1998. aastal jätkas Eesti Pank aasta varem alustatud uue, Euroopa Liidu nõudeile vastava makse- ja arveldussüsteemi väljatöötamist. 2000. a lõpuks töötab Eestis kahest alamsüsteemist koosnev maksesüsteem: reaalajaline brutoarveldussüsteem (Real Time Gross Settlement; RTGS) on suurmaksete ja kiirmaksete arveldamiseks ning tähtajaline netoarveldussüsteem (Designated Net Settlement; DNS) jaemaksete arveldamiseks. 1998. aastal sai Phare programmi kaasabil teoks süsteemide projekteerimine, samuti leiti nende ehitajad. Hiljemalt aastaks 2001 hakkab suur- ja kiirmaksete arveldamine toimuma reaalajalises brutoarveldussüsteemis.

Maksestatistiliste näitajate kogumiseks kehtestas Eesti Pank 1998. aastal krediidiasutustele vastava aruandluse. Näitajate kogumise metoodika ja andmevalik põhineb peamiselt Euroopa Keskpanga poolt rakendataval süsteemil, kuid on vastavalt Eesti krediidiasutuste ja Eesti Panga nõudmistele mitmes andmekategoorias palju detailsem. Kogutav maksestatistika võimaldab Eesti Pangal ja krediidiasutustel saada ülevaadet nii maksete arvust ja käibest tervikuna kui ka erinevate maksevahendite lõikes. Tänu piisavalt detailseile näitajaile on keskpangal kergem teha strateegilisi otsuseid maksesüsteemi arendamiseks tervikuna, krediidiasutustel aga hõlpsam hinnata erinevate maksevahendite kasutatavust ning planeerida uusi tooteid.

MAKSETE ARVELDAMINE

Pankade liitumise tõttu arveldati 1998. aastal osa krediidiasutuste vahelistest maksetest krediidiasutuste siseselt. Seetõttu aeglustus märgatavalt Eesti Panga kaudu arveldatud maksete arvu ja käibe kasv (vt tabel 6.1. Eesti Panga kaudu arveldatud maksed 1994-1998) - võrreldes 1997. aastaga suurenes käive 2,3% ning maksete arv 1,9%. 96% makseid oli maksesummalt vahemikus kuni 50 000 krooni. Sellised maksed andsid 13,5% maksete kogukäibest.

Tabel 6.1. Eesti Panga kaudu arveldatud maksed 1994-1998

 

 

 

 

 

Osatähtsus makse suuruse järgi (%)

 

Kokku

Muutus võrreldes eelnenud aastaga (%)

Keskmiselt pangapäevas

0 - 50 000 kr

51 000 - 200 000 kr

201 000 - 1 000 000 kr

üle 1 000 000 kr

1994

Maksekorralduste arv (tuh tk)

3 903,3

-

15,3

94,5

4,0

1,1

0,3

Tehingute maht (mln kr)

105 814,3

-

415,0

18,7

14,3

17,9

49,2

Makse keskmine suurus (tuh kr)

27,1

-

-

-

-

-

-

1995

Maksekorralduste arv (tuh tk)

6 215,6

59,2

24,5

95,2

3,6

1,0

0,3

Tehingute maht (mln kr)

149 325,7

41,1

587,9

18,9

14,2

16,7

50,3

Makse keskmine suurus (tuh kr)

24,0

-

-

-

-

-

-

1996

Maksekorralduste arv (tuh tk)

8 748,8

40,8

34,2

96,1

2,9

0,8

0,2

Tehingute maht (mln kr)

212 249,4

42,1

829,1

19,5

11,7

14,2

54,7

Makse keskmine suurus (tuh kr)

24,3

-

-

-

-

-

-

1997

Maksekorralduste arv (tuh tk)

10 891,1

24,5

43,0

95,9

3,1

0,8

0,2

Tehingute maht (mln kr)

323 830,6

52,6

1 280,0

14,0

9,9

11,2

65

Makse keskmine suurus (tuh kr)

29,7

-

-

-

-

-

-0

1998

Maksekorralduste arv (tuh tk)

11 096,9

1,9

43,9

96,3

2,8

0,7

0,2

Tehingute maht (mln kr)

331 157,5

2,3

1 308,9

13,5

8,9

9,6

68

Makse keskmine suurus (tuh kr)

29,8

-

-

-

-

-

-

MAKSEVAHENDID

Sularaha

Krediidiasutustes sularahas tehtud maksete osatähtsus moodustas 1998. aastal 6,7% krediidiasutuste vahendusel arveldatud maksete koguarvust. EMORi uurimustele, pangandusstatistikale ja eksperthinnanguile tuginedes võib öelda, et kogu Eesti makse- ja arveldussüsteemis tervikuna tehti ca 80% maksetehinguid sularahas.

Sularahata maksevahendid

1998. aastal kasutati sularahata maksevahendeist kõige rohkem maksekorraldust, mis moodustas 83% sularahata maksete koguarvust ning 97% nende käibest (vt tabel 6.2. 1998. aastal teostatud maksed maksevahendite järgi). Üha enam pangateenuste kasutajaid loobub traditsioonilisest paberil maksekorraldusest mugavama ja odavama telepanganduse kasuks. Eraisikud ning väiksemad ettevõtted kasutavad seejuures enim telefonipanga ja internetipanga teenuseid. Suuremad ettevõtted eelistavad spetsiaalseid telepanganduse tooteid. 1998. aastal oli telepanga maksekorralduste käive 482 383 mln krooni ning telefoni- ja internetipanga maksekorralduste käive vastavalt 5 239 mln kr ja 6 913 mln kr.

Tabel 6.2. 1998. aastal teostatud maksed maksevahendite järgi(1)

 

alates 31.01.1998
Käive (mln kr) Maksete arv (tuh tk) Keskmine suurus (tuh kr)

Sularahamaksed

9 821,4 2 485,2 4

Sularahata maksed

1 111 861,0 32 974,9 33,7

Tšekid

491,0 23,6 20,8

sh reisitšekid

31,8 6,7 4,8

muud tšekid

459,2 16,9 27,2

Kaardimaksed

2 415,0 5 344,2 0,5

Otsekorraldused

976,1 108,6 9

Maksekorraldused

1 083 177,9 27 497,1 39,4

sh püsikorraldused

12 340,4 480,0 25,7

paberil maksekorraldused

387 250,7 11 694,9 33,1

telepanga maksekorraldused

482 382,9 13 076,8 36,9

telefonipanga maksekorraldused

5 239,2 985,7 5,3

internetipanga maksekorraldused

6 912,6 1 254,7 5,5

SWIFT

189 052,0 5,1 36967,5

Määramata

24 801,1 3,1 8073,3

Kokku

1 121 682,4 35 460,1 31,6

(1)Kuni 1998. aasta juunikuuni toimus maksestatistilise aruandluse testimine. Lõplik aruandluse juhend kinnitati Eesti Panga presidendi 16. juuni määrusega ning hakkas kehtima 1. juulist 1998. Aruandluse uudsusest lähtudes oli mitmel pangal esialgu raskusi nõutava klassifikatsiooni kasutamisel, samuti võis juhendit kohati erinevalt tõlgendada. Näiteks oli esialgu kavatsetud kategooria "määramata" alla liigitada vaid krediidiasutustevahelised suurmaksed. Sellist praktikat jälgisid siiski vaid Eesti Investeerimispank ja Merita Pank. Püsikorralduse suhteliselt suur keskmine suurus on aga tingitud ettevõtete praktikast päevalõpu arvelduskonto jääk püsikorralduse alusel ümber paigutada.

Tšekid ei ole Eestis maksevahendina kunagi erilist rolli mänginud ning nende kasutamine on aasta-aastalt vähenenud. Ühtaegu on suurenenud teise deebet-tüüpi maksevahendi - otsekorralduse - osatähtsus. 1998. aastal kasutati seda enam kui 104 000 makse arveldamiseks, mis moodustas küll ainult 0,3% maksete koguarvust, kuid otsekorralduse populaarsus suureneb kiiresti.

Endiselt olid arvukaimaks deebet-tüüpi maksevahendiks kaardimaksed, mis moodustasid 15% maksete koguarvust. Koos pangakaartide arvu kasvuga on ka kaardimaksete osatähtsus aasta-aastalt suurenenud. 1998. a lõpuks olid krediidiasutused kokku väljastanud 697 600 pangakaarti (vt tabel 6.3. Eestis välja antud pangakaartide arv 1994-1998), millest ligikaudu kolmandik olid maksete seisukohalt passiivsed (st nende kaartidega ei tehtud ühtki maksetehingut).

Tabel 6.3. Eestis välja antud pangakaartide arv 1994-1998 (tuh tk)

 

1994

1995

1996

1997

1998

Kohalikud deebetkaardid

5,0

108,2

381,3

406,1

292,3

sh sularahakaardid

5,0

86,2

116,3

56,5

51

maksekaardid

-

22,0

265,0

349,6

241,5

Rahvusvahelised deebetkaardid

-

9,0

42,7

186,3

386,1

Deebetkaardid kokku

5,0

117,2

424,0

592,4

678,5

Kohalikud krediitkaardid

-

-

-

0,1

-0

Rahvusvahelised krediitkaardid

-

2,3

9,6

14,9

19,2

Krediitkaardid kokku

-

2,3

9,6

15,0

19,2

Pangakaardid kokku

5,0

119,5

433,6

607,4

697,6

Pangaautomaatide arv suurenes 1998. aastal 15%, ulatudes aasta lõpuks 490ni. Ligi 90% automaatidest võimaldab kohalike pangakaartide ristkasutust. Samuti saab neis kasutada mistahes maailma riigis väljastatud rahvusvahelisi pangakaarte Visa ja Europay/Mastercard (vt tabel 6.4. Pangaautomaatide ja pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade arv 1994-1998).

Tabel 6.4. Pangaautomaatide ja pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade arv 1994-1998

 

1994

1995

1996

1997

1998

Pangaautomaadid kokku

5

140

230

427

490

sh ristkasutuses olevad pangaautomaadid

-

-

*

331

433

sularaha sissemakse funktsiooniga pangaautomaadid

-

-

-

12

8

Sularahaautomaadid

5

140

230

279

307

Sularaha- ja makseautomaadid

-

*

*

110

126

Makseautomaadid

-

-

*

38

57

Müügikohad, kus saab tasuda pangakaardiga

20

250

1 200

2 153

2586

* Andmed puuduvad

Müügikohtade arv, kus on võimalik pangakaardiga tasuda, suurenes 1998. aastal viiendiku võrra.