EUROOPA LIIT

Liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga

30. märtsil 1998 avas Euroopa Liit ametlikult liitumisläbirääkimised kuue kandidaatriigiga - Tšehhimaa, Poola, Ungari, Sloveenia, Eesti ja Küprosega. Eestis alustati läbirääkimisteks valmistumist juba varem. Jaanuari lõpus kiitis Vabariigi Valitsus heaks läbirääkimiste delegatsiooni koosseisu. Delegatsioonis on kokku 50 liiget - selle juht ja asejuht, 15liikmeline põhidelegatsioon ja töögruppide juhid [1]. Eesti Pank delegatsioonis esindatud ei ole, küll aga osalevad panga töötajad teenuste vaba liikumise (pangandus), kapitali vaba liikumise, majandus- ja rahaliidu, statistika, konkurentsipoliitika ning rahanduse ja eelarve töögrupis. Kokku on töögruppide tegevusega otseselt seotud üheksa panga töötajat.

Liitumisläbirääkimised on mitmeastmeline protsess. Esimeseks etapiks on Eesti ja ELi seadusandluse võrdlus töögruppides. Esialgne arvamus seadusandluse ELi acquisle lähendamise seisust kujundatakse dokumentide eelsõelumisel Eesti Välisministeeriumi ja töögruppide vahel. Sellele järgnevad sõelumiskohtumised Euroopa Komisjoni läbirääkimiste töörühmaga. 1998. a detsembris osalesid Eesti Panga töötajad ekspertidena sõelumiskohtumistel kapitali vaba liikumise ning majandus- ja rahaliidu peatükkide osas. Eesti seadusandlus vastab põhimõtteliselt vastavate peatükkide ELi acquisle. Kapitali vaba liikumise osas ei olnud kooskõla saavutatud vaid kinnisvara mitteresidentidele müümise küsimuses. Majandus- ja rahaliitu puudutav seadusandlus vajab enne ELiga ühinemist teatud tehnilisi täiendusi (näit keskpanga iseseisvus, töökorralduse täpsustamine, Eesti ja ELi majanduspoliitiline koostöö). Sõelumiskohtumiste tulemuste alusel kutsub EL kandidaatriigid läbirääkimistele. Seitsme peatüki[2] üle avati läbirääkimised 10. novembril 1998. Eesti Panga kompetentsi kuuluvaid peatükke nende hulgas ei olnud.

Progressiraport

Euroopa Komisjon koostab alates 1998. aastast regulaarselt ülevaateid iga Kesk- ja Ida-Euroopa riigi edusammude kohta acquis' ülevõtmisel ja üldisemalt ELi liikmekssaamise nõuete täitmisel ehk nn progressiraporteid. Sellise ülevaate alusel teeb ELi Ministrite Nõukogu otsuse liitumisläbirääkimiste suunamise kohta. Komisjon kirjutab oma raporti, toetudes suures osas kandidaatriikide poolt eelnevalt saadetud ülevaatele eurointegratsioonialases tegevuses saavutatud edu kohta.

1998. a septembris esitas Eesti Euroopa Komisjonile oma progressiraporti[3], mis kajastas eurointegratsioonialast tegevust viimase aasta jooksul (1997. a juulist kuni 1998. a juulini). Eesti Pank koostas ülevaate osad majanduspoliitika, kapitali vaba liikumise, teenuste vaba liikumise, majandus- ja rahaliidu ning pangajärelevalve tegevuse kohta.

4. novembril avaldas Euroopa Komisjon progressiraportid 12 kandidaatriigi kohta. Nimetatud dokument oli üheks olulisemaks aluseks, mille põhjal EL otsustas alustada läbirääkimisi esimese kuue kandidaatriigiga.

Euroopa Komisjon kajastas igati adekvaatselt Eesti poolt esile toodud probleeme ja kiitis ka Eesti Panga kompetentsi kuuluvais valdkondades tehtud edusamme. Komisjon soovitas jätkata ettevaatlikku majanduspoliitikat, piiramaks välissektoriga seotud suuri riske. Samuti on oluline välismaiste otseinvesteeringute jätkumine ja inflatsiooni edasine vähenemine. Oluliseks peeti Eesti Panga tööd reaalajalise brutoarveldussüsteemi (RTGS) rakendamiseks. Finantsteenuseid puudutava seadusandluse harmoniseerimine on edenenud hästi, kuid tuleks kindlustada, et see jätkub samas tempos ja seadusi tõhusalt rakendatakse. Statistika vallas tuleks suurendada koostööd ja kooskõlastatust Statistikaameti, mitmesuguste registrite, Rahandusministeeriumi ja keskpanga vahel. Kõigil läbirääkimistel osalevail kandidaatriikidel soovitati kiirendada ELi seadusandluse vastuvõtmist ja rakendamist.

Eesti-sisene eurointegratsioonialane koostöö

Eesti Pank on esindatud Kõrgemate Ametnike Nõukogus (KAN), mille tegevuse eesmärgiks on ELiga liitumise eelse strateegia elluviimine ning eurointegratsiooni koordineerimine Eesti erinevate riigiasutuste vahel. Liitumiseelse strateegia aluseks on igal aastal koostatav Vabariigi Valitsuse tegevuskava Eesti integreerumiseks Euroopa Liitu. 1998. a talvel valmis nimetatud tegevuskava nii jooksvaks aastaks kui ka kogu liitumiseelseks perioodiks, s.o aastaiks 1999-2003. Eesti Pank koostas tegevuskava materjalid majanduspoliitika, panganduse ning majandus- ja rahaliidu seadusandluse lähendamise, panganduse ja maksebilansi, makse- ja arveldussüsteemide ning pangajärelevalve tugevdamise kohta. Valitsuse tegevuskava ingliskeelne versioon National Programme for the Adoption of the Acquis (NPAA), millega Eesti võttis endale seadusandluse lähendamise kohustused ELi ees, saadeti Euroopa Komisjonile.

Koostöös Rahandusministeeriumiga aitas Eesti Pank koostada Eesti majanduse arengukava aastaiks 1999-2003. Dokumendis peaksid kajastuma Eesti majanduspoliitika põhisuunad keskpikal perioodil. Materjal on plaanis esitada Euroopa Komisjonile Eesti ja ELi ühishinnangu (Joint Assessment of Economic Policy Priorities) koostamiseks.

Euroopa Lepingu jõustumine

Seoses Euroopa Lepingu[4] jõustumisega 1. veebruaril 1998 moodustati selle üle järelevalve teostamiseks Assotsiatsiooninõukogu, mis saab kokku välisministrite tasemel. Nõukogu tööorgan on Assotsiatsioonikomitee, mis koosneb ELi Ministrite Nõukogu liikmete esindajaist, Euroopa Komisjoni liikmeist ja Eesti Vabariigi Valitsuse esindajaist. 11. juunil 1998 toimus komitee esimene kohtumine, kus arutati väga laia teemaderingi. Eesti majanduse käsitlemisel tõi Euroopa Komisjon eriti esile meie suure majanduskasvu, mis aitab loodetavasti vähendada vahet ELi liikmesriikide ja Eesti elatustaseme vahel. Kõrgelt hinnati Eesti makromajanduspoliitikat. Samas loodeti, et Eesti astub samme jooksevkonto puudujäägi, välisvõla kasvu ja investeeringute kõikuvuse vähendamise suunas. ELi esindajaile kinnitati, et Eesti Maapanga pankroti väljakuulutamine mõjub tervendavalt kogu finantssektorile.

Eesti Panga esindajad 1998. aastal Assotsiatsioonikomiteesse ei kuulunud, küll aga osalevad panga töötajad selle alamkomiteedes: majandus- ja rahandusküsimuste ning finantsteenuste, asutamisõiguse ja kapitali liikumise alamkomitees. 7. detsembril 1998 toimus Tallinnas majandus- ja rahandusküsimuste alamkomitee kohtumine, mille jaoks Eesti Pank koostas vastavad materjalid ja andis ülevaate majanduskasvu, inflatsiooni, maksebilansi muutuste, finantssektori ning majandus- ja rahaliiduks valmistumise kohta.

Koostöö ja sidemed Euroopa Liidu institutsioonidega

1998. aastal tegi Euroopa Keskpank (EKP) ELi kandidaatriikidele ettepaneku kirjeldada oma riigi makse- ja arveldussüsteemi ning esitada see EKP poolt välja antavasse nn Sinisesse Raamatusse. Augustis moodustati Eesti Pangas töörühm nimetatud kirjelduse koostamiseks.

Eesti Pank jätkas 1998. aastal koostööd Eurostatiga, edastades sellele pangandus- ning maksebilansistatistika ja Eesti rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmeid. Pangal on otsekontaktid Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste ning siseturu ja finantsteenuste eest vastutava, vastavalt 2. ja 15. peadirektoraadiga.

Märkimisväärne sündmus Eesti Panga jaoks oli ka juunis Tallinnas toimunud Euroopa Liidu keskpankade turvateenistuste juhtide ühepäevane seminar-nõupidamine.

RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND

Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi (International Monetary Fund; IMF) liige alates 1992. Aastast ning Eesti kvoot on 46,5 mln SDRi (umbes 900 mln kr). Tänu eeldatavalt 1999. aastal jõustuvale kvootide suurendamisele hakkab Eesti kvoot edaspidi olema 65,2 mln SDRi (ca 1 250 mln kr). IMFi liikmena on Eesti mitmel korral majandusreformide läbiviimiseks tugilaenu saanud. Laenu saamise eelduseks on Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga poolt laenulepingu sõlmimise eel koostatavas majanduspoliitilises programmis (Memorandum of Economic Policies; MEP) püstitavate eesmärkide saavutamine.

Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank jätkasid 1998. aastal koostööd IMFiga 1997. a sügisel koostatud programmi raames. 1998. a suvel formuleerisid Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank täiendava kavatsuste kirja (Letter of Intent), milles fikseeriti täiendavad majanduspoliitilised sammud. 1998. a septembris arutas Eesti majandusolukorda ja kirja IMFi Direktorite Nõukogu.

Eesti peamised majanduspoliitilised eesmärgid 1998. aastal olid: säilitada stabiilne makromajanduskeskkond, tugevdada jätkuvalt usaldusväärsust valuutakomitee ja kogu majanduspoliitika vastu ning kiirendada ELiga ühinemise ettevalmistamist. Programmis olid peamisteks sihtideks seatud: säilitada jätkusuutlik ja suurenevale tootlikkusele rajatud majanduskasv, piirata jooksevkonto puudujääki ja tagada inflatsiooni edasine alanemine. Nende eesmärkide toetamiseks sõlmiti IMFiga tugilaenuleping 16 100 000 SDRi suuruses summas, mida Eesti aga ei kasutanud.

1998. aastal käsitleti IMFis mitmeid maailma majanduse arenguga seonduvaid küsimusi: rahvusvahelise raha- ja finantssüsteemi tugevdamist, statistilise informatsiooni täpsuse ja usaldatavuse tagamist, vaeste riikide majandusreformide toetamist ning IMFi likviidsuse tõstmist (muuhulgas jõustus IMFi ja tema jõukamate liikmesriikide vaheline leping, mille kohaselt fond võib vajadusel neilt laenu saada). Seoses rahvusvahelisel finantsturul valitsenud ebastabiilsuse ja mitmete riikide majanduskriisiga pöörati erilist tähelepanu kapitalivoogude liikumisele, pangandus- ja finantssektori tugevdamisele ning erasektori osale kriiside ennetamises ja lahendamises.

Eesti esindajaks IMFis toimunud aruteludes ja kokkulepetes on 1992. aastal loodud Põhja- ja Baltimaade esindus, mida alates 1998. a jaanuarist esindab IMFi Direktorite Nõukogus Kai Aaen Hansen. Ühiste seisukohtade formuleerimist koordineerib Taani keskpank.

Sügisel toimunud IMFi ja Maailmapanga (World Bank) aastakoosolekul, kus osalesid ka Eesti Panga esindajad, käsitleti maailma majanduse arengut, IMFile riikidevaheliste kapitali liikumise piirangute reguleerimise õiguse andmist, IMFi järelevalve ja monitooringu tugevdamist rahvusvahelise rahasüsteemi üle, vaeste liikmesriikide toetamist ning IMFi ja Maailmapanga koostöö tõhustamist. Aastakoosolekul IMFi statistikaosakonnaga toimunud kohtumisel andis Eesti esindus üle kirja ametlikuks ühinemiseks IMFi poolt välja töötatud andmelevi eristandardiga, mille eesmärk on edastada avalikkusele õigeaegset ja usaldusväärset teavet reaal-, fiskaal-, finants- ja välissektori kohta.

1998. aastal jätkas IMFi tegevuse koordineerimist Eestis Dimitrios G. Demekas, kes on alates 1996. aastast ka IMFi kohalik esindaja Läti Vabariigis ning resideerub Riias.

MUUD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Eesti Pank on riigi esindajaks Rahvusvahelises Arvelduspangas (Bank for International Settlements; BIS), mille liikmeks astus Eesti juba 1932. aastal. Seoses Eesti inkorporeerimisega NSV Liitu meie liikmestaatus peatati. Taasliitumine BISiga toimus 1992. aastal. Eesti osalus BISis on 200 aktsiat. 1998. aastal osales Eesti Panga president Vahur Kraft Rahvusvahelise Arvelduspanga direktorite igakuistel koosolekutel, kus arutati rahapoliitilisi küsimusi (sh keskpanga rolli), erinevate maailmajagude majandus- ja finantsturgude olukorda ning käsitleti finantssektori juhtimise ja järelevalvega seonduvat.

Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development; IBRD) jätkas 1998. aastal tööd riigi majandusülevaate (Country Economic Memorandum) koostamisel ja majanduspoliitiliste soovituste andmisel Eestile seoses liitumisega ELiga. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development; OECD) alustas 1998. aastal Balti regionaalprogrammi, mille raames koostati võrdlev ülevaade Eesti, Läti ja Leedu majanduse olukorrast ja toimus konverents "Majanduse areng Balti regioonis: vaadates tulevikku". Eesti Panga esindajad osalesid nii Balti regionaalprogrammi ja majandusülevaate ettevalmistamiseks toimunud kohtumistel OECD missioonidega Eestis kui ka eelnimetatud konverentsil. Eesti Pank oli esindatud ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (European Bank for Reconstruction and Development; EBRD) aastakoosolekul.

KOOSTÖÖ TEISTE RIIKIDE KESKPANKADEGA

Eesti Pank jätkas 1998. aastal traditsioonilisi otsesuhteid teiste riikide keskpankadega. Lisaks juba tavapärastele ühisseminaridele teiste Balti riikide keskpankadega ja Soome Pangaga, tugevnesid sidemed mitme Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga. Osaleti ka Rahvusvahelise Valuutafondi Põhja- ja Baltimaade valijaskonna ühisarvamuste kujundamisel.

Traditsiooniline Balti riikide keskpankade ühisseminar toimus Riias. Töötati tavapäraselt kolmes töögrupis, kus käsitleti päevakohaseid majandus- ja rahapoliitilisi küsimusi, majandusstatistika kogumisega seotud ülesandeid, eriti pangandus- ja maksebilansistatistikat, ning keskpankade raamatupidamisarvestust. Lisaks Balti riikide keskpankadele osalesid seminaril külalised Saksamaa, Poola ja Ungari keskpangast. Kontaktid Balti riikide keskpankade vahel tugevnesid ka muus vormis, millest väärivad märkimist 1998. a lõpul alanud perioodilised kohtumised tipptasemel. Läti Pangaga tehti koostööd ka maksesüsteemide arendamisel.

Kuues Eesti Panga ja Soome Panga iga-aastane seminar toimus augustis Hiiumaal. Seminari peateemaks oli Euroopa Keskpanga loomine ja sellest tulenevad muutused ELi liikmesriikide keskpankade töös. Tavapäraselt puudutati rahapoliitilist olukorda Eestis ja Soomes ning ka Euroopa Liidus laiemalt, samuti vahetati mõtteid keskpankade palga- ja koolitussüsteemi põhimõtete üle. Septembris võttis Eesti Panga nõukogu vastu Soome Panga nõukogu. Visiidi käigus käsitleti mõlema riigi majandus- ja rahapoliitika võtmeprobleeme ning koostöö küsimusi.

Eesti Pank tugevdas 1998. aastal sidemeid mitme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi keskpangaga. Aprillis võttis panga delegatsioon osa Bulgaaria keskpanga poolt korraldatud seminarist neile Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kes on kasutusele võtnud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemi. Seminar oli mitte üksnes Bulgaaria keskpanga, vaid ka laiema avalikkuse tähelepanu keskmes. Vastastikused visiidid toimusid Eesti Panga ja Rumeenia Rahvuspanga vahel, kusjuures suurema tähelepanu all olid majanduse stabiliseerimise ja Euroopa integratsiooniga seotud küsimused. 1998. a märtsis külastas Eesti Panga delegatsioon Ungari keskpanka, kus vahetati raha- ja finantspoliitika elluviimise kogemusi. Sügisel külastati ka Austria keskpanka.

TEHNILISE ABI ALANE KOOSTÖÖ

Eesti Panga tehnilise abi programmid tuginesid 1998. aastal põhiliselt koostööle Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu ning otsekontaktide raames Soome keskpanga ja Saksa Liidupangaga. IMFi vahendusel saadi tehnilist abi missioonidena või kahepoolsete kontaktide kaudu Põhjamaade keskpankadega. Programmide EC Phare ja TAIEX raames toimus koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide konsultatsioonifirmadega ning ELi institutsioone ja ühist poliitikat tutvustavate visiitide ning seminaride kaudu. Üldjoontes olid tehnilise abi programmid seotud pangajärelevalvega, seadusandluse ja maksesüsteemide täiustamisega ning Eesti Panga poolt teostatavate uuringute ja prognooside kvaliteedi tõstmisega.

Rahvusvaheline Valuutafond

IMFi vahendusel eraldatud tehniline abi suunati ka 1998. aastal enamjaolt pangainspektsioonile. Eesti Panka märtsis külastanud IMFi missioon nõustas pangainspektsiooni integreeritud järelevalve ja erinevate järelevalveasutuste koostöö küsimustes ning hindas seadusandluse vastavust Baseli Pangajärelevalve Komitee järelevalve põhimõtteile. IMF määras aastaks Eesti Panga pangainspektsiooni kohapealseks eksperdiks Soome finantsjärelevalve endise juhataja Jorma Aranko. Eksperdi põhiülesanne on nõustada pangainspektsiooni usaldatavusnormatiivide täiustamisel ja nende elluviimise jälgimisel, erinevate järelevalveasutuste koostöö tõhustamisel, integreeritud järelevalve loomisel ja Baseli Komitee järelevalve põhimõtete täieliku rakendamisega seotud tegevusplaani väljatöötamisel.

Lisaks pangainspektsiooni valdkonnale hindas Rahvusvaheline Valuutafond tehnilise abi missiooni käigus Eesti Panga majandus- ja finantsanalüüsi raamistikku ning andis soovitusi töö edasiseks korraldamiseks. Finantssüsteemi lühiajalise monitooringu ja makromajandusliku olukorra struktureeritud informatsiooni kättesaadavuse ja koostamise parandamise osas arutati nn eelhoiatussüsteemi (early warning system) monitooringuskeemi ja sellega seotud töökorralduslike küsimusi. IMFi eksperdid nõustasid Eesti Panka ka krediidiasutuste seaduse ja Hoiuste Tagamise Fondi seaduse eelnõu sisulistes küsimustes.

Kahepoolsed otsesidemed teiste riikide keskpankadega

Eesti Pank on tehnilise abi planeerimisel üha enam orienteeritud keskpankade vaheliste otsesidemete tugevdamisele. Osaliselt on see tingitud vajadusest saada kogemusi ELiga ühinenud riikide praktikast ning teisalt sellest, et abi on üha enam vaja just konkreetsete probleemide lahendamisel. Meie senine põhipartner on olnud Soome keskpank, kelle abiga teostati 1998. aastal uue krediidiasutuste seaduse eelnõu juriidiline ekspertiis selle vastavusest Euroopa Liidu acquis communautaireile. Lisaks korraldati kahepoolsete otsekontaktide raames kahe Eesti Panga statistikaosakonna spetsialisti visiit Saksa Liidupanka, tutvumaks statistiliste andmete kogumise ja esitamise praktikaga.

[1] Läbirääkimiste töögruppe on 33.
[2] Läbirääkimised avati teadusuuringute, hariduse, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, telekommunikatsiooni, tööstuspoliitika, kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika üle. Eesti esitas taotluse avada läbirääkimised lisaks veel statistika, äriõiguse, kaupade vaba liikumise, tarbijakaitse ja kalanduse küsimustes.
[3] Estonia's Progress Report for the Commission's Review.
[4] Leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel.