RINGLUSSE LASTUD PANGATÄHED JA MÜNDID NING NENDE STRUKTUUR

1998. a 31. detsembri seisuga oli sularaha ringluses kokku 5390,7 mln kr, millest 850,9 mln kr e 15,8% oli Eestis tegutsevate krediidiasutuste kassades ja 4539,8 mln kr ehk 84,2% krediidiasutustevälises majanduskäibes.

Esmakordselt alates rahareformist vähenes ringluses oleva sularaha kogusumma. Näiteks kui 1996. aastal lasti täiendavalt ringlusse 649,6 mln kr ja 1997. aastal 451,8 mln kr, siis 1998. aastal vähenes ringluses olev sularaha 47,9 mln kr (vt tabel 7.1. Aastail 1996-1998 täiendavalt ringlusse lastud sularaha).

Tabel 7.1. Aastail 1996-1998 täiendavalt ringlusse lastud sularaha

Nimiväärtus

1996

1997

1998

mln kr

mln tk

mln kr

mln tk

mln kr

mln tk

1 kroon

1,5

1,5

0,9

0,9

-1,0

-1

2 krooni

1,4

0,7

0,6

0,3

1,3

0,7

5 krooni

-1,1(1)

-0,2

1,4

0,3

-1,1

-0,2

10 krooni

-6,9

-0,7

-1,7

-0,2

-3,2

-0,3

25 krooni

-17,5

-0,7

1,7

0,1

-0,6

0

50 krooni

-25,3

-0,5

-5,8

-0,1

-16,3

-0,3

100 krooni

-115,6

-1,2

-140,7

-1,4

-148,4

-1,5

500 krooni

807,4

1,6

592,9

1,2

132,6

0,3

Pangatähed kokku

643,9

0,5

449,3

1,1

-36,6

-2,4

Mündid kokku

5,7

*

2,5

*

-11,2

*

Kõik kokku

649,6

*

451,8

*

-47,9

*

1998. aastal suurenes ringluses 500- ja 2krooniste pangatähtede arv, ülejäänud pangatähtede arv vähenes. Käibemüntidest suurenes ringluses 10-, 20- ja 50sendiste arv. Vähenes 5sendiste arv, mille emiteerimise Eesti Pank on lõpetanud, ning 1krooniste müntide arv, mille järsk vähenemine on seletatav varem välja lastud müntide asendamisega uuest sulamist mündiga (vt tabel 7.2. Ringluses olevad pangatähed ja mündid aasta lõpu seisuga).

Tabel 7.2. Ringluses olevad pangatähed ja mündid aasta lõpu seisuga

Nimiväärtus

Summa (mln kr)

Arv (mln tk)

 

21.06.92 (1)

31.12.96

31.12.97

31.12.98

21.06.92(1)

31.12.96

31.12.97

31.12.98

1 kroon

16,0

11,1

12,0

11,1

16,0

11,1

12,0

11,1

2 krooni

16,4

12,0

12,6

13,9

8,2

6,0

6,3

7

5 krooni

63,0

30,2

31,5

30,5

12,6

6,0

6,3

6,1

10 krooni

91,4

66,8

65,1

61,9

9,1

6,7

6,5

6,2

25 krooni

172,0

125,8

127,5

126,9

6,9

5,0

5,1

5,1

50 krooni

-

94,6

88,7

72,4

-

1,9

1,8

1,4

100 krooni

117,8

1 348,0

1 207,3

1 058,9

1,2

13,5

12,1

10,6

500 krooni

100,0

3 245,0

3 837,9

3 970,5

0,2

6,5

7,7

7,9

Pangatähed kokku

576,6

4 933,5

5 382,8

5 346,1

54,2

56,7

57,8

55,4

5 senti

1,2

2,2

2,2

2,2

24,6

43,8

43,7

43,6

10 senti

2,9

5,0

6,0

6,8

28,6

50,3

60,0

67,8

20 senti

4,9

7,2

8,5

9,6

24,4

36,1

42,3

48,1

50 senti

7,6

7,1

7,8

8,4

15,2

14,2

15,7

16,7

1 kroon

-

20,4

18,9

4,1

-

20,4

18,9

4,1

5 krooni

-

8,7

9,1

8,8

-

1,7

1,8

1,8

Käibemündid kokku

16,6

50,6

52,5

39,8

92,7

166,5

182,5

182,1

Meenemündid

-

2,6

3,3

4,7

-

0,0

0,0

0,1

Kõik kokku

593,2

4 986,8

5 438,5

5 390,7

*

*

*

*

(1)Rahareformi algul ringlusse lastud pangatähed ja mündid.

Ringluses olevast sularaha kogusummast moodustasid pangatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%. Pangatähtede kogusummast moodustasid ligi kolm neljandikku 500kroonised, mille osatähtsus suureneb pidevalt. Veidi suurenes ka 2krooniste osatähtsus. Muude pangatähtede osatähtsus ei muutunud või vähenes (vt tabel 7.3. Ringluses olevate pangatähtede ja müntide struktuur aasta lõpu seisuga (%)).

Tabel 7.3. Ringluses olevate pangatähtede ja müntide struktuur aasta lõpu seisuga (%)

Nimiväärtus

Summa järgi Arvu järgi
21.06.92(1) 31.12.96 31.12.97 31.12.98 21.06.92(1) 31.12.96 31.12.97

1 kroon

2,8 0,2 0,2 0,2 29,5 19,6 20,8

2 krooni

2,8 0,2 0,2 0,3 15,1 10,6 10,9

5 krooni

10,9 0,6 0,6 0,6 23,2 10,6 10,9

10 krooni

15,9 1,4 1,2 1,2 16,9 11,8 11,3

25 krooni

29,8 2,6 2,4 2,4 12,7 8,9 8,8

50 krooni

- 1,9 1,6 1,4 - 3,3 3,1

100 krooni

20,4 27,3 22,4 19,8 2,2 23,8 20,9

500 krooni

17,3 65,8 71,3 74,3 0,4 11,4 13,3

Pangatähed kokku

100 100 100 100 100 100 100

5 senti

7,4 4,3 4,2 5,5 26,5 26,3 24

10 senti

17,2 9,9 11,4 17 30,8 30,2 32,9

20 senti

29,5 14,3 16,1 24,2 26,3 21,7 23,2

50 senti

45,9 14 14,9 21 16,4 8,5 8,6

1 kroon

- 40,2 36 10,2 - 12,2 10,4

5 krooni

- 17,3 17,3 22,2 - 1,1 1

Käibemündid kokku

100 100 100 100 100 100 100

Meenemündid

- 100 100 100 - 100 100

Kõik kokku

100 100 100 100 * * *

sh pangatähed

97,2 98,9 99 99,2 * * *

    mündid

2,8 1 1 0,7 * * *

    meenemündid

- 0,1 0,1 0,1 * * *

(1)Rahareformi algul ringlusse lastud pangatähed ja mündid.

Koguseliselt oli kõige rohkem ringluses 1- ja 100krooniseid pangatähti, kõige vähem aga 50krooniseid pangatähti. Seoses 1krooniste pangatähtede emiteerimise lõpetamisega hakkab nende osatähtsus edaspidi vähenema.

Müntidest oli enim ringluses 10-, 20- ja 5sendiseid, suhteliselt väike ja stabiilne on olnud ringluses 5krooniste müntide arv.

1998. aastal laskis Eesti Pank ringlusse uue nikeldatud terasest hõbehalli 20sendise ja kollase 1kroonise (Cu89Al5Zn5Sn1) mündi.

Seoses 500krooniste pangatähtede osatähtsuse kasvuga suurenes ringluses oleva pangatähe keskmine väärtus 1998. aastal 3,4 krooni võrra ja oli 31. detsembri seisuga 96,5 krooni.

SULARAHA LIIKUMINE

Sularaha liikumist Eesti Panga ja krediidiasutuste vahel iseloomustab tabel 7.4. (Sularaha liikumine Eesti Panga ja krediidiasutuste vahel 1996-1998.) Sellest nähtub, et 1998. aastal väljastati Eesti Pangast 6285,4 mln kr ja panka tagastati 6314,0 mln kr. Panka tagastatud sularaha summa moodustas 116,1% aasta algul ringluses olnud sularaha kogusummast. Tagastatud sularaha suhe ringluses olevasse sularahasse on pidevalt suurenenud (näiteks 1993. aastal oli see 82,1%, 1997. aastal 108,0%). Nimetatud suhte suurenemine on tingitud ringluses olevas sularahas suurt osatähtsust omavate 500krooniste pangatähtede ringluse kiirenemisest, samal ajal kui kõigi teiste pangatähtede ringluskiirus on aeglustunud.

Tabel 7.4. Sularaha liikumine Eesti Panga ja krediidiasutuste vahel 1996-1998

 

Summa (mln kr)

Arv (mln tk)

Eesti Pangast
väljastatud

Eesti Panka
tagastatud

Eesti Pangast väljastatud

Eesti Panka tagastatud

pangatähed

mündid

pangatähed

mündid

1996

5073,5

4423,9

76,5

24,8

76

3,3

1997

5861,6

5409,6

71,8

20,6

71

4,7

1998

6285,4

6314

60

19,8

62,2

3,9

Koguseliselt väljastati Eesti Pangast 1998. aastal 60,0 mln pangatähte ja 19,8 mln münti ning panka tagastati 62,2 mln pangatähte ja 3,9 mln münti. Seega tagastatakse münte Eesti Panka oluliselt vähem kui neid väljastatakse. Väljastatud ja tagastatud pangatähtede ja müntide kogus on viimaseil aastail vähenenud. Erandiks on 500kroonine pangatäht, mille tagastatav ja väljastatav kogus on suurenenud. Et aga ringluses olevate 500krooniste osatähtsus pangatähtede koguarvus on suhteliselt väike, siis ei kata nende arvu suurenemine muude pangatähtede arvu vähenemist.

Eesti Panga sularahaosakonna sorteerimiskassas eraldatakse panka tagastatud rahast käibekõlbmatud pangatähed ja mündid. 1998. aastal võeti kasutusele täisautomaatne rahasorteer.

PANGATÄHTEDE JA MÜNTIDE KÕRVALDAMINE RINGLUSEST

1998. aastal kõrvaldati ringlusest 37,7 mln käibekõlbmatut pangatähte kogusummas 2199,0 mln kr (vt tabel 7.5. Aastail 1996-1998 ringlusest kõrvaldatud käibekõlbmatud pangatähed), mis hävitati.
 

Tabel 7.5. Aastail 1996-1998 ringlusest kõrvaldatud käibekõlbmatud pangatähed

Nimiväärtus

Summa (mln kr)

Arv (mln tk)

1996

1997

1998

1996

1997

1998

1 kroon

5,4

4,6

5,1

5,4

4,6

5,1

2 krooni

6,3

4,5

8,4

3,2

2,3

4,2

5 krooni

50,5

18,4

32,9

10,1

3,7

6,6

10 krooni

108,5

48,4

63,8

10,9

4,8

6,4

25 krooni

139,7

122,7

116,1

5,6

4,9

4,6

50 krooni

90,8

83,8

57,1

1,8

1,7

1,1

100 krooni

611,8

866,1

730,7

6,1

8,7

7,3

500 krooni

104,5

762,6

1184,9

0,2

1,5

2,4

Kokku

1117,5

1911,1

2199

43,2

32,1

37,7

1998. a 2. märtsist lõpetas Eesti Pank nende 1krooniste müntide käibelelaskmise, mille väljalaskeaasta oli 1992, 1993 või 1995. Nende asemel emiteeriti uuest sulamist 1kroonine münt. 31. maini oli vanemaid münte lubatud maksevahendina kasutada paralleelselt uute müntidega, 1. juunist 1998 tunnistati vanad aga lõplikult kehtetuks. 1998. aastal tagastati Eesti Panka 1krooniseid münte väljalaskeaastaga 1992, 1993 või 1995 kokku 5,9 miljonit. Käesoleval ajal vahetab selliseid münte kehtivate Eesti Vabariigi müntide ja pangatähtede vastu ümber ainult Eesti Pank.

MEENEMÜNDID

1998. aastal laskis Eesti Pank ringlusse Eesti Vabariigi 80. aastapäevale pühendatud 10kroonise, 100kroonise ja 500kroonise meenemündi. Need kujundas Margus Kadarik, kasutades selleks elemente Kristjan Raua Kalevipoja-ainelisest graafikast.

10- ja 100kroonised meenemündid valmistati hõbedast (Ag 925), 500kroonine on Eesti esimene kuldmünt (Au 900). Mündid vermiti Soomes, Suomen Rahapaja OYs, kes on neid ka väljaspool Eestit turustanud. Müntide maksimumtiraaþ on 10kroonisel 15 000, 100kroonisel 12 000 ja 500kroonisel 3000. Eestis müüakse Eesti Vabariigi 80. aastapäevale pühendatud münte nii ühekaupa kui ka kolmest mündist koosneva komplektina.

Alates 1992. aastast on Eesti Pank emiteerinud seitse meenemünti.

RAHALABORATOORIUMI TEGEVUS

Rahalaboratoorium töötas 1998. aastal välja Eesti Vabariigi uue 100kroonise pangatähe tehnilise spetsifikatsiooni, valmistas ette vähempakkumise pangatähe valmistaja leidmiseks ja osales vähempakkumise korraldamisel.

Viidi läbi 1998. aastal emiteeritud meene- ja käibemüntide proovieksemplaride testimine, sh testiti Eesti Vabariigi 80. aastapäeva meenemünte, 10sendist, 1997. aasta 20sendist ja uut 1kroonist.

Teostati 170 ekspertiisi 1257 raharingluses füüsiliselt kulunud ja rikutud Eesti pangatähe kahjustuste põhjuste ning pangatähtede parameetrites toimunud muutuste tuvastamiseks. Tehti ka 445 Eesti võltsitud pangatähe ekspertiis. Koostati hävitamiseelsed identifitseerimisaktid 5,49 miljoni käibelt kõrvaldatud Eesti pangatähe kohta. Teostati uurimusi USA ja Rootsi võltsimistunnustega pangatähtede kohta, samuti kontrolliti Prantsuse, Inglise, Saksa, Itaalia, Leedu, Taani, Hollandi, Norra, Hispaania, Austria, Soome ja Vene pangatähtede vastavust etalonile.

Rahalaboratoorium korraldas kaks koolitusseminari USA võltsitud pangatähtede tuvastamise kohta. Eestis tegutsevaile pankadele koostati 17 ringkirja Eesti Panga poolt noteeritud uute pangatähtede käibelelaskmise ja vanade pangatähtede käibelt kõrvaldamise kohta välisriikide keskpankade poolt. Elanikke ja Eestis tegutsevate pankade töötajaid informeeriti meediakanalite kaudu võltsitud pangatähtede ilmumisest ringlusse.