Selleks et edukalt ja optimaalselt ressursse kasutades täita keskpanga ette püstitatud ülesanded, on vaja pidevat plaanimist ning arendustegevust. 1998. aastal jätkus aktiivselt Eesti Panga strateegilise kavandamise, tööplaanimise ning eelarvestamise põhimõtete juurutamine ja täiendamine.

Uuendati Eesti Panga strateegilist arengukava, millega määratleti panga tegevuse põhisuunad aastaiks 1999-2001 (vt lisa, lk 106-108). Strateegilise arengukava põhjal koostati 1999. aastaks taktikaliste plaanidena panga eelarve, tegevussuundade tööplaanid, töötajaskonna plaan, töökohtade plaan ning koolituse üldplaan. Operatiivplaanidena koostati osakondade tööplaanid.

Novembris toimus Rakveres traditsiooniline plaanimisseminar. Kujunenud tava kohaselt algas seminar majandusülevaatega ning ettekandega Eesti Panga strateegilisest arengukavast. Järgnenud paneeldiskussioonide käigus tutvustati tegevussuundade tööplaanide kavandeid, toodi esile prioriteedid ja probleemid ning teiste osakondadega seotud koostööootused. Arutati läbi panga eelarve, töötajaskonna plaani, koolituse üldplaani ning töökohtade plaani kavandid. Lisaks vahetati mõtteid aasta 2000 arvutivea probleemi, palgapoliitika ja panga osaluspensioni üle.

Igakevadine, arvult juba kaheksas arenguseminar toimus seekord Otepääl. Peateemaks oli juhtide informeerimise süsteem. Lisaks põhiküsimust käsitlevaile ettekandeile arutati muidki sellega seonduvaid, ent ka teoreetilisemat laadi probleeme (Eesti Pank kui organisatsioon, organisatsiooni kultuur, otsustusprotsess ja väärtused, reguleerimine ja kontroll, kommunikatsioon ja suhtlus, informatsiooni väärtus ja andmete kvaliteet). Arenguseminari eesmärgiks ongi kujunenud põhiteema raames ja selle taustal ühtse nägemuse loomine, parandamaks juhtimist ja koostööd.

Sellesuunaline tegevus jätkus kogu aasta. Tõhustati kasutatavate andmete süstematiseerimist ja juhtimist, parandati seniste andmebaaside käideldavust ja loodi uusi. Koostati ka panga esimene kommunikatsiooniplaan.

RISKIDE JUHTIMINE

1998. aastal oli üheks olulisemaks arendusteemaks riskide juhtimise põhimõtted Eesti Pangas. Riskide juhtimine oli arutusel nii panga juhtorganeis kui ka arenduskomitees. Väga oluliseks peeti riskide juhtimise vajalikkuse tunnetamist üldse ning ühtse mõtteviisi teket pangas, mis eeldab teatud nihkeid kogu organisatsiooni kultuuris. Kõik see nõuab ulatuslikke eeltöid, muuhulgas asjakohast koolitust. Välislektorite juhtimisel toimus sügisel seminar, mis andis teema sissejuhatava käsitluse.

1998. aasta jooksul tehtu oli suures osas ettevalmistav töö, mis kulges kahes suunas: eeltööd riskide juhtimise töörühma moodustamiseks, kaasates sellesse ka eksperte mõnest välismaa keskpangast, ja rühma tööülesannete määratlemiseks. Töörühm peab looma kontseptsiooni, metoodika ning mudelid, millele toetudes saaks asuda osakondade riske käsitlema. Töörühma ülesanne on ka üldiste riskide loetelu ja nende olulisuse kirjeldamine, riskide kontrollimiseks kavandatavate meetmete määratlemine ning riskide hindamine. Rööbiti keskse töörühma loomisega jätkati tööd ka osakondades, kus riskide juhtimisega on tegeldud kogu aeg.

INFOTURVE

1998. aastal pöörati senisest enam tähelepanu infoturbe haldamisele, sh eriti aasta 2000 arvutivea probleemi käsitlemisele. Määratleti turvateadlikkuse programmide rakendamise põhimõtted pangas. Jätkati töötajate teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste korraldamist, mis lõpptulemusena peab suurendama automatiseeritud infosüsteemi usaldatavust. Ürituste eesmärk oli veenduda automatiseeritud infosüsteemi veataluvuses ning käivitada kriitiliste süsteemiosade veakindlaks muutmiseks vajalikud programmid. Eriti oluliseks peeti töötajaile probleemi olemuse ning sellega kaasnevate ohtude selgitamist. Kavandatu kohaselt tuleb valmisolek aasta 2000 arvutivea probleemi vältimiseks saavutada 1. juuliks 1999.

SUHTLUS AVALIKKUSEGA

Arvestades panga strateegilises arengukavas seatud ülesandeid, muutus Eesti Panga suhtlus avalikkusega 1998. aastal aktiivsemaks. Kommunikatsiooniplaanist lähtunud tegevus oli suunatud eeskätt keskpanga eesmärkide ja töö tutvustamisele nii rahapoliitika elluviimisel kui finantsstabiilsuse tagamisel. Seejuures lähtuti vajadusest edastada erinevaile sihtrühmadele arusaadavat ning ammendavat teavet.

Alustati Eesti Panga trükiste struktuuri ümberkujundamist, mille keskseks ilminguks oli rahapoliitilise ülevaate muutmine põhiliseks regulaarselt ilmuvaks majandus- ja rahapoliitiliseks väljaandeks, mida aktiivselt tutvustatakse ka avalikkusele. 1998. aastal ette valmistatud kava näeb ette lõpetada struktuuri muutused 1999. aastal. Oluliselt arendati edasi Eesti Panga avalikku veebilehekülge, kuhu lisati teavet nii pangandust reguleeriva seadusandluse kui ka rahatähtede ja müntide kohta. Tunduvalt regulaarsemaks muutusid panga juhtkonna pressikonverentsid, kus käsitleti aktuaalseid majandus-, raha- ja pangapoliitilisi teemasid.

TÖÖTAJASKOND

Alates 1998. aastast muutus oluliselt töötajaskonna edasiste arengusuundade kavandamine, valmis põhjalik Eesti Panga töötajaskonna plaan. Selles on antud hinnang ametikohtade vajadusele eelseisvaks aastaks, lähteandmed palgaeelarve koostamiseks ja spetsialistide töölevõtmise kavandamiseks. Töötajaskonna plaan fikseerib tarvilike ametikohtade loetelu ja ametnikele esitatavate nõuete taseme.

Eesti Pank lähtub oma töötajaskonna arendamisel ning uute töötajate otsimisel ja koolitamisel kõrge professionaalsuse nõudest. Paremate töötulemuste saavutamiseks ja töötajate arengu stimuleerimiseks seotakse iga töötaja palk tema ametikoha väärtuse ja töötaja tööpanusega. Senisest õiglasem hinnang tagatakse järjepideva ametikohtade klassifitseerimise, ametianalüüsi ja ametikohtade hindamissüsteemi rakendamise abil.

Kvalifitseeritud töötajate leidmiseks ja motiveerimiseks säilitatakse palgatase, mis on konkurentsivõimeline tööturu võrreldavate ametikohtade palkadega. Palgapoliitika järgimist ja hindamissüsteemide toimimist koordineerib personaliosakond.

1998. aasta lõpus töötas Eesti Pangas 287 inimest ehk kahe võrra rohkem kui aasta varem. Tööleping oli peatatud 19 töötajaga, neist 12 viibisid lapsehoolduspuhkusel. Töötajaskonnast moodustasid naised 54% ja mehed 46%. Töötajate keskmine vanus oli 39 aastat. Noorimate töötajatega osakonnad olid keskpangapoliitika osakond ja makromajanduse osakond, kus keskmine vanus oli 31 aastat.

KOOLITUS

Eesti Pank peab koolitamist oluliseks osaks parima tulemuse saavutamisel panga töötajate arendamise kaudu. Eesmärgiks on seatud panga kindlustamine pädevate (teadmised, oskused, vilumused, suhtumine) ja muutustele orienteeritud algatusvõimeliste töötajatega.

Peamiselt tööalane koolitus toimus 1998. aastal nii panga siseselt kui ka mujal Eestis ja välismaal. Töötajate poolt vajatavad ja omandatavad teadmised ja oskused on jaotatud õppesisu järgi põhivaldkonnaks (majandusteadus) ja kaasvaldkondadeks (juhtimine ja suhtlemine, võõrkeel, informaatika).

1998. aastal reorganiseeriti koolituse korraldus Eesti Pangas, sest seni pakutud tsentraliseeritud koolitusteenus ei rahuldanud enam kasvavaid vajadusi. Koolituse detsentraliseerimise esimese sammuna viidi põhivaldkonna koolituse korraldamine makromajanduse osakonda, eesmärgiga hallata terviklikult põhivaldkonna teadmisi. Koolituse reformimise kaugem eesmärk on kujundada põhivaldkonna teaduslik uurimis- ja õppekeskus, mille sihtrühmad on panga töötajate kõrval ka ökonomistid ja pangandusega seotud inimesed mujalt Eestist ja välismaalt.

Eesti Panga suurimaks koostööpartneriks koolituse vallas oli 1998. aastal Rahvusvaheline Valuutafond, kelle kursustel nii Washingtonis kui Viinis osales 15 inimest. Kahel korral osaleti Šveitsi keskpanga Gerzensee Koolituskeskuse heatasemelistel kursustel.

Uuteks koolituse pakkujateks olid Euroclear Systems ja Luksemburgi Pangainstituut. Aasta teisel poolel muutus väga populaarseks Eesti Pangaliidu distantsõpe. Hea oli koostöö teiste Euroopa keskpankadega: Eesti Panga töötajad osalesid koolitusel Austria, Inglise, Itaalia, Prantsuse ja Saksa keskpangas.

Pangasisesest õppest oli suure tähtsusega infotehnoloogia-alane koolitus, kus lektoriks olid panga töötajad. Võõrkeelt omandati erinevail tasemeil. Peamiselt õpiti inglise keelt kui panganduse põhikeelt.

EDUMEELNE PENSIONISÜSTEEM

Eduka personalipoliitika üheks vahendiks on ka toetuste ja soodustuste süsteemi korrastamine. Seejuures on peamine eesmärk leida nõutavate oskuste ja omadustega inimesi, kelle tulemuslikku tööd on vaja panga missiooni ja eesmärkide saavutamiseks vajalike ülesannete täitmiseks, ning nad pangas kinnistada. Lähtutakse põhimõttest, et rahaliste soodustuste puhul eelistatakse jagada vastutust töötajatega. Sellega tagatakse inimeste huvi investeerida ja säästa.

Loomaks Eesti Panga töötajaile ja panga nõukogu liikmeile täiendavaid võimalusi nende pensioniea majanduslikuks kindlustamiseks, innustamaks neid osalema vabatahtlikus pensionikindlustuses ning soovides suurendada panga konkurentsivõimet tööturul, otsustas Eesti Panga nõukogu 1998. aastal kehtestada Eesti Panga pensioni.

Panga pension on üks panga töötajate ja nõukogu liikmete täiendavaid sotsiaalseid tagatisi, mille põhivormiks on osaluspension. See seisneb töötajate vabatahtliku pensionikindlustuse investeeringute osalises hüvitamises panga poolt. Osaluspension põhineb töötajate ja nõukogu liikmete algatusel ja rahalisel panusel koos pangapoolse rahalise panusega. Pangapoolse hüvitise suurus on kolmandik töötaja investeeringute summast, kuid mitte rohkem kui 5% tema brutopalgast aastas 20 aasta jooksul.

Eesti Panga pensioni erivormina kehtestati teenetepension, mis seisneb (lisa)pensioni maksmises Eesti Panga töötajale või Eesti Panga nõukogu liikmele tunnustusena Eesti raha- ja pangandussüsteemile osutatud eriliste teenete eest.Teenetepensioni suurus on 1,6kordne Eesti keskmine palk kuus ja seda makstakse vanaduspensioni ea saabumisest kuni pensionisaaja surmani. Teenetepensioni määrab Eesti Panga nõukogu.

VABA AEG JA TRADITSIOONID

Keskpank peab äärmiselt vajalikuks toetada ka töötajate aktiivset ja mõtestatud vaba aja veetmist.

26. veebruaril 1996 loodi Eesti Panga spordiklubi. Algselt 31 liiget ühendanud klubi liikmete arv oli 1998. a lõpuks kasvanud 118ni. Spordiklubi liige võib olla iga Eesti Panga töötaja, kes tegeleb aktiivselt spordiga. Enim harrastatavad spordialad on korvpall, aeroobika, ujumine ja squash. Kolme esimesena nimetatud alaga tegeldakse üheskoos. Spordiklubi tegevuse eesmärk on elavdada Eesti Panga töötajate sportimist, kooskõlastada erinevate huvialarühmade tegevust, arendada koostööd teiste samalaadsete klubidega ning esindada panka spordiüritustel. Traditsiooniks on kujunenud igal talvel ja suvel toimuvad Eesti Panga spordipäevad. Lisaks sellele toimus 1998. aastal osakondadevaheline korvpalliturniir ning jalgpallimatš pangasiseste töösuundade võistkondade vahel. Eesti Panga korvpallimeeskond osales iga-aastasel Eesti Pangaliidu korvpalliturniiril ja saavutas kolmanda koha.

1. oktoobril 1998 loodi Eesti Panga kammerkoor. Koor ei tekkinud üleöö ega ootamatult. Juba 1995. aastast alates olid erinevate koosseisudega meesansamblid panga pidulikel üritustel esinenud. 1998. a kevadel kogunes umbes paarikümneliikmeline n-ö proovikoosseis (dirigent Peeter Perens), kes debüteeris traditsioonilisel Eesti krooni aastapäevapeol. Õnnestunud esinemine ja kuulajate soodne vastuvõtt julgustasid jätkama. Sügisel alustati taas proove, kinnitati kammerkoori põhimäärus ning koostati 1999. a tegevuskava. Seati eesmärgiks esineda panga tähtsamail üritustel, võtta osa Eesti 1999. a üldlaulupeost ja mõnest koorifestivalist. Lisaks kavandati ka nn ooperiklubi suund, eesmärgiga külastada erinevaid ooperiteatreid ja muusikaüritusi, et laiendada lauljate ja kõigi panga muusikahuviliste töötajate silmaringi.

Panga aastapäeval 3. mail peetakse meeles neid töötajaid, kes on töötanud pangas viis aastat: naistele kingitakse hõbedast medaljon, mehed saavad lipsunõela ja mansetinööbid. Traditsiooniline on iga aasta 19. juunil Maardu mõisas toimuv krooni aastapäevapidu. Jõulupidu korraldatakse nii töötajaile koos abikaasadega kui ka töötajate lastele. Kõiki töötajaid peetakse alates 50. juubelist iga viie aasta järel meeles Eesti Panga presidendi tänukirjaga.