Orsolya Soosaar, Kaspar Oja Eesti Panga ökonomistid Majanduse struktuuri muutus selgitab tööjõu kallinemist vaid osaliselt Teiste OECD riikide kogemus näitab, et kui tööjõutulu osakaal kasvab neli aastat järjest, nagu Eestis praegu on juhtunud, kahaneb see viiendal aastal rohkem kui pooltel juhtudel
Loe edasi
Eesti jagab suhtelise sissetuleku arvestuses 28 Euroopa Liidu riigi hulgas 20.–21. kohta Nominaalse sissetuleku vallas on Eesti edusammud alates 2000. aastast olnud suurimad terves Euroopa Liidus Rikkamatele riikidele järelejõudmine on aeglane protsess, kiire spurt võib pikemaajalist väljavaadet hoopis kahjustada
Loe edasi
Konkurentsivõime ja ekspordi seos erineb riigiti ja eri aegadel ning seda on sageli keeruline täpselt hinnata Areneva turumajandusega riikides võib aidata väljavedu suurendada ekspordi parem kvaliteet, isegi kui hinna- või kulukonkurentsivõime näitajad halvenevad Lühiajaliselt võivad sisenõudlus ja eksport teineteist asendada Kasvav sisenõudlus võib eksporti piirata majandustõusu ajal
Loe edasi
Arenenud suurriikide keskpangad suhtuvad intressimäärade tõstmisse ettevaatlikult Riikides, kus prognoositakse suuremat inflatsiooni, eeldatakse ka kiiremat intressitaseme tõusu Eurorahaturul usutakse, et intressimäärad püsivad veel mitu aastat negatiivsed
Loe edasi
90 aasta jooksul on Eesti majanduskasv olnud väga kõikuv Eesti tulutase on Lääne-Euroopa omaga võrreldes viimase 90 aasta kõrgeimal tasemel ja sealt ei ole lihtne kiiret arengut jätkata Eesti ja Soome majanduskasvu võrdlus näitab, kui tähtsaks kujunevad pikema perioodi jooksul ka väikesed kasvuerinevused Kasvuvõimekuse tagamisel ei ole oluline mitte üksnes avatus uutele ideedele ja julgus neid ellu viia, vaid ka tarkus heita kõrvale kasvuvõimekust ohustavaid ettepanekuid
Loe edasi