Võtmesõnad: 
Eesti Pank viis 2014. aastal koostöös TNS Emoriga läbi ettevõtjate palga- ja hinnakujunduse küsitluse, mille üks eesmärk oli uurida miinimumpalga tõusu majanduslikke mõjusid. Täpsemalt keskenduti 2014. aasta alguses aset leidnud alampalga kasvu tagajärgedele. Kui kriisiaastatel püsis alampalk muutumatuna, siis alates 2012. aastast hakkas see taas tõusma ja 2014. aasta jaanuaris suurenes see 11% (320 eurolt 355 euroni). Uuringus osales 500 erasektori ettevõtjat.
Loe edasi
Kui 2014. aasta kolmandas kvartalis maksis Brenti naftabarrel keskmiselt 102 dollarit, siis 2015. aasta kolmandas kvartalis peaaegu poole vähem, 53 dollarit. Sellel hinnalangusel oli suur mõju nii tarbijahindadele kui ka majanduse mahunäitajatele. Nafta hinna languse mõju on aga mõnevõrra tasakaalustanud euro kursi nõrgenemine dollari suhtes, mistõttu ei ole nafta odavnenud eurodes sama palju kui dollarites.
Loe edasi
Euroopa normide järgi ei tohi nominaalne tööjõu ühikukulu, teisisõnu tööjõu maksumus ühe lisandväärtuse ühiku kohta (rahvakeeli „tükipalkˮ) suureneda kolme aasta jooksul üle 9% ehk ligikaudu üle 3% aastas. Kuna 2014. aastal oli nominaalne tööjõu ühikukulu 13% suurem kui kolm aastat varem, on Euroopa Komisjon võtnud Eesti teravdatud tähelepanu alla. Püüan seletada, miks on paratamatu, et kui sissetulekud edasi suurenevad, ületab Eesti Euroopas kokku lepitud võrdlustaseme.
Loe edasi
Madalate intressimäärade perioodil on Eestis tõusnud nii börsiaktsiate kui ka kinnisvara hinnad, kuid see on suuremas osas selgitatav kasumite ja sissetulekute kasvuga. Eesti pankade kasumlikkus madalate intressimäärade mõjul oluliselt ei vähene, kuna viimastel aastatel välja antud varasemast kõrgema riskimarginaaliga laenude osakaal laenuportfellis pidevalt suureneb. Teenitava tulu vähenemine ajendab finantsasutusi otsima tulude teenimiseks täiendavaid võimalusi, mis võib tuua kaasa riske.
Loe edasi
Tegemist on vastulausega Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisleri artiklile „Eesti Pank peab ettevõtjat tobuks“
Loe edasi