile vajab majandus ka ulatuslikke struktuurseid reforme, mille tulemused ilmnevad alles aja möödudes.

EUROOPA LIIT

Euroopa Liidu maades jätkus 1998. aastal mõõdukas majanduskasv. Esialgseil andmeil suurenes SKP 2,8% e ligikaudu sama palju kui 1997. aastal (2,7%). Eriti suur majanduskasv oli Iirimaal (9%), järgnesid Soome (4,9%) ja Portugal (4,1%). Inflatsioonitempo langes 1,9%lt 1,5%ni.

1998. aastal viidi lõpule ettevalmistused Euroopa Rahaliidu kolmanda etapi alguseks ja ühisraha euro kasutuselevõtuks. Mai algul selgusid lõplikult rahaliiduga liituvad maad: ELi 15 liikmesriigist jäid ühisraha tsoonist esialgu välja vaid Suurbritannia, Taani, Rootsi ja Kreeka, kes kaaluvad sellega liitumist hiljem. Juulis alustas tööd Euroopa Keskpank (EKP), millel oli aasta lõpul koordineeriv roll euroala riikides baasintressi alandamisel 3%le. Tänu Maastrichti kriteeriumidest juhinduvale majanduskeskkonna ühtlustumisele ja eurotsooni valitsuste ning keskpankade vahelisele koostööle toimus 1. jaanuaril 1999 üleminek eurole kui arveldusrahale sujuvalt.

Toetudes Euroopa Komisjoni ja Euroopa Rahainstituudi aruandeile ELi liikmesriikide konvergentsikriteeriumide täitmise kohta, Euroopa Majandus- ja Rahandusministrite Nõukogu (ECOFIN) soovitusele ja Euroopa Parlamendi heakskiidule, kinnitas Euroopa Ülemkogu 2. mail 1998 europiirkonnaga 1. jaanuarist 1999 ühinenud riikide nimekirja, kuhu kuuluvad Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Samal päeval kinnitas ECOFIN Euroopa Keskpanga juhatuse liikmed ning määrati kindlaks ühisrahamaade bilateraalsed vahetuskursid. EKP alustas tööd 2. juunil.

Koos keskpanga loomisega tekkis sellega seotud ELi liikmesriikide keskpankade süsteem e Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS). EKPSi peamine eesmärk on säilitada stabiilne hinnatase ja seda kahjustamata toetada ELi üldist majanduspoliitikat. EKP strateegia põhineb kvantitatiivselt määratletud hinnastabiilsusel, milleks on harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi[1]kasv europiirkonnas alla 2% aastas. Hinnastabiilsus tagatakse vastavalt rahapakkumise (M3) kasvu kindlaksmääratud referentsväärtusele (keskpika perioodi jooksul 4,5% aastas). Rööbiti rahapakkumise analüüsimisega uuritakse ka hindade arengut ja vastavaid riske hinnastabiilsusele.

Lähtudes 2. mail kindlaks määratud ühisrahamaade bilateraalsetest vahetuskurssidest, kinnitas ECOFIN 31. detsembril 1998 oma määrusega ühisrahamaade valuutade vahetuskursid euro suhtes[2].

Euroala riikide majanduskasv oli 1998. aastal 2,9%, tööpuudus vähenes 11,7%lt 11,1%ni ja inflatsioon 1,6%lt 1,1%ni. Aasta esimesel poolel oli kasv kiirem, kuid aasta teisel poolel Venemaal ja teistes arenevais riikides süvenenud majandusraskused põhjustasid ekspordi ning koos sellega kogu majanduse kasvu aeglustumise.Kuigi ühisrahamaade jooksevkonto ülejääk moodustas ligemale 1,5% piirkonna SKP suhtes, ületas sisenõudluse kasv välisnõudluse oma, mistõttu netoeksport vähenes. SKP komponentidest kasvasid enim investeeringud.

1999. aastaks prognoositakse euroala majanduskasvu aeglustumist 2,1%ni, tööpuuduse mõningat langust ja jooksevkonto ülejäägi vähenemist ekspordinõudluse vähenemise tõttu. Eksporti hakkab mõjutama ka euro vahetuskurss, mis vastu ootusi aasta algul langes.

Saksamaa

Saksamaa majandus arenes 1998. aastal mõõdukas tempos, SKP kasvas 2,8%. Kahe Saksamaa ühinemisaega kõrvale jättes oli tegu kümnendi suurima kasvuga. Tänu majanduskasvu kiirenemisele võrreldes 1997. aastaga kahanes töötus 11,4%lt 11,2%ni. Eratarbimine suurenes 1,7%. Range eelarvepoliitika tõttu vähenes riigieelarve puudujääk 2,1%ni SKP suhtes. Jooksevkonto puudujääk vähenes 0,1%ni SKP suhtes. Aasta lõpul ärikliima halvenes ja majanduskasv aeglustus. Oma osa selles oli arenevate turgude kriisil.

Inflatsioonilise surve puudumisest majandusele andis tunnistust tarbijahindade aastase kasvutempo langus 1,9%lt 0,4%ni. Detsembris koos teiste eurotsooni keskpankadega tehtud otsus alandada baasintressi 3,3%lt 3%le ei ohustanud seetõttu inflatsioonitaset. Selle eesmärgiks oli aidata kaasa majanduskasvu jätkumisele ja luua ühtse baasintressi näol oluline eeldus euro kasutuselevõtuks üheteistkümnes ELi riigis.

Arvestades arenevate turgude kriisi jätkumist ja suhteliselt kõrget tööpuudust, mis pidurdab tarbimise kasvu, on tõenäoline, et majanduskasv Saksamaal aeglustub. Enamiku prognooside kohaselt jääb see 1999. aastal väiksemaks kui 2%.

Rootsi

Rootsi majandus arenes 1998. aastal ligikaudu samas tempos kui Euroopa Liidus tervikuna, SKP suurenes 2,7%. Tugevnesid nii era- kui riiklik tarbimine, investeeringud kasvasid 8%. Aasta teisel poolel aga ärikliima halvenes ning tööstustoodangu aastane kasvutempo aeglustus, olles novembris vaid 1,4%. Selle üheks põhjuseks oli ekspordi kasvutempo langus, mistõttu väliskaubanduse ülejääk jäi 1997. a tasemele. Majanduskasv aitas vähendada töötuse taset 8%lt 6,5%le, kuid kasvu aeglustumine aasta teisel poolel avaldas negatiivset mõju seni tööhõive kasvule toetunud tarbijausaldusele. Jooksevkonto oli endiselt ülejäägiga, kuid see vähenes 1,9%ni SKP suhtes.

Inflatsioon alanes 0,9%lt 0,4%ni, alates augustist oli aga aastaarvestuses tegu deflatsiooniga. Majanduskasvu aeglustumine ja inflatsioonilise keskkonna puudumine ajendasid keskpanka alandama baasintressi aasta alguse 4,35%lt aasta lõpus 3,4%ni ja tõenäoline on, et baasintressi alandatakse ka 1999. aastal.

1999. aastaks prognoositakse majanduskasvu edasist aeglustumist, kuid loodetakse, et see ületab siiski 2% ning aitab vähendada tööpuudust. Majanduse edasised väljavaated sõltuvad ka suhetest Euroopa Rahaliiduga. Kuigi Rootsi otsustas eurotsoonist esialgu välja jääda, näitasid avaliku arvamuse küsitlused aasta lõpul, et ühisrahaga liitumise pooldajad võivad olla enamuses. Seetõttu ei välistata, et 2000. aastal võib selles küsimuses toimuda referendum.

Soome

Esialgseil andmeil oli Soome majanduskasv 1998. aastal jälle kiirem kui ELis tervikuna. Kui 1997. aastal suurenes SKP 6%, siis 1998. aastal esialgsel hinnangul 4,9%. Eriti kasvasid eratarbimine ja investeeringud, samal ajal kui ekspordi kasvutempo mõnevõrra aeglustus. Soome majanduskasvu üheks tähtsamaks teguriks oli elektroonikatööstuse kiire areng. Jooksevkonto oli jätkuvalt suure ülejäägiga, mis moodustas 5,6% SKP suhtes. Tööpuudus langes 12,6%lt 11,4%le.

Suhteliselt kiire kasvu tõttu kardeti veel aasta keskpaigas majanduse ülekuumenemist ja sellest tingitud survet inflatsioonile. Oht aga hajus ja detsembriks oli tarbijahindade aastane kasvutempo langenud 0,8%ni (aastakeskmine inflatsioon oli 1,4%).

Alates 1999. aastast kuulub Soome euroala riikide hulka. Selleks aastaks ennustatakse jätkuvalt suurt kasvu elektroonikatööstuses, samal ajal kui muudes tööstusharudes võib kasv ekspordinõudluse languse tõttu aeglustuda. Siiski peaks Soome suutma säilitada eurotsooni keskmisest kiirema majanduskasvu, mis aitaks tööpuudust edasiselt vähendada.

KESK- JA IDA-EUROOPA ÜLEMINEKUMAJANDUSEGA RIIGID

Üldine olukord

Sisemajanduse koguprodukti kasv aeglustus 1998. aastal peaaegu kõigis üleminekuriikides. Kui 1997. aastal oli viie olulisema üleminekuriigi (KIE 5)[3] agregeeritud majanduskasv 4,9%, siis 1998. aastal oli vastav näitaja esialgsel hinnangul vaid 3,2% (Balti riikides vastavalt 7,3 ja 4,4%). Venemaa majandus, mis 1997. aastal oli kasvanud 0,8%, kahanes 1998. aastal esialgsel hinnangul 4,6%. Eelpool nimetatud riikidest kiirenes 1998. aastal majanduskasv vaid Ungaris - 1997. a 4,6%lt 5%ni. Majanduskriisi järgne elavnemine on toimunud ka Bulgaarias, kus vastavad näitajad olid -6,9 ja +4,0% (vt tabel 1.5. Mõnede Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusnäitajaid 1997. ja 1998. aastal).

Tabel 1.5. Mõnede Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusnäitajaid 1997. ja 1998. aastal(1)

 

Poola

Tšehhimaa

Ungari

Sloveenia

Läti

Leedu

Venemaa

Eesti

 

1997

1998

1997

1998

1997

1998

1997

1998

1997

1998

1997

1998

1997

1998

1997

1998

Reaalne muutus võrreldes eelnenud aastaga (%)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

6,8

4,8

1,0

-2,6

4,6

5,0

3,8

4,0

6,5

4,0

6,1

4,5

0,8

-4,6

11,4

4,5

Tööstustoodang

11,5

4,8

4,5

2,2

11,1

13,0

1,0

3,7

6,1

2,0

8,0

7,0

1,9

-5,5

12,0

0,7

Keskvalitsuse eelarve puudujäägi (-) või ülejäägi osatähtsus SKP suhtes (%)

-1,4

-2,4

-1,0

-1,6

-4,0

-5,4

-1,1

-1,0

1,2

0,2

-1,0

-1,8

-7,1

-5,0

1,5

-0,3

Tarbijahinnaindeksi kasv (%)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrreldes eelnenud aasta lõpuga

13,2

8,6

10,0

6,8

18,4

10,3

9,4

7,5

7,0

2,8

8,4

2,4

11,0

84,4

12,3

6,5

Aasta keskmine

14,9

11,8

8,5

10,7

18,3

14,3

8,4

7,9

8,4

4,7

8,9

5,1

14,8

27,6

11,2

10,5

Tööpuudus (töötute osatähtsus töötajate ja töötute koguarvus, %)

10,3

10,4

5,2

7,5

10,4

9,1

14,8

14,5

7,0

9,2

6,7

6,9

11,3

11,8

3,6

4,0

Kohaliku valuuta reaalse efektiivse vahetuskursi muutus(2)

4,1

5,3

3,4

9,2

7,2

0,0

2,9

4,8

12,4

3,9

19,9

5,5

11,4

-14,1

6,9

10,5

Väliskaubandus (mln USA dollarit)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eksport

27 229

30 300

22 785

26 340

18 991

22 600

8 369

9 050

1 672

1 809

3 863

3 712

88 300

73 900

2 279

2 664

Import

38 498

43 942

27 177

28 803

21 115

25 400

9 367

10 090

2 601

3 182

5 643

5 796

73 600

59 500

3 526

3 922

Saldo

-11 269

-13 642

-4 392

-2 463

-2 124

-2 800

-998

-1 040

-929

-1 373

-1 780

-2 084

14 700

14 400

-1 247

-1 258

Jooksevkonto saldo (mln USA dollarit)

-4 268

-6 742

-3 211

-800

-981

-2 300

37

0

-345

-581

-981

-1 403

3 600

-2 000

-563

-470

Jooksevkonto puudujäägi (-) või ülejäägi osatähtsus SKP suhtes (%)

-3,0

-4,3

-6,1

-1,5

-2,1

-4,8

0,2

0,2

-6,2

-10,0

-10,3

-13,0

0,7

-0,7

-13,0

-9,0

Otseinvesteeringute juurdekasv (mld USA dollarit)

5,7

7,0

1,3

1,0

2,3

2,0

0,3

0,4

0,5

0,3

0,4

0,8

5,3

2,7

0,3

0,6

Valuutareservid (neto, mln USA dollarit)

20 664

27 375

9 734

12 600

8 400

8 699(3)

3 315

3 639

702

728

1 063

1 460

13 000

7 800

758

811

Valuutareservide suhe kuu keskmisse importi

6,4

7,5

4,3

5,2

4,8

4,1

4,2

4,3

3,2

2,7

2,3

3,0

2,1

1,6

2,6

2,5

(1) Suurem osa 1998. aasta näitajaid on esialgsed või põhinevad prognoosil
(2) 21 arenenud tööstusriigi valuutade suhtes, % vastavalt väliskaubanduse osatähtsusele, THI alusel
(3) novembri andmed

Allikad:
Economic Indicators for Eastern Europe, Bank for International Settlements; December 1998
Keskpankade ja riiklike statistikaorganisatsioonide publikatsioonid
Creditanstalt. Central European Quarterly Review, III-IV / 98.

Majanduskasvu aeglustumisel oli mitmeid põhjusi. Üheks olulisemaks võib neist pidada Vene finantskriisi, mis tõi kaasa regiooni teiste riikide kaubavahetuse kiire vähenemise Venemaaga.Maailma majanduse kasvu üldise aeglustumise taustal ei suutnud ekspordi suurenemine läände kompenseerida idasuunalise väljaveo vähenemist. Vene kriisi mõju üleminekumajandustele oli riigiti siiski väga erinev.

Sisemaistest probleemidest oli põhjuseks struktuursete reformide mõningane aeglustumine, mis koos kõrgete reaalintressimäärade ja halvenenud väliskaubandustingimustega hakkab üha enam takistama ettevõtluse arengut. Sellest annab tunnistust ka KIE 5 tööstustoodangu kasvu aeglustumine 1998. aastal 8,3%lt 5,2%ni. Pingestuv olukord reaalsektoris võib hakata negatiivselt mõjuma ka finantssektori laenude kvaliteedile. Tööstustoodangu kasvu aeglustumise üheks põhjuseks oli ka tööviljakuse kasvutempo langus.

Üleminekumajanduste hinnakasvu trend oli 1998. aastal üldiselt alanev. Selle põhjuseks oli ennekõike inflatsiooni aeglustumine maailma majanduses. Eriti kiiresti aeglustus hinnakasv aasta lõpus (v.a Venemaal).

Tingituna inflatsioonitempo aeglustumisest alandasid mitmed regiooni keskpangad 1998. aastal korduvalt intressimäärasid. Seetõttu kasvas kodumaise nõudluse roll majanduskasvu vedamisel. Pärsitud välisnõudluse tagajärjel suurenes jooksevkonto puudujääk (v.a Tšehhimaal). Riigiti olid jooksevkonto erinevused siiski suured.

Poola

1998. aastal aeglustus majanduskasv 4,8%ni (oli 1997. aastal 6,8%). Aeglustumine oli seotud kodumaise nõudluse kasvutempo languse ja halvenenud väliskaubandustingimustega. Nõudluse poolel kasvasid kõige kiiremini - 15,4% - investeeringud, kuid siiski oli see väikseim näitaja alates 1995. aastast. Eratarbimise kasv aeglustus 1997. a 7,1%lt 5%ni, valitsussektoris jäi tarbimine samaks. Tööstustoodangu kasv aeglustus kogu aasta vältel ning IV kvartalis - esimest korda alates 1992. aastast - oli tegemist koguni kahanemisega. Põllumajandussektori kasvu pidurdas oluliselt ekspordi vähenemine Venemaale.

Aeglustunud sisenõudluse kasv aitas ära hoida jooksevkonto puudujäägi ulatuslikumat suurenemist kiiresti halvenenud välistingimuste tõttu. 1998. aastal kasvas defitsiit 1997. a 3%lt 4,3%ni SKP suhtes. Puudujääk kaeti rohkem kui 100% ulatuses otseinvesteeringutega.

Range rahapoliitika jätkus Poolas peaaegu kogu 1998. a jooksul. Alates novembrist alandas rahvuspank aga korduvalt intressimäärasid, et stimuleerida kodumaist nõudlust ning takistada lühiajalise kapitali sissevoolu. Osalt selle poliitika tulemusena, samuti halvenenud majanduskasvu väljavaadete tõttu oli zloti vahetuskurss, mis peaaegu kogu 1998. a vältel püsis kursikoridori tugevamas servas (7-8% pariteedist), alanenud 1999. a veebruariks ligikaudu pariteedini.

Tšehhimaa

Tšehhi majandus, mis 1997. aastal oli kasvanud ligikaudu 1%, kahanes 1998. aastal 2,6%. Nõudluse poolel oli 1998. aastal ainus majanduskasvu kiirendaja netoeksport. Halvenenud väliskeskkonna tõttu toimus suurim koguprodukti kahanemine tõenäoliselt IV kvartalis. 1997. a finantskriisi ajal valitsuse ja keskpanga poolt rakendatud nõudlust kahandavad meetmed on tugevasti mõjutanud kodumaist tarbimist ja investeeringuid (1998. aastal mõlemad kahanesid, investeeringud koguni 6,5%). Tööstustoodangu kasv vähenes 1997. aasta 4,5%lt 2,2%ni.

Tänu sisemaise nõudluse kasvu aeglustumisele toimusid positiivsed muutused välissektoris. Kui 1997. a I poolaastal suurenes jooksevkonto puudujääk rohkem kui 7%ni SKP suhtes, siis 1998. aastal kahanes see ligikaudu 1,5%ni. Välismaised otseinvesteeringud katsid defitsiidi rohkem kui 100%liselt.

Sisemaise tarbimise stimuleerimiseks alandas Tšehhi Rahvuspank alates aasta keskpaigast korduvalt intressimäärasid (1998. a juunikuu 15%lt jõudsid need 1999. a märtsiks 8%ni). 1997. a mais fikseeritud vahetuskursi asemel kasutusele võetud ujuvkursi järgimine[4] on olnud edukas. Peaaegu kogu 1998. a vältel tugevnenud koruna (aasta alguses oli tase 34 CZK/USD, novembris aga 29 CZK/USD) hakkas aasta lõpul madalate intressimäärade ja mõnevõrra ebastabiilsema majanduskeskkonna tõttu nõrgenema ning jõudis 1999. a veebruariks tagasi 1998. a alguse tasemele. Selline areng aitab küll parandada Tšehhimaa väliskaubandustingimusi, kuid nõrgem koruna võib hakata mõjutama hinnastabiilsust.

Ungari

Ungari majanduskasv kiirenes 1998. aastal ligikaudu 5%ni (1997. aastal 4,6%). Seda ergutas ennekõike tööstustoodangu eksport, mida toetas üha enam - esmakordselt mitme aasta jooksul - kodumaine nõudlus. Tööstustoodangu kasv kiirenes 1997. a 11%lt 13%ni. Selle aluseks polnud mitte üksnes tööviljakuse kasv, vaid ka tööhõive paranemine (tööpuudus vähenes 10,4%lt 9,1%ni). Masinatööstuses suurenes hõive koguni 10%.

1998. aastal kasvas jooksevkonto puudujääk 1997. a 2,1%lt ligikaudu 4,8%ni SKP suhtes. Nii ekspordis kui impordis olid olulisel kohal suure lisandväärtusega tööstuskaubad (masinaehitustooted). Kaubavahetus ELi liikmesriikidega oli 1998. a esimese kümne kuu jooksul tagasihoidliku ülejäägiga. Otseinvesteeringud katsid suure osa jooksevkonto puudujäägist.

Kiire hinnakasvu alanemine võimaldas keskpangal vähendada forinti igakuist devalveerimismäära 1998. aasta jaanuari 0,9%lt aasta hiljem 0,6%ni. Vahetuskurss püsis 1998. aastal enamjaolt kursikoridori tugevamal poolel. Sügisel Vene kriisi tõttu aset leidnud tormilised sündmused arenevail turgudel surusid forinti aasta lõpuni aga vahetuskursi koridori nõrgemale poolele.

Sloveenia

Sloveenia majandus kasvas 1998. aastal ligikaudu 4% (1997. aastal 3,8%). Majanduskasvu ergutas peamiselt välissektor. Tootmise poolel suurenes märkimisväärselt tööstustoodangu müügimaht, ennekõike tänu headele tulemustele I poolaastal. Tööstuses on siiski probleemiks aeglased reformid. Töötuse tase oli kõrge - 14,5%.

1998. aastal kasvas väljavedu kiiremini kui sissevedu, vastavalt 8,1 ja 7,7%, mistõttu kaubandusbilansi puudujääk jäi 1997. a tasemele. Tänu teenustekonto ulatuslikule ülejäägile, mis moodustus eelkõige turismist saadud sissetulekuist, säilis jooksevkonto ülejääk.

Pärast keskpanga 1997. a keskpaigas tehtud otsust suurendada baasraha aastase kasvu määra, on intressid hakanud langema ning laenukasv kiirenema. Vähenev intressimarginaal võimaldab keskpangal lõdvendada finantskonto tehinguile seatud piiranguid. Seoses ELiga sõlmitud assotsiatsioonileppe jõustumisega on see probleem veelgi enam päevakorrale kerkinud. Seega on finantsturgude avamisel väliskonkurentsile üha aktuaalsem pangandussüsteemi reform.

Läti

Läti majandus kasvas 1998. aastal ligikaudu 4% (1997. aastal 6,5%). Kasvutempo muutumisele avaldas suurt mõju ekspordi vähenemine Venemaale. Väliskeskkonna halvenemisel hakkas üha olulisemat rolli mängima kodumaine nõudlus, esialgseil andmeil ennekõike investeeringud. Valitsussektori nõudluse kasv jäi tagasihoidlikuks. Tööstustoodangu kasv hakkas II poolaastal kiiresti aeglustuma ning alates septembrist muutus see negatiivseks.

Jooksevkonto puudujääk suurenes 1997. Aasta 6,2%lt ligikaudu 10%ni SKP suhtes. Selle põhjuseks on eelkõige Vene kriisi tõttu oluliselt halvenenud väliskaubandustingimused. Idaturu ärakukkumist aitas 1998. a II poolaastal oluliselt korvata peaaegu 30%line aastakeskmine väljaveo kasv läände. Peamine ekspordiartikkel oli puit ja puidutooted. Finantskontol vähenes võrreldes 1997. aastaga otseinvesteeringute sissevool, need katsid ligikaudu poole jooksevkonto defitsiidist.

Teisel poolaastal hakkas rahapakkumise kasv aeglustuma, mis mõjutas ka intressimäärasid. Sügisel tõusis valitsuse võlakirjade intressitase 3-4%lt 6-8%ni. Peaaegu kogu aasta jooksul ülimadalad (2-5%) olnud pankadevahelise rahaturu intressimäärad tõusid aasta lõpus 7-8%ni. Pikemaajaliste laenude intressid tõusid aasta alguse 12-13%lt aasta lõpuks 15-16%ni. Aasta lõpul hakkas ilmnema Vene kriisi negatiivne mõju pangandussüsteemile.

Leedu

Leedu majanduskasv aeglustus esialgseil hinnanguil 1997. a 6,1%lt 1998. aastal 4,5%ni. Kasvu mootoriks oli kodumaine nõudlus, mida tõukas tagant reaalpalkade kiire kasv. Välismaise nõudluse kasvu takistas märgatavalt Venemaa majanduskriis. Tootmise poolel arenes jõudsalt töötlev tööstus, ennekõike nafta töötlemine.

Väliskeskkonna olulise halvenemise tõttu vähenes eksport 1998. aastal võrreldes 1997. aastaga 4%, import aga kasvas ligikaudu 3%. Jooksevkonto puudujääk suurenes väliskaubandusbilansi negatiivse saldo tõttu ca 13%ni SKP suhtes. Otseinvesteeringud katsid kolme esimese kvartali jooksul kolm neljandikku jooksevkonto puudujäägist. Ulatuslik otseinvesteeringute sissevool sai teoks tänu Lietuvos Telekomase enamusosaluse erastamisele.

Vene kriisi mõjul tõusid valitsuse lühiajaliste võlakirjade intressid aasta keskpaiga 9-10%lt aasta lõpuks 14-16%ni. Hiljem hakkasid need uuesti langema. Laenu- ja hoiuseintressid on seevastu jäänud suhteliselt stabiilseks. 1998. a septembris otsustati, et 1997. a algul vastu võetud rahapoliitilise programmi kolmanda etapiga (valuutakomitee süsteemi kaotamine, liti lahtisidumine dollarist ning uuestisidumine dollarist ja eurost koosneva valuutakorviga) ei alustata enne 2000. aastat. Varasemate plaanide kohaselt pidi kolmas etapp algama 1999. a keskel. Edasilükkamine oli tingitud arenevate riikide finantsturgude ebastabiilsusest.

Venemaa

Pärast Venemaa majanduse mõningast stabiliseerumist 1997. aastal, mil esmakordselt sel kümnendil jõuti SKP kasvuni (0,8% jääb siiski statistilise vea piiresse) ja inflatsioon aeglustus 11%ni, tabas riiki 1998. a suvel uus kriis, mis on sügavaim alates reformide algusest. SKP vähenes 1998. aastal 4,6%, tööstustoodang 5,5%. SKPle avaldasid mõju negatiivsed tendentsid erasektori tarbimises (elanike reaalsissetulek vähenes 1998. aastal 18,9%) ja investeeringutes, mille langus jätkub. Kriisi lähtepunktiks oli maksutulude halb laekumine ja võla kiire akumuleerumine. Olulist rolli mängis ka väliskeskkond - Venemaa peamiste ekspordiartiklite hinna jätkuv langus maailmaturul ja investorite lahkumine arenevailt turgudelt pärast 1997. a sügisel Aasia riikides alanud finantskriisi.

Kriisi kulminatsiooniks olid Venemaa valitsuse ja keskpanga 17. augusti otsused vahetuskursipoliitika muutmise, lühiajalise sisevõla ümbervahetuse, välisvõla moratooriumi ja kapitalikonto tehingute kontrolli kohta.

Aasta teisel poolel kaotas rubla ligi 70% oma väärtusest, tarbijahindade aastane kasv jõudis detsembris 84,4%ni. IV kvartali jooksul krediteeris Venemaa keskpank valitsust 23,5 mld rublaga. Kriisijärgseil kuudel langesid pangandus, maksesüsteem, finantsturud ja kogu majandus sügavasse depressiooni.

Aasta lõpul paranes mõnevõrra olukord väliskaubanduses, selle saldo kasvas oluliselt pärast rubla devalveerimist. Kasvu aluseks ei olnud aga mitte väliskaubanduse üldmahu suurenemine, vaid impordi kiirem vähenemine.

[1] Harmonized Index of Consumer Prices - HICP.
[2] Council Regulation (EC) No 2866/98 of 31 December 1998 on the conversion rates between the euro and the currencies of the Member States adopting the euro. Vt Official Journal of the European Communities (Euroopa Ühenduste Teataja)L 359, Vol 41, 31.12.1998.
[3] Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhimaa ja Ungari.
[4] Tšehhi Rahvuspank peab koruna vahetuskursi puhul silmas selle stabiilsust Saksa marga, alates 1999. a algusest aga Euroopa ühisraha euro suhtes.