JÄRELEVALVE ÜLDINE ARENG

Pangajärelevalve ülesanne on kreeditoride huvide kaitsmise eesmärgil aidata kaasa pangandussektori stabiilsuse ja usaldusväärsuse kasvule. Seejuures pööratakse peatähelepanu pankade riskantsemaile tegevusvaldkondadele ja üksikuile institutsioonidele, mis kogu süsteemi stabiilsust enim mõjutavad. Samas ei ole pangajärelevalve ülesanne täita pankade juhtkonna funktsioone, st panku juhtida. Järelevalve ei saa ka tagada juhtimisvigadest tulenevate probleemide vältimist iga hinna eest, mistõttu pangandussüsteemi üldise stabiilsuse huvides võib vajalikuks osutuda mõni pank sulgeda.

Pangainspektsiooni tegevuse õiguslik alus tuleneb Eesti Panga seadusest, krediidiasutuste seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja neist lähtuvaist õigusaktidest, pangainspektsiooni põhikirjast, Eesti Panga nõukogu otsustest, Eesti Panga presidendi määrustest, käskkirjadest ja korraldustest, rahvusvahelistest kokkulepetest, Euroopa Liidu pangandusalastest direktiividest ja Baseli Pangajärelevalve Komitee metoodilistest soovitustest.

Krediidiasutuste seaduse kohaselt hõlmab pangainspektsiooni järelevalvetegevus kõiki Eesti Panga poolt litsentseeritud krediidiasutusi, nende välisriikides paiknevaid allasutusi ja -üksusi ning välisriikide krediidiasutuste Eestis paiknevaid allasutusi ja -üksusi. Alates 1998. aastast teostatakse konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvate institutsioonide üle.

Eesti finantssektori süvenev integratsioon ning sellega kaasnev mittepangandusliku finantsvahenduse kiire kasv on tõstatanud küsimuse olemasolevate järelevalveinstitutsioonide ühendamise vajalikkusest. Antud küsimusele vastuse leidmiseks moodustati Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga ühine finantsjärelevalvete ühendamise töögrupp, mille lõpparuanne valmis 1999. a alguses. Eesti Panga nõukogu otsustas töögrupi aruande alusel pidada põhjendatuks Eestis uue, ühtse finantssektori järelevalveasutuse loomist panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni baasil. Arvestades rahvusvahelist kogemust ning Eesti eripära, on Eesti Panga nõukogu arvates uue järelevalveasutuse sobivaimaks institutsionaalseks vormiks poliitiliselt ja finantsiliselt sõltumatu avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuni sellise loomiseni tuleb säilitada Eesti Pangale vähemalt krediidiasutuste järelevalve kohustus või siduda ühtne järelevalveasutus institutsionaalselt Eesti Pangaga.

PANGANDUSALASE SEADUSANDLUSE ARENG

1998. aasta oli pangandusalase seadusandluse arengu seisukohalt tulemusrikkam kui mitmed varasemad aastad.

Aprillis võttis Riigikogu vastu Hoiuste Tagamise Fondi seaduse, mis pani aluse Eesti hoiusekindlustuse süsteemile. Seadus sätestab nii fondi tegevuse alused kui hoiuste hüvitamise põhimõtted ning jõustus 1998. a oktoobris.

Novembri lõpus võttis Riigikogu vastu rahapesu tõkestamise seaduse, millega kaotasid kehtivuse krediidiasutuste seaduse vastavad sätted. Rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt laienevad rahapesu vältimiseks ette nähtud kohustused lisaks krediidiasutustele ka finantseerimisasutustele, sealhulgas kindlustusettevõtteile, investeerimisfondidele ja väärtpaberituru kutselistele osalistele. Seadus täpsustab isikuandmete tuvastamise korda, sätestab tegevuse rahapesu kahtluse korral ning näeb ette Politseiameti struktuuriüksusena asutatava rahapesu andmebüroo õigused ja kohustused.

1998. aastal jätkus krediidiasutuste seaduse uue redaktsiooni ning hoiu-laenuühistute seaduse väljatöötamine. Need esitati Riigikogule sügisel ning Riigikogu võttis need vastu 1999. a alguses.

Krediidiasutuste seaduse uus redaktsioon arvestab krediidiasutuste tegevust ja nende järelevalvet reguleerivate ELi direktiivide nõudeid ning suurendab pangajärelevalve õigusi ja volitusi kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud nõuetega. Täpsustatud on järelevalve ülesandeid ja tegevuse ulatust, koostöö aluseid välisriikide vastavate järelevalveasutustega ja järelevalve korraldust. On suurendatud pangajärelevalve õigusi informatsiooni saamisel ja kohapealse kontrolli teostamisel, sealhulgas konsolideerimisgruppi kuuluvate muude äriühingute kohapealsel kontrollimisel, eesmärgiga hinnata nende poolt esitatud informatsiooni õigsust. Pangainspektsioonile on antud õigus nõuda erakorralise kontrolli või ekspertiisi määramist, kui krediidiasutuse aruanded on eksitavad, tegelikkusele mittevastavad või on tehtud krediidiasutust kahjustavaid tehinguid. Pangainspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumist ja küsimuste päevakorda võtmist ning tervendamiskava esitamist probleemsituatsioonide puhul. On sätestatud ka panga välisaudiitorite kohustus informeerida pangajärelevalvet auditeerimise käigus ilmnenud panka ohustavaist asjaoludest. Krediidiasutuste seaduse uue redaktsiooni jõustumine 1999. a 1. juulist võimaldab pangajärelevalve tööd oluliselt tõhustada.

Seni puuduvad väärtpaberituru ja kindlustusseadus, mille eelnõud on Rahandusministeeriumis endiselt koostamisel.

TÄHTSAMAD sÜNDMUSED PANGANDUSSÜSTEEMIS

1998. a märksõnadeks panganduses võib pidada ühinemist, väliskapitali sissevoolu, likviidsusprobleeme ja üksikute pankade maksejõuetust. Allasutuste ja -üksuste asutamine teiste riikide krediidiasutuste poolt Eestis ega Eesti krediidiasutuste poolt välisriikides ei olnud eriti aktiivne. Ainsaks selliseks sammuks oli Latvijas Unibanka esinduse avamine maikuus Tallinnas.

1998. aastal toimunud ühinemised olid seotud eelkõige suuremate pankadega. Juuli keskel väljastati load Hansapanga ja Eesti Hoiupanga ning Eesti Ühispanga ja Tallinna Panga ühinemiseks. Ühinenud Hansapanga ja Hoiupanga nimeks sai Hansapank, Ühispank ja Tallinna Pank jätkasid tegevust Eesti Ühispanga nime all.

Väliskapitali sissevoolus mängisid tähtsaimat osa Skandinaaviamaad. Föreningssparbanken (Swedbank) taotles õiguse omandada üle 50%lise osaluse Hansapangas. Oktoobris Swedbank selle omandaski, novembris aga omandas Skandinaviska Enskilda Banken 32%lise osaluse Eesti Ühispangas.

Probleemseid panku oli 1998. aastal neli.

Juuli algul algatas Tallinna Linnakohus Eesti Panga nõukogu otsuse alusel Eesti Maapanga pankrotimenetluse. Pankrot kuulutati välja augusti lõpul.

Oktoobri algul algatas Tallinna Linnakohus Eesti Panga nõukogu otsuse alusel EVEA Panga pankrotimenetluse. Pankrot kuulutati välja 1999. a algul.

Vahetult EVEA Panga pankrotimenetluse algatamise järel kuulutati ERA Pangale tähtajatu moratoorium, mis peab lahenduse leidma hiljemalt 1999. a aprillis.

Seoses kapitalinõude mittetäitmisega Eesti Forekspanga poolt toimus 1998. a sügisel Eesti Panga toel Forekspanga ja Eesti Investeerimispanga ühinemine. Uus pank sai nimeks Optiva Pank.

Lahendusteni jõuti ka mitmes juba enne 1998. aastat alustatud likvideerimisprotsessis. Sügisel algatati Tallinna Linnakohtu poolt Nowe Panga ja Inko Balti Panga pankrotimenetlus, kusjuures viimase pankrot kuulutati välja 1999. a alguses. Novembri keskel otsustasid Eesti Innovatsioonipanga väikeaktsionärid panga tegevuse lõpetada sundlikvideerimise teel. Tallinna Linnakohus rahuldas aktsionäride avalduse 1999. a alguses.

Konsolideerumise ja väikepankade sulgemise tulemusena tegutses Eestis 1999. a alguseks viis krediidiasutust - Eesti Krediidipank, Eesti Ühispank, Hansapank, Optiva Pank ja Tallinna Äripank - ning Merita Bank Plc filiaal. Pangandussektori suur kontsentratsioon (üle 80% turust langeb Hansapanga ja Ühispanga arvele) seab uusi nõudmisi ka järelevalvele. Lähiaastail tõstatub üha tugevamini konkurentsijärelevalve küsimus.

USALDATAVUSNORMATIIVID

Eesti krediidiasutustele kehtestatud usaldatavusnormatiivid vastavad üldiselt ELi nõuetele ja on, Eesti kiiresti ebastabiilset majanduskeskkonda arvestades, isegi rangemad. Näiteks kapitali adekvaatsuse määr on 10% (ELi nõue 8%), kapitali adekvaatsuse arvestuses sisalduvate erinevate riskide kaalud aga osaliselt kõrgemad ELi direktiivides nõutavaist.

1998. aastal toimunud suuremateks muudatusteks on tururiski arvestamine kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamisel, kapitali kolmanda kihi kasutuselevõtt ja usaldatavusnormatiivide kehtestamine konsolideeritud baasil.

Täiendati juba varem rakendatud valuutariski arvestust, kehtestades Saksa marga ja Eesti krooni ühispositsiooni piiranguks 15% netoomavahendeist, nagu kõigile teistelegi A-tsooni riikide valuutadele. B-tsooni riikide valuutade piiranguks on 5% netoomavahendeist, kusjuures erandiks on Läti ja Leedu, mille valuutade piirang on 10% netoomavahendeist. Seoses Euroopa Liidu ühisraha euro käibeletulekuga vaadeldakse alates 1. jaanuarist 1999 ühise positsioonina eurot ja Eesti krooni (piirang 15% netoomavahendeist).

Täiustati bilansiväliste tehingute aruandlust, mis võimaldab paremini jälgida ja analüüsida pankade bilansivälist tegevust.

KREDIIDIASUTUSE SISEKONTROLLISÜSTEEM JA ÜLDJUHTIMINE

Pankade bilansimahu erakordselt kiire kasvu peatumine ning äkiline aktsiaturu langus 1997. a lõpus tekitas pankadele tõsiseid raskusi ja viis 1998. a lõpuks suurte tegevuskahjumiteni. Juhtunu analüüs näitas, et see oli olulisel määral tingitud puudustest pankade üldjuhtimises ja sisekontrolli tegevuses, mis sageli omakorda tulenesid kas ebakompetentsusest või hoolimatusest. Nimetatud järeldused sisalduvad ka Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi tellimusel koostatud ja 1999. a jaanuaris avalikustatud aruandes Eesti Maapanga kohta, mille valmistas ette Taani finantsjärelevalve endine juht Eigil Mølgaard. Ta annab aruandes mitmeid soovitusi nii järelevalvealase seadusandluse kui institutsionaalse ülesehituse kohta, seda nii õiguslikust kui ka järelevalve korralduslikust aspektist. Enamik soovitusi on juba kajastatud uues krediidiasutuste seaduses ning leidsid rakendamist ka EVEA Panga ja ERA Panga probleemide käsitlemisel 1998. a oktoobris.

Vajadust parandada üldjuhtimise kvaliteeti on viimaste aastate pangandusprobleemide põhjusi analüüsides esile toodud mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides. Rahvusvaheline finantsjärelevalve praktika asetab üha rohkem rõhku juhtimisinformatsiooni õigeaegsele kättesaadavusele ja sisekontrollisüsteemi efektiivsemale funktsioneerimisele. 1998. a mais moodustati Eesti Panga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja mitme Eesti krediidiasutuse esindajaist ühiskomitee, eesmärgiga ette valmistada uus pankade üldjuhtimise korraldusele esitatavate nõuete raamistik. Ka uues krediidiasutuste seaduses on oluliselt täpsustatud krediidiasutuste üldjuhtimisele esitatavaid nõudeid.

INFOSÜSTEEMIDE JÄRELEVALVE

Pangainspektsiooni infotehnoloogia ala tööplaanis oli 1998. aastal olulisel kohal pankade infotehnoloogiasüsteemide 2000. aastaks valmisoleku tagamiseks tehtava töö järelevalve. Ühtlustamaks pankade vastavasisulisi projekte, töötati välja tegevuskava aastaks 2000 valmisoleku saavutamiseks. Tegevuskavas on see töö jagatud faasideks: strateegilise lähenemise väljatöötamine; organisatsiooni teadlikkuse loomine; IT-süsteemide inventuur, mõjude hindamine ja detailsete plaanide loomine; süsteemide, rakenduste ja seadmete renoveerimine; hindamine ja parandamine testimise teel; testitud ja ühilduvate süsteemide rakendamine ning talituspidevuse planeerimine. Tegevuskava kohaselt on määratud ühilduvuse saavutamise tähtaeg 1999. a keskpaik.

Pangainspektsioon organiseeris pankade 2000. aastaks valmistumise projektijuhtide töögrupi, mille eesmärk on vahetada informatsiooni ja planeerida ühistegevust. Samuti tutvus pangainspektsioon regulaarseil inspekteerimistel pankade aastaks 2000 valmisoleku tagamise projektidega. 1998. a lõpuks oli pankades projektist käsil kolm esimest faasi: renoveerimise faasist oli täidetud kolmveerand, testimise faasist üle kolmandiku ja rakendamise faasist alla kolmandiku.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Pangajärelevalve töö tõhustamise lahutamatu koostisosa on koostöö teiste riikide järelevalveinstitutsioonidega. See hõlmab suhteid nii pangajärelevalve asutuste kui ka väärtpaberiteturu ja kindlustuse järelevalveinstitutsioonidega.

Eesti pangainspektsioonil on praktiline koostöö kõige tihedam Soome, Läti ja Leedu järelevalveasutustega. 1998. aastal lisandus loetellu ka Rootsi järelevalve, seda tänu Rootsi pankade strateegilisele huvile. Koostööleping on sõlmitud Soome järelevalvega, tänu millele on Eesti ja Soome pangajärelevalve ametnikel võimalus sooritada ühisinspekteerimisi ning teostada pangandussektori seiret. Pandi alus ka koostöölepingu sõlmimisele Venemaa pangajärelevalvega. Taolised lepingud, mis sätestavad koostöö vormid ja protseduurid, on sõlmimise erinevates staadiumides mitmete riikidega.

Seoses Eesti pangandussektori konsolideerumisega on märgatavalt suurenenud välismaiste strateegiliste investorite huvi pikaajaliste investeeringute vastu Eesti pankadesse. Tagamaks Eesti pangandussüsteemi usaldusväärsust, on oluline kontrollida ja uurida potentsiaalsete tulevaste omanike tausta, eelnevat tegevust ja reputatsiooni. Sel eesmärgil vahetatakse pidevalt informatsiooni asjassepuutuvate välismaiste järelevalveasutustega.

Rahvusvahelise koostöö oluliseks väljundiks on ka välisekspertide kaasamine seadusandluse ühtlustamiseks ELi vastavate normatiivaktidega. Uute regulatsioonide väljatöötamisel on kasutatud Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Liidu ekspertide nõuandeid.

Jälgimaks ülemaailmse finantssüsteemi arengutendentse ja ühtlustamaks vastavalt neile järelevalve metoodilist baasi ning praktilist tegevust, on loodud Kesk- ja Ida-Euroopa Riikide Pangajärelevalve Töötajate Grupp. Grupp koordineerib suhteid Baseli Pangajärelevalve Komiteega ning vahendab oma liikmesmaade seisukohti järelevalve küsimustes. Eesti on aktiivselt osalenud grupi töös selle tegevuse algusest alates.